1-17-1374/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1374 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus G.Z-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu G.Z, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 28.03.2017 otsusega tunnistati G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 209 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.10.2016 ja lõpeb 26.03.
6. Tallinna Vangla esitas 10.07.2017 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega edastati nimetatud materjalid alluvusjärgselt Viru Maakohtule, kuna alates 20.07.2017 asub G.Z Viru Vanglas.
8. Viru Maakohtu 31.08.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata
9. Maakohus luges positiivseks asjaolu, kinnipeetav on vanglas vestelnud kaplani ja sotsiaaltöötajaga ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas märkis maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Maakohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster. Isik on korduvalt karistatud eriliigiliste, kuid peamiselt varavastaste, kuritegude toimepanemise eest ja maakohtul ei teki veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda.
10. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.03.2018, s.o pisut vähem kui seitsme kuu pärast. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh on ta pannud kuritegusid ka kehtival katseajal olles ja tema karistus on täitmisele pööratud. Käesoleval juhul kaaluvad isikut negatiivselt iseloomustavad asjaolud selgelt üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Võttes arvesse, et isik on varasemalt kehtiva katseaja jooksul toime pannud uue kuriteo ja tema karistust on mh ka täitmisele pööratud, siis maakohtul sellist veendumust, et isik alustaks uut, seadusekuulekat elu, ei teki. Samuti suurendab võimaliku retsidiivsusriski kindla elu- ja töökoha ning seaduskuuleka suhtlusvõrgustiku puudumine.
11. Maakohus märgib sedagi, rehabilitatsioonikeskuse teenused on igale vabanenud ja vabastatud isikule kasulikud ja suureks toeks. Samas selle konkreetse kinnipeetu puhul ei teki maakohtul veendumust, et nüüd on tema hoiakutes toimunud vajalik sisuline pööre, et karistus on teda nii mõjutanud, et ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema ja rehabilitatsioonikeskus osutab talle toetust ja abi seadusekuulekale elule asumisel. Tegelikult selline võimalus oli isikul ka varem. Ka viibides kriminaalhooldusel, ei ole tal tekkinud senini teoks saavat mõtet asuda seadusekuulekale elule, s.o minna rehabilitatsioonikeskusesse. Selle asemel jätkas ta õigusrikkumistega. Käesoleval ajal ei ole maakohtul veendumust, et nüüd on isik valmis jätkama seadusekuuleka eluga
12. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.Z , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
14. Süüdimõistetu soovib vabanemise korral elama asuda Lootuse külla, misläbi on süüdimõistetule antud võimalus alustada uut elu. Lootuse külas on olemas ainulaadne võimalus võõrutada ennast alkoholist ja narkootikumidest. Samuti pakutakse seal moraalset tuge ja meditsiinilist järelevalvet. Seeläbi oleks G.Z võimalik oma elu väga palju muuta. Eelnev elu on näidanud, et süüdimõistetu ei ole selleks omal käel suuteline. Samuti oleks G.Z Lootuse külas samamoodi kinnises asutuses ja tema elu oleks kindla juhtimise ja kontrolli all. Järelejäänud pool aastat vangistust ei annaks kindlasti seda, mida võimaldaks 10 kuud Lootuse külas. Lootuse külal on professionaalne kogemus ja tulemused, mida seal tehtud tööga saavutatud on. G.Z oleks kindlustatud elukoha, tegevuse ja toetava 2 keskkonnaga. Edaspidi ehk ka töökohaga. Süüdimõistetu lubab, et kui ta ei allu Lootuse küla korrale, on ta koheselt nõus jätkama karistuse kandmist vanglas.
15. Ringkonnakohtu 27.09.2017 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 06.10.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta G.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
17. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning G.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks.
18. Õige on maakohtu poolt toodu, et värskemas kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on just isiku varasem elukäik peamiseks põhjuseks, miks süüdimõistetu tuleb jätta karistuse kandmisel ennetähtaegselt vabastamata.
19. G.Z on ise optimistlikult meelestatud Lootuse küla ja seal pakutavate võimaluste osas. Samas leiab ringkonnakohus, et G.Z omistab viidatud asutusele liiga suuri ootusi. Isikul on vabaduses olnud korduvalt võimalusi oma elu õiguskuulekuse suunas korrigeerida, kuid selle asemel on G.Z jätkanud eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas on süüdimõistetu toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise. G.Z on kuritegusid toime pannud tahtlikult, valdavalt ettekavatsetult ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Toodu näitab, et isik on omaks võtnud kuritegelikud hoiakud, sealhulgas loodab legaalsete sissetulekute asemel tulu teenida ebaseaduslikult. Samuti iseloomustab G.Z-i varasemat elukäiku ka äärmiselt ühiskonnaohtlik käitumine, mis seisneb võimalikus vägivalla kasutamises. Toodud riske ringkonnakohtu hinnangul Lootuse külla asumine ei kõrvalda ning isik võib suure tõenäosusega jätkata uute kuritegude toimepanemist.
20. Seega on õige maakohtu poolt toodu, et käesoleval juhul kaaluvad süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavad asjaolud selgelt üles G.Z positiivselt iseloomustavad argumendid. Kokkuvõtvalt leiab ka kriminaalkolleegium, et G.Z-i sedavõrd suur korduvkaristatus (käesoleval hetkel omab viit kehtivat kriminaalkaristust ja kannab seitsmendat reaalset vanglakaristust) kogumis asjaoluga, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele, näitab, et süüdimõistetu ei ole õiguskuulekusele orienteeritud ning temale varasemalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. 3
21. Eeltoodud põhjustel ei ole G.Z-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud, isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et G.Z suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31.08.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 Maarika Kuusk