Kriminaalasi nr 1-20-7310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2020.a Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Simona Šois Prokurör Raigo Aas Kai

§ 424lg 1 järgi; RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada R.S

§ 424lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 04.04.2020.a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuu 29 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.11.2020.a.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista R.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 876 eurot tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
4. ptk
5. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 04.11.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (04.11.2020.a). SÜÜDISTUS R.S-i (R.S) süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema juhtis tahtlikult 04.04.2020.a kella 04.27 ajal Tallinnas, Narva mnt 19 juures, liikudes Fr. R. Kreutzwaldi 4 suunas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,07 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani R.S toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht 2 R.S-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.S-i karistuseks

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust,

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2020.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 29 päeva, mis tuleb

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui R.S ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt R.S-ilt välja mõista menetluskuluna sundraha summas 876 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt leppisid nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.S-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad R.S-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 3