← Eesti

1-19-4802/58

Obsah (10)§ 1573§ 73§ 78§ 3312§ 66§ 137§ 16§ 27§ 157§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4802 (19740000029) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 1573

järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Kannatanu lepinguline esindaja Riho Friedrichs Süüdistatav GARRY MÄNNISTE, isikukood 38006040262, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ei tööta, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat L Suik määratud korras RESOLUTSIOON Tunnistada GARRY MÄNNISTE

§ 1573

(alates 01.07.2019 kvalifitseeritav

§ 1573lg 1) järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui GARRY MÄNNISTE ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Garry Männistele määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.08.2020. 2 VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu L Iu eraelu ja tervise kaitseks süüdistatavale Garry Männistele lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates Garry Männistel igasugune suhtlus L Iuga ja talle lähenemine, sealhulgas L Iule helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite kaudu, minna L Iu elu- ja töökohta ning muus kohas minna L Iule lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on Garry Männiste kohustatud L Iu kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. Lubada Garry Männistel suhelda või kohtuda L Iuga pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühist last R Mt (isikukood xxxx) puudutavates küsimustes. Kohus selgitab Garry Männistele, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi.

Välja mõista Garry Männistelt 5324,38 (viis tuhat kolmsada kakskümmend neli eurot ja 38 senti) eurot L Iu (isikukood xxxx) kasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt kannatanu esindamisega seotud OÜ-le Ratio Legis tasutud menetluskulude katteks (L Iu konto nr xxxx). Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt L Suik Advokaadibüroo (asukoht Katusepapi 4-A210, 11412 Tallinn) kasuks 2266,80 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 377,80 eurot) eurot vandeadvokaat L Suik poolt määratud korras süüdistatava Garry Männiste kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Garry Männistelt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 2536,80 (kaks tuhat viissada kolmkümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Garry Männistel tasuda menetluskulud kokku summas 3412,80 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 284,40 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700034166 ning selgitus: „Garry Männiste, 1-19-4802, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 CD-plaati ja 1 DVD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
  2. augustiks 2020). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse 3 avalikult teatavakstegemisest, s.o
  3. septembrist 2020 (seega hiljemalt
  4. septembriks 2020). Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-4802 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 14.09.2020 pooltele kättesaadav
  5. septembril
  6. Süüdistus Garry Männiste on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema on alates
  7. aasta juulist järjepidevalt otsinud endise elukaaslase L Iuga kontakti, jälginud naist ja sekkunud naise tahte vastaselt naise töö- ja eraellu viisil, mis on L Iu alandanud, hirmutanud ja igapäevaelu oluliselt häirinud. Peale kooselu lõppemist 30.05.2018, kui Garry Männiste käskis L Iul koos nende ühise lapsega nende ühisest kodust välja kolida, hakkas Garry Männiste saatma naisele hulgaliselt SMS-e, milles soovis suhte taastamist, samas teatas, et ei soovi naist enam kunagi tagasi ning jätkas sarnaste sõnumite saatmist ka peale seda, kui L I oli
  8. aasta juulis ja augustis konkreetse sõnastusega teada andnud, et ei soovi Garry Männistega suhte teemal rääkida ning palus lõpetada tema ahistamine ja sõnumite saatmine, mis puudutavad tema tundeid. Garry Männiste jätkas L Iuga SMS-ide teel kontakti otsimist, kirjutades sõnumites lapsega kokkusaamistest, kuid nimetades naist ka ebastabiilseks ja mittesobivaks emaks, ning seadis naise vaimse tervise küsimärgi alla.
  9. aasta suvel võttis Garry Männiste Facebooki vahendusel ühendust L Iu töökaaslase xxxx sotsiaaltöötaja M K, soovides temaga tuttavaks saada ning oma probleemidest rääkida. Jutuajamise käigus süüdistas Garry Männiste muuhulgas L Iu lapsega kokkusaamise takistamises. 22.07.2018 teatas Garry Männiste Facebooki vestluses M K, et L I on jätnud lapsed xxxx valveta, seades sellega kahtluse alla naise sobivuse töötama kasvatajana. 21.07.2018 helistas Garry Männiste xxxx juhatajale U S ning teatas, et L I ei ole usaldusväärne inimene, kuna on jätnud perekodu lapsed üksinda. Kõnes halvustas Garry Männiste L Iu ning nimetas naist ebastabiilseks. 30.11.2018 palus L I e-kirja teel Garry Männistel pöörduda edaspidi otse tema esindaja Riho Friedrichs poole ja seda kõikides küsimustes, mis teda ja last puudutavad. Garry Männiste eiras seda palvet ning jätkas L Iule lapsega kokkusaamise teemadel SMS-ide saatmist ning vaatamata L Iu esindaja poolt talle 10.01.2019 saadetud uuele e-kirjale, milles teatas, et L I ei soovi, et Garry Männiste võtaks temaga mistahes viisil ühendust, jätkas Garry Männiste L Iule SMS-ide ja e-kirjade saatmist, saates talle neid 10.01.2019, 30.01.2019, 19.02.2019, 21.02.2019, 24.02.2019, 3.03.2019, 10.03.2019, 31.03.2019, 4.04.2019, 24.05.2019 ja 09.06.
  10. Ajavahemikus 30.05.2018-03.03.2019 on Garry Männiste saatnud L Iule sadu sõnumeid, mis on enamasti emotsionaalsed, aga ka naist ründavad ja nõudmisi esitavad. Suhtlusest nähtub, et Garry Männiste on teadlik L Iu soovist temaga mitte suhelda, kuid ei tunnista suhte lõppemist ning püüab L Iu elus osaleda teda nii tunnete, lapse, vara kui ka kohtuvaidluste kaudu mõjutades. Lisaks eeltoodule käis Garry Männiste 06.02.2019 L Iu praeguses töökohas xxxx direktori R P juures, kus väitis, et L I ei pea kinni kohtumäärusest, mis puudutab lapsega kokkusaamist. 17.02.2019 saatis Garry Männiste xxxx, mille haldusalasse jääb L Iu töökoht xxxx, e-kirja, milles väitis, et L I on ohtlik lastele ja laste vanemad peaksid olema sellest informeeritud. 11.03.2019 e-kirjas xxxx sotsiaalosakonna töötajatele A K ja K S-D rääkis Garry Männiste muuhulgas sellest, et L I ei ole vaimselt terve. 4 Võttes ühendust L Iu tööandjatega, see tähendab xxxx juhatajaga, xxxx ning selle haldusalasse jääva xxxx direktoriga ning süüdistades, halvustades nende isikute ees L Iu ning seades kahtluse alla L Iu pädevuse kasvatajana ja õpetajana, häiris Garry Männiste oluliselt naise eraelu – põhjustas L Iule piinlikkust, alandavaid läbielamisi tööandja ja töökaaslaste ees, tekitas L Ius hirmu tööandja ja lastevanemate võimaliku negatiivse suhtumise, töö kaotamise ning tööalaste raskuste ees. L Iu jaoks on olnud häiriv ka Garry Männiste poolt kahe kuriteoteate esitamine politseile L Iu vastutusele võtmiseks. Neist esimese esitas Garry Männiste 18.02.2019 ning palus selles L I vastutusele võtta tema laimamise eest Facebookis. Teise avalduse esitas Garry Männiste 04.03.2019 L Iu poolt erinevate rikkumiste toime panemise kohta xxxx OÜ-s, nimetades avalduses L Iu psüühiliselt ebastabiilseks ning ohtlikuks teistele isikutele. Mõlema avalduse alusel jäeti kriminaalmenetlused alustamata kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Garry Männiste poolt L Iuga tema tahte vastaselt ühenduse võtmine, samuti tema halvustamine tema tööandjate ees on põhjustanud L Iule stressi, hirmu, piinlikkust ning viinud ta olukorrani, kus ta vajab psühholoogilist abi. Seega Garry Männiste, otsides teise isikuga korduvalt ja järjepidevalt kontakti, jälgides teda ning sekkudes tahte vastaselt teise isiku eraellu, hirmutades, alandades ja oluliselt häirides teist isikut, pani toime

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Süüdistatav Garry Männiste ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ta tunneb L Iu väga lähedalt alates aastast 2010, jaanuar-veebruar. L.I oli tema elukaaslane ja on tema lapse ema. Nende suhted alates 2018 suvest on olnud täis erinevaid arusaamu lapse jagamisest. Viimane otsene suhtlus temal L.Iuga võis olla 2018 aasta lõpus. Ta ei ole saanud oma pojaga suhelda peale intsidenti xxxx 21.07.

  1. See olukord on tingitud lapse ema soovist tõrjuda teda lapsest eemale ja keelduda võimaldamast tal suhelda lapsega. Esmane suhtluskord tema poolt kohtusse antuna rahuldati 08.01.2019, kus kohus nägi ette, et isal on õigus hakata koheselt kohtuma lapsega kahel päeval nädalas xxxx lastekaitsespetsialisti juuresolekul tööpäeva sees tund aega. Isal oli õigus lapse emaga suhelda, oli õigus lapsele helistada õhtuti enne
  2. Lapse ema eiras esimest kokkulepet kohtuda 18.01.2019, olles käinud päev või kaks varem omavoliliselt temale teadmata kellegi xxxx oleva nii-öelda kliinilise psühholoogi juures, kes tegi tema kohta iseloomustuse kohtule, mille põhiselt lapse ema vaidlustas kohtus esmase suhtluskorra. Tänasel päeval näeb kohus ette, et keegi parasjagu nende asjaga tegelev xxxx lastekaitsespetsialist, et temal on voli otsustada, millal isa ja laps kohtuvad. Ta peab seda kohtuotsust õigustühiseks. Kohtu poolt ei ole sätestatud keeldu, et ta ei või otse lapse emaga suhelda lapse teemal. Kõik e-mailid sisaldavad soovi lapsega suhelda. Teda püütakse näidata justkui L.Iu ahistajat, kuid tema püüdluseks on soov lapsega kohtumisi ja suhet taastada. Esimest korda käis ta xxxx ajavahemikus juuni keskpaik kuni juuli keskpaik 2018, teine käik oli 21.07.2018, mis päädis kahjuks politsei poolse sekkumisega. Teist korda läks ta Xxxxsse põhjusel, et mitmed päevad varem oli lapse emaga kooskõlastatud lapse üleandmine 21.07.
  3. Ta jõudis sinna kella 11-ks, nagu oli kohtumine kokku lepitud. Nad mängisid lapsega kõrvaloleval mänguväljakul ja siis otsustasid lapsega minna päeva edasi veetma xxxx, sest tema peatus xxxx leerimajas. Teda maksimaalselt ühepäevane kohtumine lapsega nädalas ei rahuldanud. Kuna tal tekkis L.Iuga selles osas vaidlus ja L.I jäi oma seisukoha juurde, siis enda mäletamist mööda ütles ta L.Iule head aega, me lähme praegu. L.I tegi politseisse kõne hetk peale tema auto lahkumist Xxxx juurest. Ta oli vähema kui 10 minuti jooksul tagasi. Ta 5 käis xxxx poes, ostes äkki lapsele juua palaval päeval. Ta tuli tagasi sellepärast, et lapse ema jäi mureliku näoga maha. Ta helistas sinna kohale jõudes ka ise politseile, teatades, et ta on siin ega kavatse lapsega kuskile ära minna nii nagu lapse ema räägib, et tal on plaanis olnud lapserööv. Enne politsei saabumist oli ta helistanud ka Xxxx juhatajale. Enne seda kõnet oli ta korduvalt küsinud L.Iult, et kas ma pean tõesti helistama, et kas me ei saa oma erimeelsusi lahendada teistmoodi, kui et üks pool kutsub politsei ja teine pool peab siis teavitama, et perekodu lapsed on jäetud teisele poole väravat üksinda laupäevasel päeval, kus ühtegi teist vaba kasvatajat ka sel hetkel ei ole. Ta helistas L.Iu nähes U S ja teavitas, et perekodu lapsed on jäetud teisele poole kinnistu väravat üksinda, et vajadusel U S oskaks leida sellele olukorrale lahenduse. Ta pidas vajalikuks laste ohutuse nimel antud asutuse juhatajat teavitada. Saabunud politsei ei fikseerinud mingisugust vägivallajuhtumit, vaid tuvastas, et toimunud on peresisene vaidlus, misjärel osapooled lahkusid. Laps jäi emaga Xxxxsse. M K oli
  4. aastal inimene, kellega tal tekkis viisakas sõbrasuhtlus sot siaalmeedias. Ta ei ole selles kindel, kas Facebookis oli kirjas, et M. K töötab Xxxxs. Mäletab, et hakkas M. K suhtlema enne Xxxx intsidenti juuni 2018 keskpaigast ning põhjusel, et M. K avaldas mingi informatsiooni, millele tema kuidagi viisakal moel reageeris. Sealt edasiulatuvalt asusid nad viisakalt, põgusalt suhtlema Facebooki Messengeris. Tema teada ei ole sotsiaalmeedias võimalik mitte kedagi otsida Xxxx järgi ja ta ei tea, kas M. K nimi võis olla kuskil Xxxx lehekülje peal internetis. Mõned päevad enne Xxxx intsidenti toimus tema ja M. K ainukene kohtumine xxxx. Varasemalt ei olnud vestlustes L.Iu kuidagi mainitud, ka seal ei halvustanud ta L.Iu kuidagi. Enne xxxx M. K kokku saamist oli ta teada saanud, et M. K töötab Xxxxs, kuid sellest olenemata ei olnud tal huvi avalikustada lapse ema nime, ei olnud huvi lapse ema töökohta kahjustada. Nimeliselt ta enne xxxx kohtumist ei rääkinud M. K L.Iust. Sellest, et pere on lahku läinud ja kahjuks näeb ta oma last väga, väga harva, rääkis ta küll, sest ka M. K rääkis oma eraelulistest asjadest. Ta rääkis M. K peale lahkuminekut toimuvast, et igatseb oma lapse järele, kes elab xxxx. M. K suhtluse põhjuseks oli see, et tegemist oli väga kauni naisterahvaga, kes oli väga mõistev ja soe inimene. Kui ta käis
  5. aasta alguses xxxx lasteaia värava taga, üllatusmuna taskus ja taksikoer näpu otsas ning küsis R M kohta, kuid ei saanud informatsiooni ja lahkus, siis sai ta samal õhtul L.Iu kaitsjalt väga konkreetse ja ähvardava meili sisuga, et palume koheselt luuramine ja ahistamine lõpetada xxxx lasteaia värava taga. Kui ta nii kurja meili sai, siis järelikult külastas ta kogemata seda lasteaeda, kus tema poeg käib. xxxx lasteaed on K V akendest kenasti näha. xxxx lasteaia direktori R P jutule läks ta umbes 2 nädalat hiljem, vist 12.02.2019 kell 11.30 lootuses, et kui R. P saab tema ID-kaarti rahulikult vaadata ja tema isiku tuvastada, siis ütleb talle, kas tema laps käib siin lasteaias. Tal ei olnud esmase suhtluskorra järgi keelatud minna lasteaeda oma lapsega kohtuma. Antud kohtumisel L.Iust ei räägitud. xxxx lasteaia direktori juurde mineku eesmärk oli leida oma laps ja võimalusel anda oma lapsele üle kaasaostetud kingitus (suur mänguauto) ja proovida oma lapsega kohtumisi taastada. R. P ei avaldanud talle, kas tema laps käib seal lasteaias ega võtnud ka seda autot vastu. Kindlasti ei olnud soov oma lapse ema mustata ja seda ta ka ei teinud, viidates ainult sellele, et lapse ema hoidub kohtuotsuse täitmisest. Ta ei teadnud siis, et L.I töötab seal lasteaias. Ta igaks juhuks vaatas peale kohtumist R. P korra xxxx lasteaia kodulehekülge, kas lapse ema töötab seal, kuid seda seal ei kajastunud. Ta on saatnud xxxx e-kirju L.Iu kohta, sest tänase päevani kahjuks ei ole võimalik temal lapsega kohtuda, mis tähendab seda, et lapse ema vaimne pool ei ole kuidagi stabiilne, viidates sellele, et ta kahjuks või õnneks tarbib täna psühholoogilist abi. Nende kirjade sisu ei ole soov halvustada L.Iu, vaid soov teavitada kõnesolevaid osapooli. Kirjad on suunatud sotsiaalosakonnale ja olid hoiatavad, kui oli teada, et L.I töötab xxxx lasteaias. L.I jättis
  6. aasta juulikuus Xxxx 6-8 erivajadustega last sisuliselt üheks tunniks järelevalveta, mis tähendab tema ebakompetentsust, ebapädevust ja tasub olla tähelepanelik tema töö osas 6 sotsiaalvaldkonnas. Nende kirjadega ei soovinud ta L.Iu mustata, isikuliselt laimata ega tema ühtegi tööd, ühtegi võimalust küsimärgi või kahtluse alla seada, kui L.I ise käitub pädevalt. Ta on veebruaris, märtsis 2019 esitanud kuriteoteateid politseisse L.Iu kohta, alustades laimust sotsiaalmeedias, kus xxxx gruppi jälgivatele elanikele avaldati valenimega, rahvastikuregistris mitteoleva meesterahva J T poolt tema suunas väga kompromiteerivat informatsiooni, lubati ka avalikustada tema käimasolevate kohtuasjade nüansse. Ta kahtlustas selles L.Iu või viimase tuttavaid. Politsei ei võtnud seda asja arutamisele, kuna ei näinud ohtu otseselt elule ja tervisele. Tegemist oli väga räige laimuga, mille tagajärjel jäi ta ilma töökohast xxxx basseinitehnikuna. Teine kuriteoteade, mis on tehtud märtsis 2019, puudutab pereühisettevõtet xxxx, kus tema osaluse müük toimus
  7. aasta aprillis. Tema osaluse ostis L.I ostjalt tagasi pereühisettevõtte kassa raha eest. Alimendivaidluse raames sai ta teada, et L.I oli juba 7 kuud enne reaalset lahkuminekut, oktoobris 2017 moodustanud endale uue ettevõtte xxxx ja kantinud sellesse pere ühisettevõtte kliendid. Juhatuses oli L.I ainukesena, tema oli 50% ettevõtte osanik. Nendest mahhinatsioonidest lähtuvalt andis ta asja politseisse, kuid kahjuks politsei ei võtnud seda asja arutamisele. Tema soov ei olnud L.Iu laimata ega ahistada, vaid soov oli, et L.Iu selleaegsed ja ka varasemad mahhinatsioonid tuleksid päevavalgele. L.I tundus talle alguses tore ja mõistev. Teineteisest kaugenemine sai alguse ehituskohtuvaidlusest, mis jõudis kohtusse
  8. aasta alguses. Sellest ehituskohtuvaidlusest sai alguse ka tema poolt soetatud xxxx aiandusühistu maja ümberkirjutamine fiktiivselt L.Iu nimele, teiste pere ühisvarade ostmine pere ühise sissetuleku eest L.Iu nimele. Sel hetkel kui tema mehena oli sisuliselt paljas kui püksinööp, tundus talle, et L.Iu silmis oli tema väärtus olematu, mistõttu ta tegeles põhiliselt üksi oma muredega. Nende kooselu allakäik algas ehituskohtuvaidlusest ja ka kõikide varade üleminekust L.Iu nimele. Kohus ei ole keelanud isal suhelda lapse emaga lapse küsimuses. Suhtluskorra vaidluses on ka tema poolt kohtule esitatud 7 või 8 värvifotot, mis on tehtud
  9. aasta suvel, kus on näha, et laps on isaga tegevuskeskkonnas. Seda saaks ka lapse ema teha. Ta on L.Iule pärast kooselu lõppu saatnud sõnumeid ja meile. Arvestades seda, millal ta last viimati nägi, 21.07.2018, siis selle aja raamidesse panduna neid SMS-e ja meile ei ole palju, kui arvestada, et täiskasvanud on lahku läinud ja lapse osas peab suhtlema. Meilid on suunatud ainult lapsele ja saadetud selle mõttega, et lapse ema üks kord lõpuks tuleks mõistusele ja saaks aru, et äkki lapse isa ei taha muud, kui lapsega kohtumisi. Meilide mõte ei ole lapse ema ahistada. Nende kirjade mõte on isa appi hüüe, et lapse ema lõpuks tuleks mõistusele. Ta ei soovi L.Iu oma ellu tagasi, ei soovi tema eraelu segada. Ta soovib edasiulatuvalt saata lapsega seotud SMS-e ja e-maile. Ta ei soovi edasiulatuvalt saata L.Iule mitte ühtegi e-maili ega SMS-i teemal, mis puudutaks teda ja L.Iu. Seni saadetud meilide ja sõnumite eesmärk on olnud L.Iule selgeks teha, et ta armastab oma poega ja soovib poja elus osaleda ning L.Iu ka korrale kutsuda nende ühise pereelu ajal soetatud vara ausa jagamise osas. Ta ei tunne, et oleks midagi valesti teinud. Ta ei ole soovinud L.Iule halba, ei ole soovinud talle hirmu põhjustada. Kohus tegi otsuse 07.01.2019 esmase suhtluskorra põhiselt, kus isa pidi lapsega hakkama kohtuma kahel korral nädalas xxxx. Tal oli väga suur lootus ja usk, et selle kohtuotsuse põhiselt hakkavad toimuma linnavalitsuses ka kohtumised lapsega. Kahjuks seda ei toimunud. L.I kaebas kohtuotsuse edasi. L.I soovis ise mais 2018 lahkuda ja tema oli sellega nõus. Võis olla, et L.I on kunagi varem ka avaldanud soovi kooselu lõpetada, kuid siis on asi kuidagi rahunenud ja elu on edasi läinud. Ta on tarvitanud alkoholi ja on ka välja ostnud psühhiaatri poolt väljakirjutatud antidepressante ja rahustit. Tunnistab, et on mitmed päevad järjest alkoholi tarbinud. Ta on L.Iul kokku kolmel korral hetkeks õlgadest kinni hoidnud. Neist kaks korda on toimunud kooselu jooksul ja kolmas kord peale lahkuminekut, kui ta käis xxxx. Kõigil kolmel korral on ta soovinud, et inimene rahuneks. 7 Vastab tõele, et peale lahkuminekut on L.I ja tema esindaja teinud talle korduvalt teatavaks selle, et ta ei võtaks ühendust L.Iuga. Laps isiklikult ema telefonist või e-maili pealt tõesti neid sõnumeid ja kirju ei loe, kuid tema on saatnud neid soovist, et lapse ema tuleks mõistusele ja vastavalt sellele ka hakkaks käima lapse riikliku advokaadi poolt pakutud terapeudi (R I) juures ning sellest juba edasi arenevalt hakkaks võimaldama ka isa ja poja kohtumisi. Ta saab sellest aru, et peab jõustunud kohtulahendeid järgima. Ta saab lapsega kohtuda ainult siis, kui lastekaitsespetsialist on selle heaks kiitnud. Hetkel ju lastekaitsespetsialisti poolt mitte mingit tegevust ei toimu, ükski instants ei ole võimaldanud mitte sekundikski isa ja poja kohtumist. Kohtulahend, mis puudutab suhtlemiskorda, on õigustühine. Kohtule esitatud andmed ei ole objektiivsed lapse isa suhtes. Ta viitab xxxx kliinilisele psühholoogile, kellega tema pole suhelnud ja kes on teinud tema kohta kohtule iseloomustuse. Ta tunneb kahetsust, kui ta lapse emale reaalselt ka ahistavana on mõjunud neid e-maile saates. Ta lubab, et ühelgi kontoväljavõttel enam midagi intiimset tunnetest lapse osas ei laeku või ei teki. L.Iu taotlust tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks ei pea ta põhjendatuks, sest lapse lasteaias käis ta ainult oma last otsimas, mitte soovides L.Iule kuidagi probleeme tekitada. Kohtudokumentides väljatoodud L.Iu kodustel aadressidel ei ole tema kunagi käinud, välja arvatud see fiktiivaadress xxxx tänaval. L.Iu ema xxxx aadressil käis ta viimati jaanuaris 2019 sooviga koer üle anda, sest L.I oli korduvalt keeldunud temaga koerateemadel suhtlemast ja koera tagasi võtmast. Lähenemiskeeluga soovib L.I pugeda võimaluse taha last mitte kuidagi näidata, sest laps on väike ja nii väikest last antakse üle ainult käest-kätte. Tema teada lähenemiskeeldu rakendatakse siis, kui kannatanul on põhjendatud hirm edasi toimuva osas. Lähenemiskeeldu peaks rakendama inimesele, kellelt on oodata mingit ohtlikku käitumist. Ta ei plaani läheneda L.Iule ja oma pojale selliselt, et nad peaksid tundma hirmu. Kannatanu L I kinnitas kohtuistungil, et sai Garry Männistega tuttavaks veebruaris 2010 ja üsna kiiresti hakkasid nad koos elama. Laps sündis xxxx septembris. Umbes 2 kuu pärast, arvates nende kooselu algusest, muutus G. Männiste närviliseks, läks endast väga kiiresti välja. Esimese aasta jooksul juba selgus see, et G. Männiste ei suuda alkoholiga piiri pidada. Aasta peale nende kokku kolimist suri G. Männistel ema ära ja pärast seda läks asi järjest kehvemaks. Pigistamiste, tõukamiste ja sikutamiseni jõudis asi viimasel paaril aastal. 2017 talv oli juba selline, kus ta elas täielikus hirmus, sest oma vihapursetes ähvardas G. Männiste teda ära tappa, pea labidaga puruks peksta, xxxx ära uputada ja narkomaanidel lasta vägistada. 2017 maikuus oli ta nii hirmul enda ja lapse elu pärast, et helistas naiste varjupaika ja küsis, kuidas sinna on võimalik minna. 29.05.2018 oli see päev, kus G. Männiste viskas ta koos lapsega nende ühisest kodust välja. Alkoholiprobleem oli G. Männistel läinud viimastel aastatel väga hulluks. G. Männiste oli korduvalt lubanud, et lõpetab alkoholi tarvitamise ära ja hakkab neid kohtlema nii nagu oma peret koheldakse. Joomarlus oli
  10. aasta alguses läinud nii hulluks, et ta märkis oma telefoni igapäevaselt üles, kui palju G. Männiste jõi ja kõik need intsidendid, mis sellel päeval juhtusid. Mõnekuulise märkmete tegemise jooksul, see oli talv enne lahkuminekut, tuli kuu jooksul keskeltläbi 5 kainet päeva, kuid need päevad olid hullemad, kui need, mil ta oli purjus, sest G. Männiste oli nii närviline, räuskas, loopis asju, pigistas, oli vägivaldne. Kõik need õhtud, kus G. Männiste purjus oli, jõi viimane ennast tegelikult deliiriumisse. G. Männiste käis tema nõudmisel psühhiaatri juures, kes kirjutas välja mingid tabletid, mis pärsivad alkoholi isu. Neid tablette ei võtnud G. Männiste iga päev, vaid siis, kui mõtles, et nüüd on vist asi jälle käest ära läinud. G. Männiste ei võtnud osa lapse kasvatamisest, sest hommikuti ta põdes pohmakat ja lapse mäng häiris teda. Laps oli nõus kallistama G. Männistet kord päevas, kui ta ostis lapsele poest üllatusmuna ja endale viina tema 8 pangakaardiga. G. Männiste ei võtnud lapse kasvatamisest osa, vaid istus kuuri nurga taga kõik õhtud. Laps ei ole pärast lahkuminekut kordagi tundnud muret, kuidas isal läheb ega öelnud, et tahab isa näha. Tema on pidanud seda küsima lapselt lastekaitseametnike survel, et teada saada, kas laps tahaks kohtuda. See, et G. Männiste neid 29.05.2018 kodust välja viskas, oli tema jaoks kergendus. Tal jäi küll süda valutama ühiselt võetud koera pärast, aga ta teadis, et enda ja lapse pärast peab sealt ära saama. Varem lahkuminekust rääkides oli G. Männiste öelnud, et võtab temalt lapse ära, et mingu tema, kuhu tahab. Ta läks algul elama oma ema juurde xxxx. Ta lootis, et võib-olla lõpuks saab G. Männiste ometi hakata lapse elus osalema. G. Männiste kinnitas talle, et käis xxxx alkoholiravil ja püüab paraneda. Juunikuu esimeste nädalate kirjad olid kõik stiilis, et ta kahetseb, et ta niimoodi nendega käitus, et ta saab aru, et tema (L I) on R parim ema, et ta saab aru, mis vigu ta on teinud ja palub andeks, loodab, et nende pere saab jälle tervikuks, et kuidas ta neid hoidma hakkab ja kõik paremaks muutub. Ta sai aru, et peab G. Männistele võimaluse andma. Ta ütles G. Männistele konkreetselt, et nende suhe sai läbi, aga ta loodab, et nad saavad normaalselt läbi selleks, et G. Männiste saaks lapse elus osaleda. See asi muutus 2 kuuga, kui G. Männiste sai aru, et nende suhe on läbi. G. Männiste muutus uuesti vihaseks, kui nägi, et tal ei ole vaja rohkem teeselda. Ta pidi tundide viisi last veenma, et laps läheks isaga mängima. Laps käis isaga kohtumas tema meeleheaks. G. Männiste ähvardas teda nädal aega enne perekodu intsidenti, kui xxxx lapsele järele tuli, et ei too last tagasi. Selle peale võttis tema lapse sülle ja G. Männiste rabas tal selja tagant kätest kinni, mille peale laps hakkas hüsteeriliselt nutma ja tema hakkas ka nutma. 21.07.2018 oli neil G. Männistega kokku lepitud, et G. Männiste tuleb ja võtab lapse, sest tal oli lapsega kohtumise päev. Tal oli lubatud laps perekodusse kaasa võtta. G. Männiste oli mitu korda seal niimoodi käinud, et tuli sel kellaajal, nagu talle sobis. Neil oli kokkulepe, et G. Männiste toob lapse tagasi õhtul hiljemalt kella 8-ks. Kuna nädal aega enne seda juba tekkis see vägivalla intsident, kus nad olid juba traumeeritud, siis laps sel korral ei tahtnud G. Männistega kaasa minna, kui G. Männiste perekodu juurde jõudis. Ta püüdis last veenda, aga laps ei olnud ikkagi nõus G. Männistega kaasa minema. Ta ütles G. Männistele, et Xxxx lähedal on mänguväljak, mis on lapsele tuttav koht, et mine mängi temaga ja proovi ta autosse saada. Laps ei olnud nõus minema autosse. Lõpuks pika veenmise peale sai tema lapse autosse, see oli ülikuum päev ja G. Männiste hakkas jälle temaga vaidlema, et miks ta ainult kord nädalas päev otsa saab lapsega tegeleda ja miks ta G. Männistele raha ei laena. See ei lõppenudki ära. Ta ütles G. Männistele, et kui sa kohe maha ei rahune ja lapsega ära ei sõida, siis laps tuleb autost välja võtta, sest laps saab autos kuumarabanduse. Selle peale ütles G. Männiste, et laps jääb autosse, last välja ei võta sealt. Laps nuttis juba, higi voolas. Lõpuks kui G. Männiste nägi, et laps on täiesti endast väljas, võttis ta lapse ise autost välja. G. Männiste läks närvi selle peale, et laps ei tahtnud temaga kaasa minna. G. Männiste seisis talle perekodu tee peale ette ja ütles, et sa ei lähe mitte kuhugi, ma löön su siin samas maha, kui sa perekodu väravast sisse hakkad minema. Neil oli mitu tundi seda väga õudset olukorda. See oli tema tööajal. Enamik perekodu lastest olid juba keskkooliealised, väiksemad vahtisid akna peal, et mis seal toimub ja suuremad olid oma toas. Laps ikkagi tahtis ära minna ja kõndis tuima näoga G. Männistest mööda, mispeale G. Männiste ütles, et ta paneb endale paela kaela, istus muru peale ja hakkas nutma. Ta läks lapsega perekodusse. Mingi hetk hiljem sõitis G. Männiste sealt ära, kuid siis tuli tagasi ja helistas talle, et proovime uuesti. Nad proovisid uuesti, sest ta lootis, et inimene saab lõpuks aru, et võiks oma lapse jaoks pingutada ja normaalne inimene olla. Sellise nipiga, et tal on üllatus autos, sai G. Männiste lapse autosse. Siis G. Männiste ütles talle, et näeme nädala pärast ja hakkas autot ringi keerama. Ta jäi G. Männiste auto numbrit üles kirjutama ja ütles, et helistab politseisse. G. Männiste pani kummide vilinal sealt minema. Ta helistas politseisse. G. Männiste tuli tagasi ja küsis, et kas ta helistas politseisse, mispeale ta ütles jah. Siis G. Männiste helistas ka politseisse ja valetas, et neil oli kokku lepitud lapsega kohtumise päev, aga lapse ema ei ole 9 nõus last andma. Politsei tuli kohale, kuulas mõlemad pooled ära ja ütles talle, et kui laps ütleb selgesõnaliselt, et ta ei soovi kaasa minna, ei tohi last sundida. Politsei vormistas lähisuhtevägivalla infolehe. Kui politsei ära sõitis, siis ütles laps, et ta ei soovi G. Männistega kaasa minna ja nad lihtsalt kõndisid sealt ära. Pärast seda ei ole tema last survestanud G. Männistega kaasa minema. Tema töökaaslased ei teadnud midagi sellest. G. Männiste hakkas teda ähvardama, et suured lapsed on järelevalveta ja kas sa tahad, et ma helistan praegu Xxxx juhtajale U S. See oli siis, kui nad ootasid politseid. G. Männiste helistas puhkusel olevale U S enne politsei tulekut ja laimas teda, et ta ei tee oma tööd. Ta oli U S juures tööl olnud selleks hetkeks ainult paar nädalat ja U S teda isiklikult ei tundnud. Tal ei olnud selle aja jooksul tööl mitte ühtegi probleemi. Ta sai perekodu lastega, kellega ei ole kõige lihtsam toimetada, väga hästi hakkama. Ta ei olnud rääkinud kellelegi, et selline olukord on, et ta on lahku läinud ja nüüd on selline jama. U S, olles ära kuulanud G. Männiste ja ilma üldse temaga rääkimata, saatis talle sõnumi: L, ma ei uskunud sõnagi, mida ta rääkis, pea vastu. Sellest, et G. Männiste sobitas tutvust M K, ei teadnud tema midagi kuni selle hetkeni, kui M. K tuli pärast perekodu intsidenti järgmisel päeval peamajas, kui hommikune koosolek lõppes, tema juurde ja sõimas tal näo täis, et ta on halb ema, kes ei anna last üle. Kui ta näitas M. K paari asja oma telefonist, kirjeldas talle paari sündmust, siis M. K vabandas, sest sai aru, et asjad ei ole päris nii, nagu G. Männiste on talle rääkinud. G. Männiste eesmärk oli läbi tööandja ja M. K teda mõjutada, panna teda end kehvasti tundma, panna teda hirmu tundma. G. Männiste oli talle 14.08.2018 linnavalitsuse ees karjunud, et ma kaotan su siit maamunalt ära ja ma teen kõik selleks, et sa siin xxxx mitte kunagi tööd ei saaks. Seda on G. Männiste talle veel ühe korra ka telefonitsi öelnud. Veebruar-märts 2019 tulid kuriteoteated. G. Männiste kirjutas talle ainult, et head algavat seaaastat ja et igaüks valib ise oma tee ning pärast seda tulid need avaldused. Esialgne kohtu poolt määratud kehtiv suhtluskord lapsega on selline, et kuna lapsel on hirm G. Männiste ees, siis lastekaitseametnik peab veenduma, et lapsel on ohutu, laps on ületanud oma hirmu ja soovib G. Männistega kohtuda, siis lastekaitseametniku loal ja juuresolekul on G. Männistel õigus lapsega kohtuda. Neid kohtumisi ei ole toimunud, sest laps läheb täiesti pingesse ega taha kohtuda. G. Männiste ei ole terroriseerimist tema suunal lõpetanud. G. Männiste ei ole kahe aasta jooksul oma tegevust lõpetanud vaatamata sellele, et nii tema kui ka tema esindaja poolt on korduvalt palutud see tegevus lõpetada. G. Männiste teeb kõik selleks, et ta tunneks pidevalt hirmu, on kuskil nurga taga ja jälgib teda, käib last luuramas, on võimeline iga hetk lapse ära võtma. G. Männiste laimab teda, endiselt üritab lasteaeda ennast pressida. G. Männiste võttis veel selle aasta veebruaris R P ühendust ja proovis mitmete kirjade abil selgeks teha, et ta võib seal midagi ehitada ja lastega koos midagi teha. Sinna xxxx lasteaeda, kus ka laps käib, läks ta tööle augustis
  11. G. Männiste oli käinud seal koeraga ümber aia jalutamas ja õpetajatega suhtlemas. See oli
  12. veebruaril
  13. Tema ei näinud ise G. Männistet sellel päeval. G. Männiste üritas täiesti teadlikult tulla last häirima, sest ta jalutas lasteaia hoovi, mänguasi käes. G. Männiste tuli last otsima ja lasi ennast juhatada R. P kabinetti. Ta oli sunnitud G. Männiste käitumise pärast juba eelnevalt, enne lasteaias töölepingule allakirjutamist tol hetkel täiesti võõrale inimesele R. P ütlema, et ta ei saa enne alla kirjutada, kui ta peab rääkima, mis olukorras ta on, et tal on probleeme lastekaitseametnikega. Tol päeval oli G. Männiste läinud R. P kabinetti ja öelnud, et ta ei pea mingitest kokkulepetest, määrusest kinni ja takistab tal last näha. G. Männiste üritas väita, et tal on täielik õigus lapsega kohtuda, et tema ei täida oma kohust, et tema ei täida määrust ega näita talle last. G. Männiste tahtis näidata tema tööandjale, et tema ei pea isegi kohtumäärusest kinni. G. Männiste saatis iseloomustusi tema kohta xxxx linnapeale, abilinnapeale, sotsiaalosakonna juhatajale, lastekaitseametnikele. Teda kutsuti välja, ta tundis ennast väga halvasti, tal on olnud piinlik. Kuna G. Männiste on teda korduvalt ähvardanud ära tappa, on talle füüsiliselt kallale tulnud lisaks vaimsele terrorile, siis pole tal ühtegi põhjust, 10 miks ta ei peaks G. Männistet kartma. Ta kannab kaasas seadusega lubatud kaitsevahendeid, jälgib pidevalt ümbrust, ta kardab iga päev. Kokkulepped G. Männistega ei õnnestu, sest kui sa tema poolt ei ole, kui sul on mingi teistsugune nägemus, siis järelikult oled tema vastu ja siit kompromissi ei tule. G. Männiste tegevus on teda ilmselgelt kahjustanud, see on tema psüühikat kahjustanud. Messengeris ta blokeeris G. Männiste ära, siis tulid sõnumid. Telefonikõned on olnud tundide pikkused süüdistused. Siis suhtles meili teel. Ta tegi G. Männistele näost-näkku vestluses, sõnumite ja kirjade teel, erinevate istungite raames selgeks selle, et ta ei soovi seda ja et G. Männiste peaks selle tegevuse lõpetama. Esindaja võttis ta endale põhjusel, et G. Männiste ei lõpetanud oma tegevust. Nad on proovinud kohtuväliselt kõiki asju ajada. Ta on andnud G. Männistele teada, et kõik peaks käima läbi tema esindaja. Samuti on tema esindaja G. Männistele vastanud, et selline käitumine on ahistamine, et palun lõpetage see ja kirjutage otse temale. Kriminaalmenetluse algatamise taotlusest alates on G. Männiste saatnud talle kokku 13 kirja. Tema süüdistamine G. Männiste poolt on jätkunud. G. Männistele on antud selged juhtnöörid, et elatist makstakse niimoodi, et kantakse lapse emale kokkulepitud summa ja kirjutatakse maksekorralduse selgitusse elatis, see periood, aga G. Männiste kirjutab sinna selliseid sõnumeid, et kallis pojake, ma loodan, et su emme lubab meil hakata uuesti kokku saama, kallis pojake, ma armastan sind. Sinna tulevad nagu sellised teda mõjutava sisuga vihjed või teated. Laps neid ju ei loe. Neid maksekorraldusi on tulnud
  14. G. Männiste on kasutanud ka väljendit, et millal sa muutud tagasi selliseks leplikuks ja toredaks inimeseks. Nüüd kui seda ei ole, siis G. Männiste sellega ei lepi ja üritab teda mõjutada. Praegu on neil kohtus pooleli uus elatisraha vaidlus, endiselt on vaidlus suhtluskorra ja hooldusõiguse üle. Ta soovib kindlasti lähenemiskeelu kohaldamist. G. Männiste peab lõpetama selle terroriseerimise, selle hirmu all hoidmise ära. Ta taotles ajutist lähenemiskeeldu, kuid selle taotlemine ebaõnnestus, sest G. Männiste ei tulnud mitmele istungile kohale. Lähenemiskeelu kohaldamist taotleb ta 3 aastaks ja samadel tingimustel, nagu oli taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks. Ta ei ole nõus lapse osas blogi pidama nagu G. Männiste nõuab ning tegema igapäevaselt mingeid tohutuid skeeme, tabeleid, jutustusi ja pildikesi. Ta pildistas nende lahusoleku kuudel last, aga G. Männiste kirjutas, et kus sina oled pildil. G. Männistet huvitas see, kus tema on ja kuidas temaga suhelda. Laps on traumeeritud sellest eelmisest elust ja mäletab kõike seda, aga G. Männiste ei tunnista, et probleem on temas. Ta käib siiani psühholoogilist abi saamas N R juures. Laps käib ka psühholoogi juures. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et teab süüdistatavat Garry Männistet ja seda, et kannatanu L I on G. Männiste endine elukaaslane. Temaga võttis G. Männiste ühendust Facebookis, kirjutades, et on alles xxxx kolinud, et sooviks tuttavaks saada kellegagi, kes on vallaline, et äkki teab talle kedagi soovitada. Tema ütles, et on abielus ja tõesti ei oska kedagi soovitada. Sinnapaika see jutt alguses jäi. Siis G. Männiste võttis uuesti ühendust, kirjutades, et teda takistatakse lapsega suhtlemisel, et tema ei saa piisavalt rääkida lapsega, et telefonikõned katkestatakse, et kui on kokku lepitud mingid kuupäevad, siis elukaaslane eirab neid, ei pea kokkulepetest kinni ja teda ei saa usaldada. Tema soovitas G. Männistel kohtusse pöörduda, kui omavahel ei suudeta kokku leppida lastega suhtlemisi. Arvas, et G. Männiste küsis tema käest nõu sellepärast, et tal oli märgitud Facebookis töökohaks Xxxx. Seda ta seostas hiljem, kuna ta sellel hetkel ei teadnud, et G. Männiste on L.Iu endine elukaaslane. Kui G. Männiste temaga esimest korda ühendust võttis
  15. aasta suvel, siis L.I töötas juba Xxxxs, olles neil lühiajaliselt asenduskasvataja. Alguses G. Männiste ei rääkinud talle L.Iust. Siis G. Männiste soovis kokkusaamist, kuna tahtis täpsemalt neid asju rääkida. Siis G. Männiste rääkis oma varasemast elust ja L.Iust ning sellest, kuidas kõik on halvasti läinud. Alguses ta arvas, et G. Männiste vajab lihtsalt kuulajat, et kuna laps oli selle asja vahel ja tema oli kui sotsiaalalal töötav inimene, aga siis sai ta aru, et see on puhas manipulatsioon, 11 sest G. Männiste oleks võinud siis ju kohe öelda, kui ta kirjutas, et ta teab, et L töötab nende juures. Samas miks nende poole üldse pöörduda, kui see on nende isiklik omavaheline asi. G. Männiste oleks võinud kohe öelda, et probleemid on L.Iuga. Ta oleks saanud siis kohe L.Iuga rääkida, sest kogu see probleem tuli Xxxxsse. Ta isiklikult ei olnud juhtunu ajal seal, kuid puhkusel olev juhataja saatis talle sõnumi. Ta teab, et kutsuti politsei. G. Männiste oli tulnud perekodusse L.Iuga rääkima. G. Männiste väitis, et L.I jättis perekodu lapsed üksi. L.I oli perekodu territooriumil seespool väravat ega jätnud lapsi üksi. Kui ta juhtunust G. Männistega rääkis, siis viimane süüdistas, et L jättis lapsed üksi, et perekodu lapsed jäid valveta. Samas kui G. Männiste ise sinna läks, siis ta teadis, et tingib sellise olukorra. Tema suhtlus G. Männistega lõppes üsna kiiresti, sest viimane hakkas järsku teda süüdistama, et tema soovitas L.Iul kohtusse pöörduda. Siis tulid ka mingisugused ähvardused. Omavaheline suhtlemine lõppes nii, et ta blokeeris G. Männiste Facebookis ja telefonis ära. Ta rääkis L.Iuga ja küsis, et mis siis juhtus. L.I rääkis oma versiooni, rääkis, milline G. Männiste varasemalt oli, et ta on psüühikahäirega, et ta peab rohtu võtma, et ta on alkohoolik, füüsiliselt vägivaldne. L.I rääkis, et tema ei ole mingilgi viisil takistanud lapsega kokkusaamist ja kurtis, et laps on alati tagasi tulles G. Männiste juurest häiritud olnud. G. Männiste oma elust rääkides näitas L.Iu negatiivses valguses. Seoses perekodu intsidendiga ei ole L.Iule tehtud mingeid etteheiteid. L.I sai oma tööga väga hästi hakkama, tegi oma tööd korrektselt. Pigem G. Männiste takistas teda veidi selle töö tegemisel, pidades silmas seda, kui G. Männiste sinna tuli ja sinna kutsuti politsei. Ta oli Xxxxs sotsiaaltöötaja ja L.I oli kasvataja ning nad puutusid tööalaselt kokku, sest olid igahommikused infovestlused, koosolekud. Tunnistaja U S kinnitas kohtuistungil, et L I töötas Xxxxs
  16. aasta suvekuudel, tema arvates oli see juuli-august. Neil oli kasvatajate vahetus seal ja kiiremas korras oli kasvatajat vaja asenduseks. Enne Garry Männiste telefonikõnet, ei olnud L.I midagi rääkinud oma elukaaslasest või lapse isast ega peresuhetest. Tema arvates oli telefonikõne tegemise ajaks, mis võis toimuda 21.07.2018, L.I töötanud neil kuskil 2-3 nädalat. G. Männiste helistas ja küsis, kas L.I töötab perekodus, mispeale ta ütles, et ta ei pea ju ütlema, kes töötavad. Siis G. Männiste ütles, et on lapse isa ja ta ütles, et L.I töötab seal. Siis G. Männiste ütles, et tahab last kätte saada ja last näha, et L.I ei näita talle last. G. Männiste ütles väga halvustavalt L.Iu kohta, ütles et L.I ei ole lapsele hea ema ja lapse kasvataja, perekodus ta ka lapsi ei valva, tööd ei tee ja et laps on töö juures kaasas, mispeale tema ütles, et on andnud loa tal nädalavahetustel laps kaasa võtta ja siis, kui last pole kuskile hoidu jätta, võib laps kaasas olla. Mäletab, et G. Männiste ütles veel, et L.I ei ole vaimselt terve, on ebastabiilne. Siis läks jutt teravaks, et tema tahab last saada. Ta ütles G. Männistele, et see ei ole tema asi, et seda otsustab kohus ja politsei. Siis läks hääl kurjaks juba, et kuidas ta ei usu . Ta katkestas kõne. Talle tundus, et G. Männiste helistamise eesmärk oli võita tema poolehoidu ja halvustada L.Iu. Perekodus toimunud intsidendist sai ta teada siis, kui L.I talle helistas. Ta oli ise sellel ajal puhkusel. L.I tundis ennast väga halvasti, et temast niimoodi räägiti, oli väga õnnetu. L.I tundis ennast halvasti, et teda on mustatud kohas, kus ta töötab. L.Iuga ei olnud mingeid probleeme, tema tööle ei olnud etteheiteid. Tunnistaja R P kinnitas kohtuistungil, et tunneb kannatanu L Iu alates
  17. aasta suvest, kui viimane helistas ja otsis oma lapsele lasteaia kohta. Selle vestluse käigus küsis L.I ka, et ega nad juhuslikult ei otsi töötajaid, keda nad tol hetkel ei otsinud. Lapsele kohta ta pakkus. Suvel tekkis neil personalis puudujääke, siis nad võtsid uuesti L.Iuga ühendust ja küsisid, kas ta oleks jätkuvalt töökohast huvitatud, L.I oli ja augustis alustas ta tööd xxxx lasteaias. Vahetult enne tööle hakkamist, pidas L.I õigeks teda kui tööandjat informeerida sellest, et lapse isaga on keerulised suhted ja et lapse isa võib tulla lasteaeda last otsima. Esimene info L.Iu lapse isast tuli talle selline, et isa käis lasteaia hoovi juures koeraga jalutamas ja küsis ka R kohta. 12 Info tuli ühelt õpetajalt, kes tuli ja ütles, et selline asi on juhtunud ning kellelt ta võttis seletuskirja. Mõni päev hiljem, 06.02.2019 tuli Garry Männiste lasteaeda kohapeale temaga rääkima ja soovis teada, kas R käib nende lasteaias ja kas oleks võimalik last näha, sest ema ei võimalda tal lapsega kokkusaamist, et neil on keerulised suhted. G. Männiste ütles, et tal on õigus lapsega kokku saada, aga ei täpsustanud, kas sellel on ka mingisuguseid tingimusi. G. Männiste andis talle oma isiku tuvastamiseks ID-kaardi. G. Männistel oli kaasas kingitus, mille ta palus edasi anda. Kuna ta ei kinnitanud ega lükanud ümber, et kas R käib nende lasteaias, siis ta ei saanud ka selle kingitusega midagi muud teha, kui see tagasi anda. Neil jäi G. Männistega kokkulepe, et viimane võtab temaga ühendust ja tõestab, et ta on lapse isa. Pärast G. Männiste külaskäiku samal päeval sai ta L.Iu käest need paberid, kus on kirjas, kuidas isa võib lapsega kohtuda. G. Männiste otsis jätkuvalt kinnitust sellele, et R nende lasteaias käib, kirjutades talle 2 või 3 korda ja millele ta esimesel korral vastas, küsides enne nõu xxxx lastekaitsespetsialistilt, et kuidas ta käituma peaks. Esimestes kirjades oli see, et L ei võimalda tal last näha. Siis tuli talle veel üks kurva alatooniga kiri, et kuidas ta last igatseb, kuidas see pärsib tema elutahet. Selle aasta märtsikuus võttis G. Männiste temaga kirja teel ühendust, kirjutades, et soovib jätkuvalt lapsega kokku saada ja on nõus seda tegema temaga kokkuleppel, et inimesed on juures (õpetajad) ja pakkus ka oma abi lasteaia hoovi korrastamisel, millegi ehitamisel. Sellise omapoolse pakkumisega pöördus G. Männiste nende poole, et saaks lapsega aega veeta. Ta vastas, et see jätkuvalt ei ole võimalik, sest tal olid paberid, mis puudutasid lapsega kokkusaamist. Selle peale G. Männiste soovis, et ta tõestaks talle, et tal on sellised paberid. Seda ta ei teinud ja rohkem pole G. Männiste temaga ühendust võtnud. Ta on hoidnud kõigega L.Iu kursis ja kirjutanud iseloomustuse L.Iu kohta, mille saatis L.Iu advokaadile. L.I on väga mures kogu aeg, et midagi halba on juhtumas. L.I nüüd enam neil ei tööta, sest ta oli asenduslepinguga ja inimene, keda ta asendas, tuli tööle tagasi. L.I näitas talle üht kirja, mis oli saadetud linnavalitsusse ja kus L.Iu kirjeldatakse kui inimest, kes ei tohiks lastega töötada. Temal ei olnud L.Iule tööga seoses mitte mingeid etteheiteid. Kui neil vaba töökoht tekib, siis on nad nõus L.Iu tööle tagasi võtma. Tunnistaja A-L V kinnitas kohtuistungil, et kannatanu L I on olnud üle 30 aasta tema sõbranna. Garry Männistega tutvus ta
  18. aastal, kui tema pere ja L koos Garryga käisid xxxx reisil. Seal jäi talle silma, et Garry oli paaril korral kergesti ärrituv. Samamoodi hästi kiiresti muutus see ärrituvus selliseks sõbralikuks suhtlemiseks. Silma jäid tookord ainult need hästi äkilised tujumuutused. Sel perioodil kohtus ta Garryga regulaarselt, kui nad käisid neil xxxx külas jaanipäevadel ja veetsid siis ühise sõbranna juures veel aastavahetusi. Talle meenus üks jaanipäev, kus ta nägi esimest korda sellist Garry hästi ärrituvat käitumist naabri peale, kus oli vist tüli põhjuseks piirijaotus. Garry kehahoiak ja hääletoon naabri suunas olid päris hirmutavad. Ta ei olnud varem sellist Garryt näinud. Nad suhtlesid Liga ka suhte teemal ja ta teab, et Garry oli väga armukade.
  19. aasta jaanipäeval oli väga pöördeline õhtu. Garry väsis ära esimesena ja läks magama. Pöördeliseks muutus asi, kui L tahtis poega magama panna ja palus Garryl nihutada ennast voodis, et ka poeg sinna mahuks. Garry ärritus selle peale ja tulles magamistoast välja oli tema pilk šokeeriv neile kõigile, sest selles pilgus oli näha väga ägedat, väga vihast olekut. Samas ta nägi, kuidas tema eluaegne sõbranna evakueerub oma pojaga külmkapi ja seina vahelisse nurka, hoides kramplikult oma poega kinni. Seda oli väga hirmutav ja valus vaadata. Õnneks üks seltskonnas viibija suutis Garry maha rahustada. Kui Garry tagasi magama läks, siis L jagas neile, milline on tegelikult nende reaalne pereelu ja mis neil tegelikult xxxx toimub igapäevaselt. Päev algab väga suure pohmelliga, mis tähendas seda, et Garry tuju oli kehv. Garry hakkas kas hommikul peale võtma või ootas lõunani ja kui kainenes, läks tööle, tegi mõned tunnid tööd, tuli koju ja jõi ennast taas purju. Tööalastes asjades, mis läksid kehvasti, süüdistas Garry Li. Kui Garry oli purjus, siis L kartis teda. Nad olid sellest kõik šokeeritud. Ta pakkus välja, et pakime asjad ja 13 läheme kohe ära, et siin ei ole turvaline olla, kuid L ütles neile, et peab ise hakkama saama, et peab leidma kuidagi kompromissi, et saada rahumeelselt ära tulla sealt. Ta oli Lile korduvalt välja pakkunud, et tuleb talle ise järele, aga L ootas, et ta saaks Garryga rahumeelselt kompromissile jõuda. Kui oli see murranguline jaanipäev, siis Garry järgmisel hommikul lubas neile ka, et tegeleb oma alkoholiprobleemiga ja nad kõik lootsid, et võib-olla see oligi nagu murranguline hetk, kus ta ise mõistab, et midagi tuleb ette võtta. Ta sai Li käest hiljem teada, et Garry ei ole oma lubadustest kinni pidanud ning midagi ei ole muutunud. Ta teab, et L hakkas mingi hetk kalendris tõmbama ristikesi või märkima üles, kui palju on kaineid õhtuid. Kas see oli jaanuar või veebruar 2018, kui ta mäletab, et L ütles talle, et 85% päevadest oli Garry umbjoobes sellest kuust. Kui L tuli ära 2018 mai, siis väga hull periood oli ikkagi viimased poolteist aastat. L rääkis talle ka pigistustest ja kinnihoidmistest. 2018 mais oli neil omavahel arusaamatus, mille käigus Garry palus, et L läheks ära. L kasutas loomulikult võimalust, sest oli seda otsinud ja oodanud pikalt. L kutsus järele oma ema. Kui L talle sellest õhtul teatas, või järgmine päev, et on ema juures, siis ta tundis väga suurt kergendust, aga samas ka hirmu, sest tema esimene küsimus oli see, et kas Garry tegi sulle midagi, kas juhtus midagi nii pöördelist, nii füüsilist või nii haiget tegevat, et ta selle tõttu lahkus. Ta teab seda, et Garry lubas, et võtab ennast käsile, et läheb xxxx ravile ja tema teada Garry käis seal. Garry lubas muutuda, sest tahtis oma pere tagasi saada. Ta teab, et L
  20. aasta suvel lubas Garryl pojaga kohtuda, kuid pidi veenma poega, et viimane tahaks oma isaga kohtuda. See tema meelest näitas seda, kui toetav ema L oma pojale on. Tegelikult ei ole tema xxxx käies näinud, et Garryl oleks olnud kodus pojaga selliseid usalduslikke ja häid isapoja suhteid. Murranguline hetk tuli siis, kui Garry perekodu õuel andis mõista, et ta ei pruugi pojaga kokkulepitud ajaks tagasi tulla. Peale perekodu ees toimunud intsidenti oli kokkulepe, et Garry ei tüütaks Li otse, et ei saadaks talle sõnumeid, ei helistaks. Siis Garry saatis Lile meile. Kontakti on Garry Liga otsinud ja ka tema on saanud neid kirju lugeda. Need igasugused ühenduse võtmised ilmselgelt mõjuvad, tekitavad ärevust. See ju pingestab, kui sinuga pidevalt kontakteerub inimene, kes on sulle nii palju haiget teinud, kes on ähvardanud sinu elu kallale tulla, kes on ähvardanud teha kõik võimaliku, et ta ei leiaks tööd xxxx. Kui selline inimene järjepidevalt sinuga kontakti otsib, siis see teeb sind ärevaks, see teeb sind kartlikuks, see hirmutab. Kõiki neid tundeid on L temaga jaganud. Nii nagu Garry on väitnud, siis tahab ta hävitada Li elu. Iseloomustuse palus L tal kirjutada, sest ta teadis, et hooldusõiguse teema tuleb kohtusse, et äkki läheb seda vaja. Tunnistaja K V kinnitas kohtuistungil, et süüdistatava Garry Männistega on tal sõbrasuhe. Nad elasid koos kui sõbrad. G. Männistet tunneb ta kas
  21. aasta lõpust või
  22. aasta algusest. Nad said omavahel tuttavaks tutvumisportaalis. Kannatanu L Iu ta ei tunne. G. Männiste rääkis talle L.Iust kui oma lapse emast, kes keeldus näitamast talle poega. G. Männiste rääkis talle, kuidas ta oma poega armastab ja igatseb, perega koos veedetud ajast, mänguväljakutel käimistest. Kui nad koos elasid, siis G. Männiste otsis tööd ja tal õnnestus saada töökoht xxxx. Nad elasid xxxx lasteaia kõrvaltänavas ja G. Männiste tee tööle kulges sellest lasteaiast mööda. Teab, et G. Männiste käis xxxx lasteaia direktori vastuvõtul, sest soovis südamest oma last näha ja tahtis lapsele mingit kingitust viia. See ei selgunud neil kunagi vestlustest, et G. Männiste tahaks oma endise elukaaslasega kokku saada, vaid see kõik oli ainult lapse pärast, et saada lapsega kokku. G. Männiste põhimuredeks sel perioodil oli see, et saaks tööle, sest oli vaja alimente maksta ja et oma lapsega saaks kokku. G. Männiste üks põhilisi murekohti oli see, et ta ei saa oma pojaga kohtuda. See võis olla aprill, mai 2019, kui G. Männiste läks xxxx tagasi. Tunnistaja M L E kinnitas kohtuistungil, et tunneb süüdistatavat Garry Männistet alates
  23. aasta juunist. Neil on xxxx koguduses väike külalistemaja ja G. Männiste üüris seal toa. 14 G. Männiste tuli mõnevõrra hiljem tema kui vaimuliku ja hingehoidja juurde ning rääkis talle oma murest seoses pojaga. Koorus välja, et perekonnaelu on sassis ja ta sai aru, et G. Männiste tahaks väga oma pojaga kokku saada. Tookord oli takistuseks see, et G. Männiste endine abikaasa või elukaaslane seda kuidagi ei soovinud. G. Männiste soov oli ikkagi pojaga edasi suhelda, aga teine pool oli selle vastu. G. Männiste ütles, et ta ei saa oma elukaaslasest enam aru. Ta mäletab mingisuguseid helistamise katseid, mis jäid tagajärjetuks. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - kannatanu L Iu avalduse 04.03.2019 (tõendid I kd, tl 6-9) juurde kuuluv lisa 1 (tõendid I kd, tl 1-5) – Viru Maakohtu 27.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-19565, mille kohaselt täiendati Viru Maakohtu 08.01.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust selliselt, et lapse ja isa kohtumised (sh telefonivestlused) saavad alata siis, kui lastekaitsespetsialist on selleks oma heakskiidu andnud. Garry Männistele määrati tsiviilasja menetluse ajaks kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni järgmine suhtlemise kord lapse R Mga: Garry Männistel on õigus kohtuda lapse R Mga kahel päeval nädalas ühe tunni jooksul lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Kohtumine peab toimuma tööpäevadel ning tööpäeva kestel. Lisaks on Garry Männistel õigus nendel päevadel, mil ta lapsega ei kohtu, võtta temaga õhtusel ajal (aga enne kella 20.00) ühendust telefoni teel, kusjuures telefonikõne kestus ei tohi ületada kümmet minutit. - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 2 (tõendid I kd, tl 10-12), mis on 30.11.2018 e-kirjavahetus G. Männistega ning millest nähtub, et G. Männiste on saatnud L.Iule kirja, millele vastuseks on L.I teatanud kell 15.27, et „Palun pöördu edaspidi otse minu esindaja (Riho Friedrichs) poole ja seda kõikides küsimustes, mis mind ja last puudutavad.“ - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 3 (tõendid I kd, tl 13-14), mis on 10.01.2019 ja 11.01.2019 e-kirjavahetus ning millest nähtub, et G. Männiste saatis L.Iule ekirja ja sms-i ning millede vastuseks teatas L.Iu esindaja R. Friedrichs G. Männistele, et „Palun kinni pidada minu volitaja L I 30.11.2018 poolt e-kirja teel edastatud palvest, et kohtumenetluse ajal poolte omavahelised suhtlused (st need, mida ei ole reguleeritud esialgse õiguskaitse raames, nimelt on seal Avaldajal kohustus kontakteeruda L I’ga vaid lapsega kokkusaamise kokku leppimiseks) toimuvad esindaja s.t. minu kaudu. L I ei soovi, et Teie – Garry Männiste võtaks temaga mistahes viisil ühendust enam, kui selleks on seadusest (või kohtulahendist) tulenev otsene kohustus või hädavajadus.“ - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 4 (tõendid I kd, tl 15), mis on G. Männiste 21.02.2019 e-kiri L.Iule ning mis puudutab 22.02.2019 pojaga kohtumist ning nende omavahelise suhte lõppemist. - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 5 (tõendid I kd, tl 16), mis on G. Männiste 03.03.2019 e-kiri L.Iule ning milles G. Männiste kirjutas nende ühisest kinnisvarast, kuid lisas, et „Igatsen oma poja järele meeletult ja soovin südamest, et Temaga kõik hästi oleks?! Ootan tagasisidet hiljemalt 5.03.2019a.“ - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 6 (tõendid I kd, tl 17), mis on telefoni ekraanipilt G. Männiste poolt 02.02.2019 L.Iule saadetud sõnumitest (Ilusat, algavat seaaastat. Minu pojale musid, kallid. Garry/ Mul on sinust kahju… aga igaüks valib ise oma tee.) - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 7 (tõendid I kd, tl 18-20), mis on 25.02.2019 Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 19259000130 ning millest nähtub, et 18.02.2019 esitas G. Männiste Politsei- ja Piirivalveametile avalduse L.Iu vastu, kes teda avalikult sotsiaalmeedias varjunime (J T) alt laimab, solvab ja kasutab kõiki vahendeid, et tema mainet maatasa teha. G. Männistele teatatakse, et tema poolt esitatud 15 avaldusest ei nähtu ühegi Karistusseadustikus ettenähtud kuriteo koosseis, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 alusel jätta alustamata. - kannatanu L.Iu avalduse 04.03.2019 juurde kuuluv lisa 8 (tõendid I kd, tl 26-27), mis on 17.02.2019 G. Männiste e-kiri xxxx (adresseeritud linnapeale ja abilinnapeale) ning milles G. Männiste muu hulgas palub L Iu keeldumisele ja valedele mitte alluda, sest tema jutt on tõenditeta šantaaž. Lapse ema L I töötab täna xxxx, teades tema varasemaid meeleolukõikumisi (vahelduv naer-nutt) ja enesevalitsuse kaotamist (karjumine, asjade lõhkumine), siis kardan, et L I on lastele ohtlik ja laste vanemad peaksid olema sellest informeeritud. L I oskab suurepäraselt ja manipuleerivalt head nägu teha, mis tähendab, et tegemist on hästi ennast maskiga varjava inimesega. - 13.03.2019 Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 19230100289, mis on esitatud politseile R. Friedrichsi poolt (tõendid I kd, tl 21-25) ning millest nähtub, et 04.03.2019 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris Garry Männiste 03.03.2019 avaldus L Iu suhtes, kes on toime pannud 25 erinevat kuritegu xxxx OÜ-s. G. Männistele teatatakse, et juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 ei alustata kriminaalmenetlust antud sündmuses kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. - L.Iu ülekuulamise protokolli lisa – G. Männiste 11.03.2019 e-kiri xxxx sotsiaalosakonna töötajatele A K ja K S D (tõendid I kd, tl 29-33), milles G. Männiste muu hulgas kirjutas, et L I on täis hästi peidetud viha ja tema manipuleerimisoskus on tasemel. Täna on tema poeg stressorist ema kasvatada ja lapse ema teab, et seda, et ta on psüühiliselt ebastabiilne on raske tõendada. - asitõendi vaatlusprotokoll 13.03.2019 koos sinna juurde kuuluva DVD-plaadiga, millelt on tehtud väljatrükk (tõendid I kd, tl 130-199) ja millest nähtub L.Iu mobiiltelefonis Huawei talletunud SMS-suhtlus G. Männistega alates 30.05.2018 – 03.03.
  24. Kokku on 356 sõnumit. L.I on 10.07.2018 kirjutanud, et „Aitab Garry, ma olen liiga pikki aastaid su terroriseerivat käitumist talunud. Sa ei käsuta ja survesta mind enam. See, et sa pühapäeva hommikul lapsele järele tulles esmalt mind lapse ees solvasid, vihaselt rääkisid, ähvardasid, et ei toogi last tagasi ja kõige tipuks selja tagant kätest tõmbasid, oli viimane piisk karikasse. Me oleme ülepäeviti vaielnud ja lõpuks kompromissideni jõudnud, kuid see pole normaalne, et sa nendest kokkulepetest taganed ja mind uuesti nii kohtlema hakkad. Ma pole su omand. Sina ei tee plaane minu eest, sina ei otsusta ja sina ei suru mulle enam oma huvidest lähtuvaid asju peale. Aitab? Sa oled imestanud, et ma ei allu su survele ja vihastud. Mina imestan, kuidas mul oli kannatust kõik need aastad sinu kõrval sinu käitumist rahulikult taluda. Ja seoses xxxx … Sina viskasid mind lapsega välja meie kodust, sina jäid sinna elama algselt. Ma siiani maksan tühja selle maja eest nii pangale kui ka muid kommunaale. Ma ei soovi sinuga vaielda ja sinult üle päeva igasugu süüdistava sisuga smse ja kõnesid saada. Sa pole ka põrmugi muutunud, seda tõestab see, kui alatult sa jätkuvalt käitud.“ L.I on 07.08.2018 kirjutanud, et „Meil oli kokkulepe, et võid õhtuti kl 20 lapsele helistada. Suhtleme smsi teel ainult lapsega seotud teemal ning kuni varad jagatud, ka sellel teemal. Lõpeta oma tunnete teemadel mu terroriseerimine!“ L.I on 07.08.2018 kirjutanud, et „Siis lõpeta mu ahistamine oma tunnete teemal ja lõpeta mu elu hävitamine ükskord …“ G. Männiste on 28.10.2018 kirjutanud, et „Sa oled ebastabiilne ema ja nii ei saa enam asjad jätkuda, sa pole lapsele turvaline lapsevanem. Sulle on antud väga palju võimalusi, aga sa ei kontrolli oma viha.“ - asitõendi vaatlusprotokoll 14.03.2019 koos e-kirjadega (tõendid I kd, tl 34-56), milles on kokkuvõte L.Iu poolt politseile saadetud G. Männiste e-kirjadest temale ajavahemikul 30.11.2018 kuni 10.03.
  25. 16 30.11.2018 kell 14.12 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule ja tema esindajale, teatades, et soovib xxxx maja enda nimele, lapsele elatise maksmisega on nõus. 10.01.2019 kell 18.00 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule, mille teemaks oli lapsega kohtumine. 10.01.2019 kell 23.07 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule, mille teemaks on erinevad palved. 30.01.2019 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule ja tema esindajale, mille teemaks on koera tulevik. G. Männiste leiab oma kirjas, et L.Iu huvi oma koera vastu on olnud külm ja negatiivne (mitte mingeid kulusid xxxx osas L katnud ei ole), mis viitab sellele, et L.I ei täida endale võetud kohustusi elavate hingede üle, mis jällegi tähendab, et R M elu ja tervis on ka ohus. L.I ei ole pädev tema poja R M kasvatamiseks. 19.02.2019 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule ja A Ae (xxxx), mille teemaks on lapsega kohtumine. 24.02.2019 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule, xxxx ametnikele ja kohtusekretärile, mille teemaks on isa-poja kohtumised. 10.03.2019 saatis G. Männiste e-kirja L.Iule, küsides poja ja koera kohta. - G. Männiste e-kirjad L.Iule pärast kahtlustuse esitamist (tõendid I kd, tl 57-61) – 31.03.2019 avaldus Viru Maakohtule, mille on saatnud L.Iule, tema esindajale ja kohtusekretärile. Vabandab, kui antud kiri on L.Iu ahistav. 04.04.2019 on G. Männiste saatnud e-kirja L.Iule, milles palub võimalust pojale meile saata ja tahab rahu. - nõustaja N R 26.03.2019 vastus nõudekirjale (tõendid I kd, tl 65-66), millest nähtub, et L.I on käinud psühholoogilisel nõustamisel alates septembrist
  26. Pöördumise hetkel oli klient mures, löödud ja häiritud, et tema endine elukaaslane G. Männiste ei anna tal rahulikult eluga edasi minna. Elukaaslane saatis talle pidevalt SMS sõnumeid olenemata kellaajast. Nende sõnumite kaudu avaldas ta survet nii L.Iule kui ka lapsele. L.I jätkab psühholoogilisel nõustamisel käimist. - Häirekeskuse kõnesalvestis 21.07.2018 (tõendid I kd, tl 109-110), millest nähtub, et L.I helistas telefoninumbrilt xxxx numbrile 112 21.07.2018 kell 12.
  27. - lähisuhtevägivalla infoleht 21.07.2018 Xxxx juhtumi kohta ja väljavõte politsei menetlusinfosüsteemist 21.07.2018 väljakutse kohta (tõendid I kd, tl 67-70), millest nähtub, et mees (Garry Männiste) ja naine (L I) tülitsevad lapse pärast. Mees oli naist tõuganud. Mees ähvardas väidetavalt ennast ära tappa. Naine ütles, et mees pidi olema varasemast juba ähvardav ja vägivaldne. G. Männiste võttis Xxxx juurest lapse kaasa ja lahkus, ähvardas, et avaldaja ei näe last enam kunagi, laps isaga kaasa minna ei tahtnud. Isikul esineb probleeme alkoholiga, tarvitab tugevaid rahusteid. Eelnevalt lapse nähes olnud vägivaldne avaldaja suhtes ja karjunud lapse peale. Avaldaja arvates võib olla ka lapse suhtes vägivaldne. Kõne ajal tuli mees koos lapsega tagasi perekodu juurde. - asitõendi vaatlusprotokoll 21.03.2019 koos fotodega CD-plaadil (tõendid I kd, tl 111-129), milles on tunnistaja M K mobiiltelefonis talletunud Facebooki vestlus G. Männistega 22.07.
  28. - lähisuhtevägivalla infoleht 05.03.2019 kohta ja juhtumi järelkontroll (tõendid I kd, tl 71-74), millest nähtub, et 08.03.2019 toimus KOVis ümarlaud, kus viibis ka G. Männiste. Ümarlaual oli arutlusel lapse keeldumine olla isaga koos. Peale ümarlauda õues karjus Garry Lile, et hävitab Li siit maamuna pealt. L on Garry ahistamisest ja tema ellu sekkumisest väga häiritud, rahulikult elada ei lase. L möönab, et ega Garry lapsest tõsiselt hooligi, vaid nõuab lihtsalt oma õigusi, et Li häirida. - Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3683 (tõendid I kd, tl 7578), millest nähtub, et G. Männiste viibis 14.04.2015 – 30.04.2015 ambulatoorsel psühhiaatrilisel ravil. - L.Iu esindaja Riho Friedrichsi 18.04.2019 e-kirjad koos lisatud fotodega (tõendid I kd, tl 7987), milles põhjendatakse lähenemiskeelu kohaldamise vajadust. Lisatud on 07.06.2018 fotod 17 G. Männistest, kes just tuli xxxx haiglast välja ja lasi 1 aastaks süsti teha ning ostis apteegist välja antidepressandid, et alustada kainet elu. - G. Männiste e-kirjad prokurör Elle Karmile 18.04.2019 – 07.05.2019 (tõendid I kd, tl 88101, 102-108), mis iseloomustavad G. Männistet, tõendavad G. Männiste poolset L.Iu kahjustavat käitumist. - G. Männiste e-kirjad L.Iule ja L.Iu esindaja vastused neile 24.05.2019 – 10.06.2019 (tõendid II kd, tl 5-9), millest nähtub, et 24.05.2019 kirjutas G. Männiste L.Iule, et „Soovin igapäevaselt olla kursis oma poja R M: 1) tervisega, 2) edusammudega, 3) pilte igast Tema päevast, 4) sõpradega suhetest, 5) trennidest ja lasteaia elust, 6) ja kõigest muust, mis puudutab AINULT Teda. Kuna last mina ei näe üldse, siis ootan igapäevaselt Teie käest Lgp. L I ülaltoodud punktide igapäevast täitmist ja minule saatmist.“ Sellele kirjale vastuseks teatas L.Iu esindaja 27.05.2019, et palume jätkuvalt mitte otse kontakteeruda ja mitte kirjutada otse L Iule. 01.06.2019 kirjutas G. Männiste L.Iule (Teema: Mõeldud ainult R Mle) ja L.Iu esindaja vastas 03.06.2019 sellele kirjale. 09.06.2019 kirjutas G. Männiste L.Iule (Teema: Ainult R Mle lugemiseks!!!) ning L.Iu esindaja vastas sellele kirjale 10.06.
  29. - Viru Maakohtu 03.12.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6373 (tõendid II kd, tl 16-21), mis on jõustunud 04.05.2020 Riigikohtu määrusega. Kohtumääruse kohaselt lõpetati L Iu ja Garry Männiste ühine hooldusõigus lapse R M suhtes osaliselt ja anti L Iule ainuhooldusõigus lapse R M igakordse elu- ja viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi territooriumil ning lapse tervise küsimustes. Ülejäänud osas säilitati vanemate ühine hooldusõigus. Garry Männistele jäeti õigus saada teavet lapse R M tervisega seotud küsimuste osas otse lapse emalt ning läbi patsiendiportaali www.digilugu.ee. Kohtumääruse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et last on kasvatanud ema. xxxx ja lapse esindaja seisukohtade järgi laps on emaga hingeliselt seotud ja lapsel on turvaline kiindumussuhe emaga, lapse ema on pühendunud lapsele, on valmis teda kasvatama ja suudab pakkuda lapsele arenguks vajalikke elamistingimusi. - 4 maksekorraldust G. Männiste poolt elatisraha ülekandmise kohta L.Iule (tõendid II kd, tl 22-25), millede kuupäevad on 10.02.2020, 10.03.2020, 10.04.2020 ja 04.05.2020 ning kus makse selgitusse on märgitud lisaks „Pojake issi armastab Sind Väga.“ (10.02.2020); „Issi armastab Sind Väga ja issi loodab, et emme lubab Meil kohtuda ja saame kallistada Hästi palju.“ (10.03.2020); „Issi armastab Sind Väga pojake.“ (10.04.2020); „Issi armastab Sind Väga pojake.“ (04.05.2020). - G. Männiste e-kirjad L.Iule (tõendid II kd, tl 26-36), millised on saadetud 01.07.2019, 03.08.2019, 10.09.2019, 28.11.2019, 15.12.2019 (2 kirja), 16.12.2019, 24.12.2019 ja 11.03.
  30. - G. Männiste e-kiri 11.03.2020 xxxx direktorile R P (tõendid II kd, tl 37-38), millest nähtub, et G. Männiste otsib võimalusi oma pojaga suhtluse taastamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatava Garry Männiste süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud nii tema enda ütlustega, kuid eelkõige kannatanu L Iu ütlustega, samuti asjas kogutud arvukate kirjalike tõenditega. Kannatanu L.Iu ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest lisaks kirjalikele tõenditele toetavad tema ütlusi tunnistajate M K, U Se, R P ja A-L V ütlused. Süüdistatav G. Männiste ei ole ennast süüdi tunnistanud talle esitatud süüdistuses, põhjendades enda käitumist üksnes sooviga suhelda oma poja R Mga. Väärib märkimist, et G. Männiste ütlusi andes ei eitanud üldjoontes temale süüks arvatavat tegevust. G. Männiste ei ole aru saanud sellest, et tema oleks midagi valesti teinud. 18 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatava G. Männiste ja kannatanu L.Iu näol on tegemist endiste elukaaslastega, kelle kooselu lõppes 29.05.2018, vaid vaidlus on selle üle, kas süüdistatava tegudega on täidetud isikule etteheidetav süüteokoosseis, s.o ahistav jälitamine. Selleks, et oleks võimalik G. Männistele esitatud süüdistuses toodud asjaolusid õigesti hinnata, on kohtu arvates vajalik vaadata pikema aja vältel kujunenud süüdistatava käitumise tervikpilti. See, et G. Männiste tegevus, mis talle süüdistuses ette heidetakse, oli põhjustatud üksnes tema kui lapsevanema ja isa õigusest ja kohustusest osaleda oma poja R. M kasvatamises ja igapäevaelu korraldamises ka pärast seda, kui kooselu poja emaga lõppes, ei joonistu välja kriminaalasjas kogutud tõenditest. Vastupidi G. Männiste tegevus L.Iu suunal, millega kaasnesid solvangud ja ähvardused, ei aidanud kuidagi kaasa isa-poja normaalse ja pingevaba suhtluse taastamisele. Kohtul ei ole vähimatki põhjust asuda seisukohale, et L.I tema suhtes aset leidnud sündmusi kirjeldades oleks midagi ise välja mõelnud või lausa valetanud. Kannatanu on detailselt välja toonud süüdistatava arvukad häirivad tegevused tema jaoks. Käesoleva kuriteo eripäraks ongi see, et rünne on suunatud vaid konkreetsele isikule ja kolmandatel isikutel võib olla raske või lausa võimatu kuritegelikku käitumist märgata, mistõttu oli kannatanu antud olukorras õigustatult enne politseile avalduse tegemist tõendeid kogunud. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et G. Männiste on alates
  31. aasta juulist järjepidevalt otsinud kontakti oma endise elukaaslase L.Iuga, saates talle hulgaliselt SMS-e, milles soovis suhte taastamist, samas teatas, et ei soovi naist enam kunagi tagasi (G. Männiste poolt 14.08.2018 saadetud sõnum) ning jätkas sarnase sisuga sõnumite saatmist ka peale seda, kui L.I oli
  32. aasta juulis (L.Iu poolt 10.07.2018 saadetud sõnum) ja augustis (L.Iu poolt 07.08.2018 saadetud sõnumid) konkreetselt teatanud, et ta ei soovi G. Männistega suhte teemal rääkida ja palus lõpetada tema ahistamine ja sõnumite saatmine, mis puudutavad tema tundeid. G. Männiste jätkas L.Iuga SMS-ide teel kontakti otsimist, kirjutades sõnumites lapsega kokkusaamistest, kuid nimetades naist ka ebastabiilseks ja mittesobivaks emaks, seades naise vaimse tervise küsimärgi alla (G. Männiste poolt 28.10.2018 saadetud sõnum). Ajavahemikus 30.05.2018-03.03.2019 on G. Männiste saatnud L.Iule sadu sõnumeid, mis on enamasti emotsionaalsed, aga ka naist ründavad ja nõudmisi esitavad. Kannatanu L.I töötas
  33. aasta suvel kasvatajana Xxxxs. Tõendamist leidis, et
  34. aasta suvel tutvus G. Männiste Facebooki vahendusel L.Iu töökaaslase Xxxx sotsiaaltöötaja M K. Jutuajamise käigus M. K süüdistas G. Männiste oma endist elukaaslast L.Iu lapsega kokkusaamise takistamises. 22.07.2018 teatas G. Männiste Facebooki vestluses M. K, et L.I jättis 21.07.2018 lapsed Xxxxs valveta, seades sellega kahtluse alla naise sobivuse töötama kasvatajana. 21.07.2018 helistas G. Männiste Xxxx juhatajale U Sele ning teatas, et L.I ei ole usaldusväärne inimene, kuna on jätnud perekodu lapsed üksinda, halvustas L.Iu ning nimetas naist ebastabiilseks. 30.11.2018 palus L.I e-kirja teel G. Männistel pöörduda edaspidi otse tema esindaja Riho Friedrichs poole ja seda kõikides küsimustes, mis teda ja last puudutavad. G. Männiste eiras seda palvet ning jätkas L.Iule e-kirjade ja SMS-ide saatmist ning vaatamata L.Iu esindaja poolt talle 11.01.2019 saadetud uuele e-kirjale, milles teatas, et L.I ei soovi, et G. Männiste võtaks temaga mistahes viisil ühendust, jätkas G. Männiste L.Iule SMS-ide ja e-kirjade 19 saatmist, saates talle neid 10.01.2019, 30.01.2019, 19.02.2019, 21.02.2019, 24.02.2019, 3.03.2019, 10.03.2019, 31.03.2019, 4.04.2019, 24.05.2019 ja 09.06.
  35. Suhtlusest nähtub, et G. Männiste on teadlik L.Iu soovist temaga mitte suhelda, kuid ta ei tunnista suhte lõppemist ning püüab L.Iu elus osaleda teda nii tunnete, lapse, vara kui ka kohtuvaidluste kaudu mõjutades. Lisaks sellele leidis tõendamist, et G. Männiste käis 06.02.2019 L.Iu järgmises töökohas xxxx direktori R P juures, kus väitis, et lapse ema (L I) ei pea kinni kohtumäärusest, mis puudutab lapsega kokkusaamist. Tunnistaja R. P ütlustest nähtub, et vahetult enne lasteaias tööle hakkamist, pidas L.I õigeks teda kui tööandjat informeerida sellest, et lapse isaga on keerulised suhted ja et lapse isa võib tulla lasteaeda last otsima. Seega isegi siis, kui G. Männiste lasteaia direktori juurde minnes ei nimetanud lapse ema nime, teadis lasteaia direktor R. P seda, et jutt käib L.Iust. 17.02.2019 saatis G. Männiste e-kirja xxxx, mille haldusalasse jääb L.Iu töökoht xxxx lasteaed ning väitis, et L.I on ohtlik lastele ja laste vanemad peaksid olema sellest informeeritud. 11.03.2019 e-kirjas xxxx sotsiaalosakonna töötajatele A K ja K S-D väitis G. Männiste muu hulgas seda, et L.I ei ole vaimselt terve. L.Iu jaoks on olnud häiriv ka G. Männiste poolt kahe kuriteoteate esitamine politseile tema vastutusele võtmiseks. Neist esimese esitas G. Männiste 18.02.2019 ning palus selles L. I vastutusele võtta tema laimamise eest Facebookis. Teise avalduse esitas G. Männiste 04.03.2019 L.Iu poolt erinevate rikkumiste toimepanemise kohta xxxx OÜ-s, nimetades avalduses L.Iu psüühiliselt ebastabiilseks ning ohtlikuks teistele isikutele. Mõlema avalduse alusel jättis politsei kriminaalmenetlused alustamata kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtulikul uurimisel leidis täielikult tõendamist see, et süüdistatav G. Männiste on korduvalt kannatanu L.Iu tahte vastaselt sekkunud tema eraellu. Eelkõige saatis ta järjepidevalt arvukaid SMS sõnumeid kannatanu mobiiltelefonile ja e-kirju kannatanu meilile, samuti võttis ühendust kannatanu töökaaslasega Xxxxst sotsiaaltöötaja M K, kannatanu tööandjatega (Xxxx juhatajaga, xxxx ning selle haldusalasse jääva xxxx direktoriga), süüdistades, halvustades L.Iu ning seades kahtluse alla L.Iu tööalase pädevuse, põhjustades sellega L.Iule piinlikkust, alandavaid läbielamisi, hirmu tööandja ja lapsevanemate võimaliku negatiivse suhtumise ja töö kaotamise pärast. Kannatanu L.Iu ütlustest nähtub, et süüdistatava G. Männiste tegevus on tema eraelu oluliselt häirinud. Taoline G. Männiste tegevus ei ole kohtu hinnangul ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimeste vahelisest suhtlusest, selline tegevus oleks olnud oluliselt häiriv ka kannatanuga võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule inimesele. G. Männiste tegevus oli L.Iu tahte vastane, sest L.I on korduvalt nii ise kui ka oma esindaja kaudu teada andnud, et selline G. Männiste käitumine on teda kahjustav ja ta ei soovi G. Männistega suhelda ning palunud vajadusel ühendust võtta läbi oma esindaja.

§ 1573

(alates 01.07.2019 kvalifitseeritav

§ 1573

lg 1) näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Ahistava jälitamise puhul ei näe seadus ette kohustust teo toime pannud isikule süüdistuse esitamisel eraldi süüdistuses liigitada, milline tegu vastab millisele objektiivsele tunnusele. Oluline on asjaolu, et isik on toime pannud teo, mis on suunatud teisele isikule, korduv või järjepidev, teise isiku tahte vastane ja tema eraellu sekkuv ning mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine ja selles teos puudub

§ 137sätestatud süüteokoosseis.

20 Süüdistatava G. Männiste poolt toimepandud tegu on õigesti

§ 1573järgi kvalifitseeritud, sest G.

Männiste otsis oma endise elukaaslase L.Iuga korduvalt ja järjepidevalt kontakti, jälgis teda ning sekkus kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, hirmutades ja alandades teda. Käesoleval juhul on täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus – kannatanu L.I tundis ennast süüdistatava G. Männiste tegevuse tõttu oluliselt häirituna. G. Männiste tegevus põhjustas L.Iule piinlikkust, stressi ja hirmu ning viis ta olukorrani, kus ta vajab jätkuvalt psühholoogilist abi. Antud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud kavatsetult. G. Männiste tegevuse eesmärk oligi kiusata, häirida ja hirmutada kannatanut, et saada kannatanu elu oma kontrolli alla.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava G. Männiste käitumises esinevad

§ 1573

järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 157

3 (alates 01.07.2019 kvalifitseeritav

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis paikneb

-i

  1. peatükis
  2. jaos (Põhivabaduste rikkumised) ning mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava G. Männiste karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat G. Männistet ei ole karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteokorras karistatud (tõendid II kd, tl 13). Arvestades eeltoodut ja G. Männiste süü suurust, mis on keskmisest suurem, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on 8 kuud.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

21 Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui G.

Männiste ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele üldpreventiivseid eesmärke. eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka Kohtu seisukoht lähenemiskeelu osas VÕS § 1055 (Kahju tekitava tegevuse keelamine) lg 1 teise lause kohaselt kehavigastuse tekitamise, tervisekahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Arvestades ahistava jälitamise ajalist ulatust, toimepanemise viisi ja põhjustatud tagajärge, seda, et G. Männiste tegevus on jätkunud ka kohtumenetluse ajal ning ta ei saa aru sellest, et oleks midagi valesti teinud, tema suhet alkoholiga ja võimalikku vaimse tervise häiret, samuti pooleliolevaid tsiviilkohtumenetlusi, mis poolte vahel jätkuvalt pingeid tekitavad, on kohtu arvates oht, et G. Männiste jätkab sarnaselt varasemaga kannatanu L.Iu isikuõiguste rikkumist. Seega on kannatanu L.Iu taotluse kohaselt põhjendatud tema eraelu ja tervise kaitseks kohaldada VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel G. Männistele lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates G. Männistel igasugune suhtlus L.Iuga ja talle lähenemine, sealhulgas L.Iule helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite kaudu, minna L.Iu elu- ja töökohta ning muus kohas minna L.Iule lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on G. Männiste kohustatud L.Iu kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. G. Männistel on lubatud suhelda või kohtuda L.Iuga pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühist last R Mt (isikukood xxxx) puudutavates küsimustes. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 41 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. KrMS § 41 lg 4 kohaselt lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Käesolevas kriminaalasjas osales füüsilisest isikust kannatanu L Iu lepingulise esindajana Riho Friedrichs OÜ-st Ratio Legis. Kannatanu lepinguline esindaja Riho Friedrichs on palunud jätta kannatanu menetluskulud summas 5324,38 eurot süüdistatava kanda. Valitud esindajale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga ka esindaja töö kvaliteeti. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kannatanu lepingulise esindaja poolt teostatud õigusteenuse mahtu, selle keskmisest kõrgemat kvaliteeti ning selle töö tegemiseks kulutatud aega peab kohus OÜ-le Ratio 22 Legis makstud tasu summas 5324,38 eurot mõistliku suurusega tasuks, milline kuulub KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt G. Männistelt välja mõistmisele L.Iu kasuks. Kohtumenetluses osales süüdistatava G. Männiste kaitsjana vandeadvokaat L Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 2299,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kriminaalasjas toimus korraldav istung 25.02.2020 ning selle kohta koostatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 15.59 ja lõppes kell 16.19, kestes seega 20 minutit. Korra § 5 sätestab, et tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb arvestada tasu kohtuistungil osalemise eest 30 minuti eest summas 27 eurot, mitte 60 minuti eest summas 54 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kaitsjatasu vähendada 27 euro võrra, millele lisandub käibemaks 20% summas 5,40 eurot, s.o kokku 32,40 euro võrra. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 270 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest ja kaitsjatasu kohtumenetluses summas 2266,80 eurot vandeadvokaat L Suik poolt osutatud õigusabi eest, s.o kaitsjatasu kokku summas 2536,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades G. Männistelt riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks on 3412,80 eurot, võimaldab kohus G. Männistel neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 284,40 eurot. Salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb 2 CD-plaati (tõendid I kd, tl 110, tl 112) ja 1 DVD-plaat (tõendid I kd, tl 131) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 21.08.2020 kohtuotsus 1-19-4802 jõustus 23.02.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.