Prokurör Silja Seeder Süüdistatav A.R , isikukood: XXX, elukoht xxx; kodakondsus: xxx; emakeel xxx keel, xxx, töökoht: xxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus: 18.06.2020 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20- järgi 4054
MS § 217 lg 1 alusel kinni peetud 11.07-12.07.2020, s.o 2 päeva; seejärel kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.R
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 2 alusel suurendada määratavat karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 18.06.2020 otsusega nr 1-20-4054 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 5 kuud vangistusega, mõistes A.R-ile liitkaristuseks vangistuse 11 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.07-12.07.2020, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3, 4 alusel asendada A.R-ile mõistetud ärakandmata vangistus 10 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 328 tundi, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on A.R kohustatud alluma elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada otsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p alusel mõista A.R-ilt välja riigituludesse menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel on süüdistaval võimalik tasuda 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 73 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber 99921700016484. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega A.R-ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. -2- Asjaolud ja menetluse käik: A.R ´it süüdistatakse selles, et tema, olles 18.06.2020 karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega
lg 1 järgi, millega muu hulgas kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks (04.07.2020 kuni 03.10.2020) ja karistus ei ole kustunud, juhtis tahtlikult 11.07.2020 kella 14.37 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare teel Rahumäe tee ja Pärnu maantee vahel suunaga Pärnu maantee poole mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega hoidus kõrvale 04.07.2020 jõustunud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.06.2020 kohtuotsusega nr 1-20-4054 temale mõistetud lisakaristuse täitmisest. Seega A.R pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav A.R , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A.R süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel suurendada A.R-ile mõistetud karistust 6 kuud varasema Harju Maakohtu 18.06.2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-4045 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 kuud.
lg 1 arvestada eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2020 kuni 12.07.2020, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,2,3,4 ja § 73 lg 4 alusel asendada A.R-ile mõistetud 10 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. A.R peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuistungil jäi süüdistatav A.R sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukuluna määratud sundraha. -3- Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb A.R süüdi tunnistada
A.R-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.