1-16-3431/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3431 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus, millega H.V jäeti (ik XXX ) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
8. septembri 2018 määrus, millega H.V jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista H.V-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. H.V kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
10. mai
11. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi. Liitkaristus oli moodustatud Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega, millega H.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja KarS § 203 lg 1 järgi. Arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, s.o 5 päeva vangistust, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1,3 järgi määrati, et mõistetud karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 18 kuud. Tartu Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega pöörati karistus täitmisele. H.V karistusaeg algas
16. detsembril 2017 ja lõpeb
17. aprillil
20. augustil 2018 edastas vangla kohtule materjalid H.V vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör ei toeta H.V vabastamist.
21. Tartu Maakohtu
22. septembri
23. a määrusega jäeti H.V tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused H.V ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et positiivseks tuleb lugeda H.V-l elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumise ja tööhõives osalemise. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ katkestas ta aga motivatsiooni puudumisel. Psühholoogi hinnangul ei ole H.V motiveeritud oma alkoholitarvitamise harjumusi analüüsima. H.V-l puudub vabanemisejärgselt töökoht. Enne vangistust töötas ta Soomes betoneerijana, ent ta lahkus elukohast selleks luba omamata. Soome tööleminekut põhjendas H.V sellega, et sealt ei saa teda kohtutäiturid kätte ega võta Soome arvelt raha maha. H.V küll kinnitas istungil, et tal on võimalus vabanedes tööle asuda, ent sellekohane kinnitus kohtul puudub. Varasem kriminaalhooldus on luhtunud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. H.V käitumine viitab ühiskonnas kehtivate reeglite mitteaustamisele. Kohtul puudus veendumus, et H.V on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, sest ta ei mõista, mil viisil on alkohol tema elu mõjutanud ja tunnistab iseloomustuse kohaselt, et võib jätkata narkootikumide tarvitamist. Samuti puudus kohtul veendumus, et H.V on suuteline katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma ning et kriminaalhooldus uue kuriteo riske maandaks. H.V poolt toime pandud arvukad kuriteod KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja KarS § 203 järgi ning tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine viitab H.V riskivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning kinnitab, et H.V-l puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Ehkki süüdlane avaldas istungil valmisolekut vabaneda ka elektroonilise valvega, ei ole ta vanglale esitanud kirjalikku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamus selle kohta, kas H.V elukohas oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada, puudub. MÄÄRUSKAEBUS
24. Kaitsja V. Krinal palub maakohtu määrus tühistada. Kaitsja leiab, et kohus ei olnud H.V suhtes objektiivne. Otsuse langetamisel on kohus tuginenud peamiselt kriminaalhooldusametniku arvamusele, vaatamata H.V kinnitusele, et ta sattus vanglasse oma rumalusest. H.V on viibinud kinnipidamisasutuses piisavalt kaua, et teha sellest omad järeldused. Vangla järeldused tuginevad vaid sellele, et H.V ei ole sotsiaalprogrammidest vajalikku tuge leidnud. Ta on flegmaatilise olekuga ja on täiesti võimalik, et jättis vestluses kriminaalhooldusametnikuga vale mulje. Kaitsja on veendunud, et H.V suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid. Ta on teinud karistusest järeldused ja teab, et läheb vähimagi eksimuse pärast vanglasse tagasi. H.V ei ole olnud kunagi kuritegude initsiaatoriks, vaid läinud kaasa grupi mõjul rumalusest. Ta lubas, et ei suhtle enam endiste kuriteokaaslastega. H.V on rahuliku meelega ja võib-olla ta ei ole tõesti osanud kriminaalhooldajale meeldivat juttu ajada, ent kinnine olek ja iseloom ei saa olla põhjuseks tema ennetähtaegseks mittevabastamiseks. H.V-l on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ja vajadusel materiaalne toetus. Seega puudub tal nii tahe kui ka vajadus uusi kuritegusid toime panna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, 2 et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
26. Kaitsja peamine etteheide maakohtu määrusele seisneb selles, et kohus on oma arvamuse kujundanud kriminaalhooldusametniku arvamusele, mis aga tugineb peamiselt sellele, et H.V ei ole sotsiaalprogrammidest vajalikku tuge leidnud. Kohtukolleegium märgib, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta – see on ka materjal, mille alusel kohus kaalutletud otsuse tegema peab. Kinnipeetava õiguskuulekat käitumist hinnatakse selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Praegusel juhul ongi maakohus leidnud, et karistuse eesmärgid täidetud ei ole: sotsiaalprogrammis osalemine katkestati motivatsiooni puudumise tõttu ning kinnipeetav ei ole motiveeritud ka alkoholi tarvitamise harjumusi analüüsima. Kohtukolleegium leiab, et sellist seisukohta ei saa põhjendada vaid kinnipeetava flegmaatilise oleku ning vale mulje jätmisega kriminaalhooldajale. Ka H.V varasem kriminaalhooldusametnik on süüdlase karistuse täitmisele pööramise ettekandes märkinud, et hooldusaluse motivatsioon programmis osaleda ei olnud väga kõrge. Kuivõrd mitme erineva sotsiaaltöötaja hinnangul on H.V-l motivatsioon probleemidega tegeleda väike või puudub üldse, siis leiab ka kohtukolleegium, et individuaalses täitmiskavas seatud karistuse eesmärgid praeguseks täidetud ei ole. Kuna H.V uue kuriteo riske ei ole võimalik maandada ka talle täiendavate kohustuste (sotsiaalprogrammi läbimine) panemisega, siis võivad karistuse eesmärgid jääda H.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral täitmata.
27. H.V varasemad karistused on kustunud ja ta kannab esimest vangistust. Vaatamata sellele positiivsele asjaolule, leiab ringkonnakohus analüüsides süüdlase poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, et H.V puhul on prognoositav uute varavastaste kuritegude toimepanemise oht. Viimati karistati H.V-d süstemaatiliste varguste eest (8 episoodi), mis olid toime pandud grupis ja sissetungimisega. Lisaks karistati teda võõra asja rikkumise eest, millega tekitati oluline kahju. Ehkki kohaldatud karistust võimaldati kanda vabaduses, hakkas H.V juba suhteliselt katseaja alguses selle tingimusi rikkuma, jättes alguses ilmumata registreerimistele ning hiljem juba ei elanud ta kohtu määratud alalises elukohas, ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning lahkus Eesti territooriumilt kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba taotlemata. H.V kuulutati seetõttu tagaotsitavaks. Eeltoodut arvestades tahaks ringkonnakohus lisaks määruskaebuses esitatud lubadustele näha mingitki muudatust kinnipeetava suhtumises, st motivatsiooni tegeleda sõltuvuskäitumisega, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist või soovi hüvitada kuriteoga tekitatud kahjusid. Kui aga isik vangla iseloomustuse kohaselt ei saa aru, et alkohol on tema elu negatiivselt mõjutanud ja ta ei ole huvitatud ka rahaliste nõuete maksmisest (KoTo lk 6), siis jääb ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi sellest, et H.V on olnud piisvalt kaua vangistuses, tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheseks. Puudub veendumus, et H.V on karistusest järeldused teinud.
28. Nagu öeldud, peab KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid vaagima kogumis. Praegusel juhul on kohus positiivsena arvestanud, et H.V-l on kindel elukoht. Töökoha olemasolu kohta kinnitus puudub. Mõistagi on kiiduväärne, kui H.V suudab edaspidi hoiduda kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemast ja rumalate vigade kordamisest, ent praegusel juhul puudus maakohtul veendumus nii selles, et H.V karistuse eesmärk on täidetud, kui ka selles, et ta suudab katseaja edukalt läbida. Selline veendumus puudub ka ringkonnakohtul. Seetõttu jätab kohtukolleegium juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3
29. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on analüüsinud maakohtu lahendit ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi H.V kanda. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Tiit Lõhmus