Obsah (7)

§ 199§ 203§ 65§ 69§ 66§ 70§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3431 (14284000309) Kohtulahend Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsus S.I süüdimõ

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, mis Tartu Maakohtu 19.10.2021 määrusega asendatud üldkasuliku tööga 33 tundi, tähtajaga 3 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu S.I isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxx x xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx Asja arutamise kuupäev 04.02.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 kohus määras:

1. Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne süüdimõistetu S.I karistuse täitmisele pööramiseks läbi vaatamata. esinduse
2. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
3. Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega tunnistati S.I süüdi

§ 203

järgi, mis alates 01.01.2015 vastab kehtivale

§ 203

lg 1, ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus 6 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 16. detsembri 2014 otsusega nr 1-14-9662 järgi mõistetud karistusega 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69alusel üldkasuliku tööga 680 tundi.

S.I tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 100 päeva määra, s.o 1000 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrati S.I-le mõistetud rahaline karistus 1000 eurot tasumi sele ositi ühe aasta jooksul mitte vähem kui 83,34 eurot kuus alates 2016. a juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 83,34 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 16.12.2014 otsusega mõistetud liitkaristus 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69alusel üldkasuliku tööga 680 tundi, jäeti iseseisvale täitmisele.

Kohtuotsus jõustus 08.06.2016. Tartu Maakohtu 19.10.2021 määrusega asendas kohus

§ 70

lg 1, 2 ja

§ 69

lg 1 alusel S.I-le Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega nr 1-16-3431 mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära, millele vastab 33 päeva vangistust, 33 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel oli S.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtumäärus jõustus 04.11.

2. Kriminaalhooldaja on esitanud 14.01.2022 kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu S.I kohta. Ettekandest nähtuvalt algas S.I kriminaalhooldus 04.11.
3. Ametnik saatis 12.11.2021 isikule kutse ilmuda registreerimisele 19.11.
4. Hooldusalune ei ilmunud esmakohtumisele. Kui ametnik S.I-le samal päeval helistas, oli isik väga häiritud ja ütles, et ta ise teab, millal ja kuhu ta tunde tegema läheb. Hooldusalune rõhutas, et tal on aega kolm kuud tundide sooritamiseks. Ametnik selgitas isikule telefonivestluses käitumiskontrolli ja ÜKT tegemise nõudeid. Pärast ametnikupoolseid selgitusi S.I rahunes. Hooldusaluse sõnul elab ta Soomes ning Eestis elukohta ei oma. Väidetavalt ei teadnud isik oma töögraafikut ning seetõttu lepiti kokku, et ta annab hiljemalt 22.11.2021 ametnikule teada, millal Eestisse tulla saab. 22.11.2021 helistas S.I kriminaalhooldajale ja andis teada, et sai tööandjalt loa tulla Eestisse registreerimisele 13.12.
5. Nimetatud kuupäeval isik registreerimisele ei ilmunud. S.I helistas kriminaalhooldusametnikule ja ütles, et on haigestunud. Ametnik selgitas isikule, et selle kohta on vaja esitada arstitõend. 21.12.2021 andis hooldusalune telefoni teel teada, et tal on angiin. Ka sel korral rõhutati isikule tõendi esitamise olulisust. 28.12.2021 helistas kriminaalhooldaja S.I-le ja tuletas meelde, et arstitõend haigestumise kohta on esitamata. Samuti selgitas ametnik isikule, et tõendi mitteesitamise korral tehakse talle hoiatus. Hooldusaluse sõnul ei ole tal Soomes perearsti, seega ainuke võimalus on teha koroonatesti, mille tulemused saatis isik 03.01.2022 kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel. Tulemus oli negatiivne. 31.12.2021 saatis ametnik S.I-le meeldetuletava e-kirja kriminaalhooldusel viibimise kohta, isikule selgitati veelkord käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja pidas oluliseks hooldusalusel esitada järgmised dokumendid: tõend haigestumise kohta alates 04.11.2021 kuni käesoleva hetkeni; tööleping ja selle tõlge eesti keelde hiljemalt 10.01.
6. S.I helistas 04.01.2022 ametnikule ja ütles, et ta ei saa tulla Eestisse registreerimisele ega tunde sooritama, kuna ta ei saa riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu Soome tagasi. Kriminaalhooldaja selgitas, et nimetatud piirangud jõustusid 26.12.2021, kuid isiku kriminaalhooldus algas 04.11.2021 ning see ei ole põhjendatud vabandus. S.I ei esitanud ametnikule eespool nimetatud dokumente määratud tähtajaks. Samuti ei ole kriminaalhooldusalune taotlenud luba välisriigis viibimiseks. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata S.I karistus täitmisele. Isik on korduvalt jätnud ilmumata kriminaalhooldusametniku määratud ajal registreerimisele, isik ei ole tõendanud haigestumist arstitõendiga. Hooldusalune ei esitanud 2 vajalikke dokumente kokkulepitud kuupäevaks, milleks oli hiljemalt 10.01.
7. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt isikule selgitanud käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid, samuti tõendi esitamise vajalikkust haigestumise kohta. Ametniku hinnangul on S.I pahatahtlikult üldkasuliku töö tegemisest eemale hoidnud.
8. Kriminaalhooldaja on esitanud 04.02.2022 kohtule erakorralise ettekande lisana üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö arvestuslehe üldkasuliku töö sooritamise kohta ajavahemikus 25.27.01.2022 ning üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö arvestuslehe üldkasuliku töö sooritamise kohta ajavahemikus 01.-03.02.2022, kokku 33 tundi üldkasulikku tööd ning omapoolse kinnituse selle kohta, et 03.02.2022 seisuga on S.I sooritanud 33 üldkasuliku töö tundi.
9. Kohtuistung 04.02.
10. Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et kuna S.I on 03.02.2022 seisuga ära teinud tähtaegselt kõik üldkasuliku töö tunnid, siis ei ole alust karistust täitmisele pöörata ja kriminaalhooldusametnik loobub erakorralises ettekandes toodud taotlusest pöörata karistus täitmisele. II KOHTU PÕHJENDUSED
11. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425 –426 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus ( KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
12. Kriminaalhooldusametnik on kohtuistungi rakendamisel loobunud erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata karistus süüdimõistetu S.I suhtes täitmisele, kuna süüdimõistetu on 03.02.2022 seisuga sooritanud kõik üldkasuliku töö tun nid.
13. Tulenevalt asjaolust, et kriminaalhooldaja on loobunud erakorralises ettekandes esitatud taotlusest asjaolul, et üldkasulik töö on süüdimõistetu poolt täielikult sooritatud, leiab kohus, et alus käesoleva kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
14. peatüki §-des 383 –
15. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3