Obsah (13)

§ 199§ 201§ 65§ 69§ 203§ 64§ 68§ 74§ 75§ 66§ 121§ 63§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Viljandi kohtumaja 23. mai 2016 nr 1-16-3431 (kohtueelses menetluses nr 14284000309)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9; § 203 järgi D.J (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2; § 203 järgi I.T (isikukood XXX; elukoht xxxxx x xxxxxxxx xxxxx xxxxx -xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi T.E (isikukood XXX ; elukoht xxxx xx-xx xxxxx -xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx -xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; ei oma kriminaal-karistatust)

§ 201

lg 1; § 203 järgi M.I (isikukood XXX; elukoh t xxxxx x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi Süüdistus Süüdistatav Süüdistus Süüdistatav Süüdistus Süüdistatav Süüdistus Süüdistatav Süüdistus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada N.Q süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (2012.a. 5 varguse episoodi) ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 5 (viis) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsusega nr 1-13- 9640 järgi mõistetud karistusega 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, § 75 lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga 590 tundi (üldkasulik töö tehtud 16.06.2014.a.) ; tunnistada N.Q süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8 ja9 järgi (2014.a.

3 varguse episoodi) ja m õista talle vangistus 8 kuud ning tunnistada N.Q süüdi

§ 203

järgi, mis vastab alates 01.01.2015 kehtivale

§ 203

lg 1 , ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 4 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks sega lugemi mõista N.Q liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.-27.11.2014 ja 16.-18.12.2012, s.o 5 (viis) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda N.Q-l kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.Q-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistu st 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva ei pöörata täitmisele, kui N.Q ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude id; määrata N.Q-le käitumiskontrolli ajakseks alalis elukohaks xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada N.Q N.Qle tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada D.J süüdi

§ 203

järgi, mis vastab alates 01.01.2015 kehtivale

§ 203

lg 1 , ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 16. detsembri 2014 otsusega nr 1-14-9662 järgi mõistetud karistusega 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 680 tundi; tunnistada D.J süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata D.J-ile mõistetud rahaline karistus 1000 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul mitte vähem kui 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 34 senti kuus järgmiselt: 1) alates 2016 . a juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 83,34 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; Tartu Maakohtu 16.12.2014 otsusega mõistetud liitkaristus 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 680 tundi, jätta iseseisvale täitmisele ; tühis tada D.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada I.T süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 9 (üheksa) kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 9 (üheksa) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu

1. detsembri 2013 otsusega nr 1-13-11372 mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, mis asendatud üldkasuliku tööga 768 tund i; Tartu Maakohtu
2. novembri 2015 määrusega pööratud kandmata vangistus 4 (neli) kuud täitmisele, alates 06.11.2015.a; 1.4 tunnistada T.E süüdi

§ 121

järgi, mis vastab alates 01.01.2015 kehtivale

§ 121

lg ja 1, mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud ning tunnistada T.E süüdi

§ 203

(alates 01.01.2015.a

§ 203

lg 1) järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista T.E-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud ;

73 lg § 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 8 (kaheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.5 tunnistada M.I süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangis tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 8 (kaheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui M.I ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2 rahuldada täielikult E.R tsiviilhagi summas 940 eurot ning nimetatud summast välja mõista 362 (kolmsada kuuskümme nd kaks) eurot ja 50 senti N.Q-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks) ja 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 50 senti solidaarselt N.Q-lt ja I.T-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson) ja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot M.I -lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson ) E.R kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult R.P tsiviilhagi summas 1400 eurot ning välja mõista 600 (kuussada) eurot solidaarselt N.Q-lt ja M.I-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks) ja 800 (kaheksasada) eurot solidaarselt N.Q-lt ja M.I-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks ja solidaarvõlgnik S.K suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 12.02.2016 määrusega menetlus lõpetatud) R.P kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult A OÜ tsiviilhagi summas 46 eurot ja 40 sentining välja mõista N.Q N.Q-lt 46 (nelikümmend kuus) eurot ja 40 senti A OÜ kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Af OÜ tsiviilhagi summas 153 ning eurotvälja mõista N.Q lt 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot Af OÜ kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult VTÜ tsiviilhagi summas 41 eurot ja 81 sentining välja mõista N.Q N.Qlt 41 ( nelikümmend üks) eurot 81 senti VTÜ kasuks; 2.1.6 dada rahul täielikult G.M tsiviilhagi summas 665 ning eurotvälja mõista N.Q lt 665 (kuussada kuuskümmend viis) eurot G.M kasuks; 2.1.7 rahuldada täielikult G.K tsiviilhagi summas 200 eurotning välja mõista solidaarselt N.Q lt N.Q , D.J-ilt ja T.E-lt 200 (kakssada) eurot G.K kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 N.Q-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 673 (kuussada seitsekümmend kolm) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016 . a juunikuust igakuise menetluskulu osa 56 (viiskümmend kuus) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 D.J-ilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 697 (kuussada üheksakümmend seitse) eurot tasum isele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
5. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 09 senti eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.3 I.T -lt riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 52 (viiskümmend kaks) eurot tasumisele ositi kolme kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 20
6. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 17 (seitseteist) eurot 34 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.4 T.E-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulu d 721 (seitsesada kakskümmend üks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
7. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 60 2.1.1 3 (kuuskümmend) eurot 09 sentitasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.5 M.I-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot 44 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot 44 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
8. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 37 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 M.I-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 16 eurot (s.h käibemaks ) jätta riigi kanda; 2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 2.4.1 sigaretipakk Bon Fine kolme suitsuga (pakend 1) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.4.2 sigaretipakk Bond Special 17-ne suitsuga (pakend 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.4.3 3 tühja õllepurki ALeCoq Premium 0,5 l, 1 pudel 500 ml Carriba negro, tühi plastpakend Pik-Nik juustupulgad, katkine viinapudel Mirnaja (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.4.4 katkine klaas juuksekarvadega (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2.4.5 heledad juuksekarvad pakendatud (pakend 3) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2.4.6 CD-plaat Turu Konsumi turvakaamerate videosalvestistega (pakend 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2.4.7 CD -R plaat turvakaamera videosalvestusega Maxima Eesti OÜ Viljandi kauplusest 14.05.2015, pakendatud ümbrikusse ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
9. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § -de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka etoimiku süsteemi vahendusel; 3.6 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 4 3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
10. Süüdistused Süüdistustest 1.
11. nähtuvalt on N.Q toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Keio Martinsoniga ajavahemikul 01.07.2012.a kuni 13.07.2012.a täpselt tuvastamata ajal xxxxxxxxx xxxxx -xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rle kuulunud viis elektrimootorit koguväärtusega 362.50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju; 2) ajavahemikul 01.07.2012 - 13.07.2012 täpselt tuvastamata ajal tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Keio Martinsoni ja I.T-ga xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rle kuulunud kolm elektrimootorit väärtusega koguväärtusega 217,50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju ; 3) 06.10.2012 täpselt tuvastamata ajal grupis koos Keio Martinson ja M.I-ga võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx talumaadel olevast tsisternist R.Ple kuulunud 600 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 600 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju ; 4) 08.10.2012 täpselt tuvastamata ajal grupis koos M.I, Keio Martinson ja S.Kga võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx talumaadel olevast tsisternist R.Ple kuulunud 800 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 800 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju; 5) 16.12.2012 kella 11.00 ja 11.30 vahel püüdis grupis koos Keio Martinsoniga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx talu hoovilt E.I.le kuuluvat ratastraktori T-25 registrimärgiga XXXXXX väärtusega 4000 eurot , kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel tingimustel lõpule viimata politseiametniku sekkumise tõttu; 6) ajavahemikul 24.11.2014 kella 22:00-st kuni 25.11.2014 kella 09:00-ni grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga , tungisid aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxx xxxxxx xxxx xx maja ette pargitud sõiduautosse Opel Zafira reg.nr. XXX XXX ja võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära G.Mle kuuluvad järgmised esemed: 2 dreamland villapatja koguväärtusega 40 eurot, Tamarise talvesaapad väärtusega 100 eurot, naiste kleit väärtusega 55 eurot, mustad naiste kingad väärtusega 60 eurot, Bondolino laste kandekott väärtusega 30 eurot, triibuline kandelina väärtusega 40 eurot, tüdrukute talvesaapad väärtusega 5 eurot, tüdrukute lipsudega kasukas väärtusega 30 eurot, lilleline padi väärtusega 5 eurot. Vargus ega põhjustati kannatanule varalist kahju kokku 365 eurot ja auto aknaklaasi lõhkumisega tekitasid kahju 300 eurot; 7) 25.11.2014.a kella 19:12 paiku grupis koos K.Nga (materjal eraldatud väärteomenetluse läbiviimiseks) võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Viljandi linnas Turu 16 asuvast VTÜ Turu Konsumi kauplusest järgmisi kaupu: Valio juust Atleet Originaal 500 gr väärtusega 4.11 eurot, juustu Tilsit Rambyno 500 g väärtusega 3,35 eurot, liköör „Vana Tallinn“ väärtusega 9,17 eurot, 1 pudeli 0,7 liitrise viina Y2K väärtusega 10.99 eurot, 1 pudeli 2 liitrise „Coca -Cola“ väärtusega 1,60 eurot, 2 pudelit 0,75 liitrist vitaminiseeritud jooki „Vitamineral Water“ koguväärtusega 2,14 eurot ning plastikust ostukorvi väärtusega 10,45 eurot. N.Q ja K.N Flahkusid kauplusest Turu Konsum kaupade eest tasumata hüpates üle turvaväravatest. Vargusega põhjustasid N.Q ja K.N VTÜ Turu Konsumile varalist kahju kokku 41,81 eurot; 8) grupis koos K.Naga 5 (materjal eraldatud väärteomenetluse läbiviimiseks) tungisid ööl vastu 26.11.2014 kahe ukseklaasi lõhkumise teel , xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuvasse A. kauplusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 kasti 6-pakk A Le Coq Premium õlut väärtusega kokku 10.80 eurot, 1 pudeli 1 liitrise viina Mirnaja na Moloke väärtusega 14,75 eurot, 1 pudeli 0,7 liitrise viina Mirnaja väärtusega 10,45 eurot, 2 pakki suitsu Bond sinine väärtusega kokku 5,20 eurot ning kaks pakki suitsu Bond halli väärtusega kokku 5,20 eurot. Kokku tekitasid N.Q ja K.N kauplusele A. vargusega varalist kahju kokku 46,40 eurot ning kahe ukseklaasi lõhkumisega tekitasid N.Q ja K.N OÜ-le Af. varalist kahju 153 eurot; 2) võõra asja rikkumise, millega tekitati oluline kahju

§ 203

järgi (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav

§ 203

lg 1 järgi ), mis seisnes selles, et tema grupis koos T.E ja D.J-iga , ajavahemikul 05.11.2014 kella 00:00-08:00 ajal, viibides xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx juures, kuhu oli pargitud G.Kle kuuluv sõiduauto Audi Q7 reg.nr. XXX XXX , viskasid kividega vastu auto esiklaasi, pagasiruumi klaasi (mis purunes täielikult) ja esikapotti ning rikkusid terava esemega sõiduauto värvkatet. Võõra asja rikkumisega põhjustasid N.Q koos T.E ja D.J-iga kannatanule olulise varalise kahju kokku 6217,78 eurot. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on D.J toime pannud kuritegudena: 1) võõra asja rikkumise, millega tekitati oluline kahju vastavalt

§ 203

järgi (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav

§ 203

lg 1 järgi ), mis seisnes selles, et tema grupis koos N.Q N.Q ja T.E-ga ajavahemikul 05.11.2014.a kella 00:00 kuni 08:00 viibides xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx juures, kuhu oli pargitud G.Kle kuuluv sõiduauto Audi Q7 reg.nr. XXX XXX , viskasid kividega vastu auto esiklaasi ja pagasiruumi klaasi, esikapotti ning rikkusid terava esemega sõiduauto värvkatet. Viskamise tulemusena purunes sõiduauto pagasiruumi tagaklaas täielikult. Võõra asja rikkumisega põhjustas D.J koos N.Q ja T.E-ga kannatanule olulise varalise kahju kokku 6217,78 eurot. 2) võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, püüdis taas võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 14.05.2015 kella 21.45 paiku xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xx asuvast M. kauplusest viskit „Ballantines“ 40%, 700 ml, väärtusega 12.29 eurot, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel tingimustel lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on I.T toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes paneb varavastaseid kuritegusid toime süstemaatiliselt , taas ajavahemikul 01.07.2012 - 13.07.2012 täpselt tuvastamata ajal tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Keio Martinsoni ja N.Q-ga xxxxxxxx xxxxx- xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rle kuulunud kolm elektrimootorit väärtusega koguväärtusega 217,50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. Süüdistusest 1.4 nähtuvalt on T.E toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise

§ 121

järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121

lg 1 järgi ), mis seisnes selles, et tema 04.11.2014 kella 18.00 paiku Viljandi linnas, bussijaamas suitsunurgas lõi S.H rusikaga vastu nägu ning seejärel tõmbas S.H pikali maha ja lõi üks või kaks korda jalaga vastu nägu. Kui S.H üritas püsti tulla lõi T.E teda veel üks või kaks korda rusikaga vastu nägu. Oma tahtliku tegevusega tekitas T.E S.H füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt parema silma alla hematoomi, vasakpoolse põse kriimustused, vasakule küljele haava, samuti parempoolse kõrva taha kaelale hematoomi ja selle alla kriimustuse; 2) võõra asja rikkumise, millega tekitati oluline kahju

§ 203

järgi (alates 01.01.2015.a kvalifitseeritav

§ 203

lg 1 järgi ) , mis seisnes selles, et tema grupis koos N.Q ja D.J-iga ajavahemikul 05.11.2014.a kella 00:00 kuni 08:00 viibides xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx juures, kuhu oli pargitud G.Kle kuuluv sõidu auto Audi Q7 reg.nr. XXX XX , viskasid 6 kividega vastu auto esiklaasi ja pagasiruumi klaasi, esikapotti ning rikkusid terava esemega sõiduauto värvkatet. Viskamise tulemusena purunes sõiduauto pagasiruumi tagaklaas täielikult. Võõra asja rikkumisega põhjustas T.E koos N.Q ja D.J-iga kannatanule olulise varalise kahju kokku 6217,78 eurot. 1.5 Süüdistusest nähtuvalt on M.I toime pannud kuriteona võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise selle omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas ajavahemikul 08.08.2012 kella 14.00 kuni 09.08.2012 kella 08.20 tungis grupis koos Keio Martinsoniga ukse lõhkumise teel xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rle kuulunud 300 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 362,50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju; 2) 06.10.2012 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära grupis koos Keio Martinsoni ja N.Q-ga xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx talumaadel olevast tsisternist R.Ple kuulunud 600 liitrit erimärgistusega di iselkütust väärtusega kokku 600 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju; 3) 08.10.2012 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära grupis koos Keio Martinsoni, N.Q ja S.Kga xxxxxxxxxx xxxxx -xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx talumaadel olevast tsisternist R.Ple kuulunud 800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 800 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava d ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) N.Q

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 (2012.a.

5 varguse episoodi) järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 5 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.10.2013 otsusega nr 1-13-9640 järgi mõistetud karistusega 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, § 75 lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga 590 tundi (üldkasulik töö tehtud 16.06.2014.a.)

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 (2014.a.

3 var guse episoodi) järgi ja karistamise ks vangistusega 8 kuud.

§ 203

(alates 01.01.2015

§ 203

lg 1) järgi ja karistamiseks vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata N.Q-l 26.11.2014 -27.11.2014, s.o 2 päeva ja 16.12.2012 -18.12.2012, s.o 3 päeva eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 ku ud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75lg 1 p 1 järgi.

2) D.J

§ 203

järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 6 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.12.2014 otsusega nr 1-14-9662 järgi mõistetud karistusega 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 680 tundi.

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ehk 1000 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, s.o igakordse summana 83,34 eurot. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.12.2014 otsusega mõistetud liitkaristus 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69alusel üldkasuliku tööga 680 tundi, jätta iseseisvale täitmisele.

3) I.T

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 9 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 9 (üheksa) kuud 7 vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.12.2013 otsusega nr 1-13-11372 mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 24 päeva vangistust, mis asendatud üldkasuliku tööga 768 tundi. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.11.2015 määrusega pööratud kandmata vangistus 4 kuud täitmisele, alates 06.11.2015.a. 4) T.E

§ 121

(§ 121 lg 1) järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud.

§ 203

(§ 203 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 j a 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.E ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid 5) M.I

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M.I ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on s ätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st - 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tule b süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 203

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud ka hjude hüv itamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Enn Rauks on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 940 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista tsiviilhagi summas 362,50 eurot (5 elektrimootorit) N.Q-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks) ja summas 217,50 eurot (3 elektrimootorit) välja mõista solidaarselt N.Q-lt ja I.T-lt ( solidaarvõlgnik Keio Martinson) ja 360 euro t M.I -lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson ) E.R kasuks. 8 Rein Pullisaar on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1400 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista tsiviilhagi summas 600 eurot solidaarselt N.Q-lt ja M.I-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks) ja tsiviilhagi summas 800 eurot solidaarselt Virja N.Q-lt ja M.I-lt (solidaarvõlgnik Keio Martinson kuulutatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. aprilli 2015 määrusega tagaotsitavaks ja solidaarvõlgniku S.K suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 12.02.2016 määrusega menetlus lõpetatud) R.P kasuks. A OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 46,40 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista N.Q lt 46,40 eurot kasuks. A OÜ Af OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 153 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista N.Q lt 153 eurot Af kasuks. OÜ VTÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamise ks tsiviilhagi 41,81 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista N.Q lt 41,81 eurot kasuks. VTÜ G.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 665 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista N.Q lt 665 eurot G.M kasuks. G.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldadaning välja mõista solidaarselt N.Q Aad lalt, D.J-ilt ja T.E-lt 200 eurot G.K kasuks.
5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
6. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
7. 4.1.
8. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
9. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
10. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
11. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. Süüdistatava N.Q kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on m ääratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 24 eurot. Süüdistatava D.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava I.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava T.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. 9 Süüdistatava M.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 187,44 eurot. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 20 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M.I-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 171,44 eurot (s.h käibemaks). M.I-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 16 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulut used (s.h ajatasu) ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavale I.T sundraha arvestamisele ei kuulu kuna see on juba välja mõistetud Tartu Maakohtu 16.12.2013 otsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) N.Q lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot , riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks; 2) D.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot , riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks; 3) I.T -lt v älja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks; 4) T.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha645 eurot , riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks; 5) M.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot , riigi õigusabi tasu 171,44 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
12. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele N.Q ja D.J tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja j uures olevad asitõendid: 1) sigaretipakk Bon Fine kolme suitsuga (pakend 1) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2) sigaretipakk Bond Special 17-ne suitsuga (pakend 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) 3 tühja õllepurki ALeCoq Premium 0,5 l, 1 pudel 500 ml Carriba negro, tühi plastpakend Pik --Nik juustupulgad, katkine viinapudel Mirnaja (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) katkine klaas juuksekarvadega (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 5) heledad juuksekarvad pakendatud (pakend 3) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 6) CD-plaat Turu Konsumi turvakaamerate videosalvestistega (pakend 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 7) CD-R plaat turvakaamera videosalvestusega Maxima Eesti OÜ Viljandi kauplusest 14.05.2015, pakendatud ümbrikusse ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 10 N.Q on kahtlustatavana kinni peetud 26.-27.11.2014ja 16.-18.12.2012, seega on N.Q N.Q viibinud eelvangistuses 5 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 11