Obsah (9)

§ 74§ 199§ 65§ 69§ 203§ 64§ 68§ 75§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3431 (14284000309) Kohtulahend Tartu Maakohtu 23. mai 2016 otsus Z.W süüdim

199 lg 2 p 7, 8, 9; § 203 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 3 kuud 25 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Anne Ilmoja Süüdimõistetu Z.W (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 43 2 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu

1. mai 2016.a. otsusega Z.W-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva täitmisele.
2. Z .W-le kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada tõkend kohtumääruse jõustumisel. Mõistetud ärakandmata vangistuse alguseks määrata
3. detsember
5. Välja mõista Z.W-l t menetluskuluna gituludesse rii riigi õigusabi tasu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), viitenumbriks märkida 99916700039007ja selgitus „ menetluskulu tasumine asjas nr 1-16- 3431“).
6. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks era ldatud vahenditest Nikolai Kõivu Advokaadibüroo kasuks 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt süüdimõistetu Z.W-le kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
7. Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Vanglale ja Tartu Vangla Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Z.W on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
8. mai 2016.a. otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (2012.a.

5 varguse episoodi) ja karistatud vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus 5kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsusega nr 1-13-9640 järgi mõistetud karistusega 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, § 75 lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga 590 tundi (üldkasulik töö tehtud 16.06.2014.a.).

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (2014.a.

3 varguse episoodi) ja karistatud vangistusega 8 kuud ning

§ 203

järgi, mis vastab alates 01.01.2015 kehtivale

§ 203

lg 1, ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga uks kaet lugemisega mõist eti Z.

W-le liitkaristusena vangistus 1 aasta 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 26.-27.11.2014 ja 16.- 18.12.2012, s.o 5 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Z .W -l vangistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva .

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrat i, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata.Z W . -le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 3 kuudpäeva ja 25 ei pöörata täitmisele, kui Z. W ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid .

Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Z.W kohta. Ettekandest nähtuvalt oli Z. W kriminaalhooldusel ajavahemikul 08.06.2016 – 23.11.

1. Ta ei ole korduvalt ilmunud registreerimistele: 07.09.2016; 10.10.2016; 28.11.2016; 27.02.2017; 08.05.2017; 16.06.2017 ja on lahkunud Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata mais ja juunis 2017.a. Kriminaalhooldusametnik on suhelnud korduvalt telefoni teel Z.W emaga, õega, tööandjaga. Erakorralise ettekande kohaselt esmakohtumine kriminaalhoolduse teostamiseks toimus 14.06.
2. Kriminaalhooldusametnik tutvustas Z.W-le kriminaalhooldusnõudeid, töökorraldust, põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis isikuallkirjastati. poolt Z.W oli nõus, et tema arengu toetamiseks võiks ta läbida sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete Oskuste treening". Z.W läbis sotsiaalprogrammi ajavahemikul 05.09.2016 - 10.11.
3. Programmi läbiviija vanemametnik Annika Kadaku tagasiside oli järgmine: hooldusaluse motivatsioon programmis 2 osaleda ei olnud väga kõrge. Emotsioonidega ja tunnetega töö keeruline hooldusaluse jaoks, selline kogemus esmane. Suhteliselt väljakujunenud hoiakud, mis ei toeta jätkusuutlikku probleemilahendust ja laiemalt elukorraldust. Karistusregistri väljavõtte andmetel on 26.02.2017 PPA Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrulltalituse poolt määratud

§ 262lg 1 rikkumise eest rahatrahv 360.eurot, mis on tasumata.

Enda käitumisega näitas Z .W suhtumist ühiskonna reeglite ja nõuete täitmisesse. Z. W ga on korduvalt vesteldud ja selgitatud kohusetundest seoses kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Saadud teadmiste ja oskuste kasutamisest peale sotsiaalprogrammi läbimist. Ta on andnud korduvaid lubadusi, et rikkumisi enam ei toimu, kuid siiski ei ole täitnud kriminaalhooldusnõudeid. Lisaks palutud isikul mõelda oma valikute ja tehtud teo üle, et ta mõistaks, et tal on antud võimalus normaalset elu alustada. Z.W ei ole täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt ja omab kriminaalhooldusnõudeid mitte järgivat suhtumist ja käitumist ning kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata tingimisi karistus täitmisele. Kohus, menetledes erakorralist ettekannet, tegi 16.08.2017.a. kriminaalhooldusametniku taotlusel määruse süüdimõistetu Z.W tagaotsitavaks kuulutamiseks ja vahistamiseks (tl 179-182), kuna Z .W oli erakorralisest ettekandest ning kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtuvalt korduvalt rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, sealjuures ei elanud ta kohtu määratud alalises elukohas, ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning oli lahkunud Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba taotlemata. Kriminaalhooldusametniku Anne Ilmoja 16.08.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta Z.W-ga viimati registreerimisel 01.06.2017, viimased kolm korda ei olnud Z. W kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel käinud, nõusolekut Soome tööleminekuks kriminaalhooldusosakond Z.W-le ei andnud ja tema asukoht Soomes o li kriminaalhooldusametnikule teadmata. Z.W peeti vahistamismääruse alusel kinni 28.12.2017 (tl 190). Süüdimõistetu Z.W avaldas 04.01.2018 kohtuistungil kohtule, et erakorralises ettekandes toodu on õige. Z. W on 29.12.2017.a. selgitanud kohtule (tl 195 -198) ning avaldas ka 04.01.2018 toimunud istungil, et ta kartis oma võlausaldaja ähvarduste tõttu Viljandi linna tulla ja võlausaldaja pärast jäi kriminaalhooldaja juures käimata. Ta soovib elektroonilist järelevalvet. Süüdimõistetu kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust määrata Z.W-le

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 8, 9 alusel täiendavate kohustustena süüdimõistetu allutamist elektroonilisele valvele või kohaldada temale osalemist sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekande juurde ja taotles Z.W-le karistuse täitmisele pööramist. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes sisalduv taotlus karistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 427 lg 1 kohaselt k aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt 3 kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kr MS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg- st 3 ei tulene teisiti . KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425 –4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. (Kr HS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu 23. mai 2016 otsusega tunnistati Z.W süüdi §

199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ning

§ 203

, alates 01.01.2015 kehtiva

§ 203

lg 1 järgi süüdi ja mõisteti talle liitkaristusena vangistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Z.W-le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva ei pöörata täitmisele, kuiZ W . ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku Anne Ilmoja poolt 04.07.2017.a. kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustest ning Z.W ütlustest nähtub, et Z.W on katseajal korduvalt rikkunud temale

§ 75

lg 1 järgi kohaldatud kontrollnõudeid ja kohustusi s.h ei ole korduvalt ilmunud registreerimistele 07.09.2016; 10.10.2016; 28.11.2016; 27.02.2017; 08.05.2017; 16.06.2017. Lisaks on Z.W lahkunud Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata mais 2017, samuti viibis välismaal ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata alates 16.06.2017.a. Süüdimõistetu on oma kirjalikes seletustes põhjendanud kriminaalhooldus ametniku juurde ilmumata jätmis i tuttava juures viibimisega (tl 203), töötegemisega ja välismaal viibimisega (tl 203p, tl 204, tl 205p) ning alkoholijoobes olekuga (tl 204p). Kriminaalhooldusametnik on koostanud 09.05.2017 ja 21.06.2017 süüdimõistetule hoiatused korduvalt registreerimistele 4 mitteilmumise ja eelnevalt luba taotlemata välisriiki sõitmise eest (tl 202-202p). Vaatamata kriminaalhooldusametniku püüdluste le ei ole olnud Z.W-d võimalik mõjutada kriminaalhooldusnõudeid korrektselt täitma. Seoses süüdimõistetu viibimisega välismaal ilma kriminaalhooldusametniku loata ei ole pärast 01.06.2017 olnud võimalik temaga kontakti saada ja sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kohtu hinnangul on erakorralise ettekande- ja sellele lisatud tõenditega (tl 202-205p) ning kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustega tõendamist leidnud asjaolu, et süüdimõistetu hoidub kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Kohus ei pea Z.W kirjalikes seletustes toodud põhjusi kriminaalhooldusametniku juurde mitteilmumise kohta mõjuvateks. Samuti ei ole arvestatav Z.W ütlustes toodud põhjus kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmiseks seoses tema kartusega Viljandis elava võlausaldaja ees , pigem on tegemist otsitud põhjusega, millega süüdimõistetu püüab õigustada käitumiskontrolli kontrollnõuete mittetäitmist. Kohus järeldab süüdimõistetu Z. W käitumisest, et ta ei ole temale kohaldatud käitumiskontrolli nõuete täitmisest huvitatud ning eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduse teostamine ei ole Z.W suhtes tulemuslik. Asjaolu, et süüdimõistetu on kogu kriminaalhoolduse perioodi vältel ja korduvalt rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei anna kohtule alust veendumuseks, et süüdimõistetu suudaks täita

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 8 ja 9 alusel määratavaid kohustusi – osaleda sotsiaalprogrammis ja alluda elektroonilisele valvele. Seega on p õhjendatud Tartu Maakohtu

1. mai 2016.a. otsusega Z. W-le m õistetud ärakandmata vangistuse 1 aasta 3 kuud 25 päeva täitmisele pööramine. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg -le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist . Vastavalt § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Z.W kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Z.W-le riigi õigusabi summas 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot). Kohus leiab kaitsja esitatud taotlus riigi õigusabi tasus summas 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult kuulub rahuldamisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise k ord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki § -des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus v aidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5