KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
- jaanuaril 2025, Rakvere 2-24-131676 Kohtuasi L J hagi E B vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: L J, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Hageja seaduslik esindaja: K J, xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx Hageja lepinguline esindaja: Harland Paas, e-posti aadress: harland@hugolegal.ee Kostja: E B, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. RESOLUTSIOON
- Kinnitada L Ji (hageja), hageja seadusliku esindaja K Ji ja E Bi (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
- Kostja kohustub tasuma hagejale elatist alates 01.09.2024 kuni xxxx summas 250 eurot kuus. 1.
- Kostja tasub elatise hageja seadusliku esindaja K Ji arvelduskontole nr xxxx, Swedbank AS, selgitusega: „Elatis”. 1.
- Kostja tasub kompromissi sõlmimiseni tekkinud võlgnevuse summas 600 eurot hiljemalt xxxx.
- Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1
(2)Viru Maakohtu menetluses on L Ji hagi E Bi vastu elatise nõudes. 16.01.2025 esitasid pooled kohtule digiallkirjastatud kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus märgib, et pooled on kompromissi punktis 1 märkinud, et kostja kohustub maksma hagejale elatist alates 01.09.2024 kuni 28.02.2025 summas 250 eurot kuus. Hageja on sündinud xxxx ja hageja saab täisealiseks xxxx. Kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-24-131676 alaealise lapse elatisenõuet, mida saab hageja kuni täisealiseks saamiseni. Seega, kinnitab kohus poolte kompromissi, kuid muudab elatise tasumise lõpuaega, milleks on xxxx. Kohus ei riku sellega poolte õigusi. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-131676 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 2
(2)