) § 423 lg 1 p 4 alusel, sest praeguses asjas esitatud hagi puhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel ja sama eseme üle, kui tsiviilasjas nr 2-21-13987 ning nimetatud tsiviilasjas on kohtumenetlus veel pooleli. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
lg 1 p 4 alusel, kuna käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-21-13987 on küll vaidlus samade poolte vahel, kuid vaidluse ese ja alus on erinevad. Käesolev tsiviilasi on suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Tsiviilasjas nr 2-21-13987 ei ole arutluse all kostja nõue hageja vastu ega hageja tasaarvestusavaldus. Hageja taotles tsiviilasja peatamist kuna antud tsiviilasja lahendamine sõltub tsiviilasjas nr 221-13987 tehtud lahendist. 7. Hageja ja kostja vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse läbi vaatamata jätmise uueks otsustamiseks või menetluse jätkamiseks (
Hageja määruskaebus rahuldatakse ja kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut lahendit. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (
Eeltoodu tingib vaidlustatud määruse tühistamise sõltumata kaebuste väidetest
11.
lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Viidatud sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et kohtu menetluses on juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, ja seda seisukohta põhjendada. 12. Praegusel juhul on pooltel vaidlus, kas tsiviilasjas nr 2-21-13987 esitatud hagil on sama ese ja alus, mis praeguses asjas. Tsiviilasjas nr 2-21-13987 on hageja esitanud 06.09.2021 kostja vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 111 733,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7563,25 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuna nimetatud kahes tsiviilasjas on hageja esitanud erinevad nõuded, tuli maakohtul motiveerida, miks saab praegusel juhul pidada nendes kahes asjas esitatud hagisid siiski olevaks sama eseme ja alusega. Maakohus on vaid nentinud, et praeguses asjas esitatud hagi puhul on tegemist vaidlusega samade poolte vahel samal alusel ja sama eseme üle kui tsiviilasjas nr 2-21-13987 ning nimetatud tsiviilasjas on kohtumenetlus veel pooleli. Seda ei saa pidada piisavaks kohtumääruse põhjendamiseks
Vaidlustatud määrusest ei nähtu ühtegi maakohtu põhjendust, miks maakohus leidis, et nimetatud kahes tsiviilasjas on vaidlus samal esemel ja alusel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka põhjendusi, miks kostja taotles hagi läbivaatamata 3 jätmist. Hageja vaidles hagi läbi vaatamata jätmisele vastu nii 26.02.2024 esitatud kirjalikus seisukohas kui ka suuliselt 01.10.2024 toimunud istungil. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused hageja vastuväidetega mittenõustumise kohta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt asus maakohus 01.10.2024 istungil algselt seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata (dtl 139, ajamärk 27:04), kuid istungi lõpus on kohus konstateerinud, et antud asjas on kaks võimalust, kas menetlus peatada või jätta läbi vaatamata ning kohus jääb seisukohale, et jätab antud asja läbi vaatamata (dtl 140, ajamärk 46:27). Ka kohtuistungi protokollist ei ole järeldatav, millistel põhjustel pidas maakohus vajalikuks asja läbi vaatamata jätmist. 13. Ringkonnakohtul ei ole põhjenduste puudumise tõttu võimalik kontrollida
lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ning seda, kuidas maakohus vaidlustatud määruses märgitud lahenduseni jõudis.
lg 2 p-s 8 kehtestatud põhjendused on olulised selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida alama astme kohtu määruse seaduslikkust. Põhjendused on olulised ka selleks, et menetlusosaline saaks kaebeõigust teostada, st menetlusosaline saaks hinnata, kas ta nõustub kohtumäärusega või mis on konkreetses määruses sellist, mis teeb selle õigusvastaseks. Määruse tegemisele ja määruse põhjendamisele kohaldatakse kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (§ 442 lg 8) ning selles osas kujunenud kohtupraktikat. Määruse põhjendustes peab kohus võtma seisukoha kõigi menetlusosaliste poolt määruse osas esitatud faktiväidete osas. Kui otsuses tuleb maakohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt esitatud faktiväidete osas, siis määruses tuleb kohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt määruskaebuse osas esitatud faktiväidete osas (
II komm
16. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee
esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.