Obsah (6)

§ 407§ 444§ 162§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-118761 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi M J

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 02.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 31.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 6500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1819,60 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (6500 eurot) edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
2. Kohus võttis hagi menetlusse 13.08.
3. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 29.08.2024 avalikult, kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hageja toob välja, et nõude aluseks on Xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel 31.05.2021 kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 6911,00 eurot intressiga 39,04 % aastas, krediidi kulukuse määraga 59,72 % aastas. Leping sõlmiti viieks aastaks, lõpptähtpäevaga 05.05.
2. Hageja on nõude esitanud eeldusega, et algne krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mistõttu nõuab üksnes laenuna välja makstud summa tagastamist ning viivist seadusjärgses määras. Otsuse põhjendused 2
3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja tegi 31.05.2021 tahteavalduse nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimiseks, andes selleks talle saadetud pinkoodiga kinnituse, mille kohta tekib ka märge lepingusse. Kohus on Xxx AS lepinguid, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei ole Xxx AS sellistest lepingutest tuvastanud elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega. TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks. Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidi lepingu vorminõudeid. Hageja ei ole esile toonud, et kostjale oleks lepingudokumendid esitatud püsival andmekandjal viivitamatult peale lepingu sõlmimist. Seega ei ole tarbijakrediidi vorminõude eeldused esile toodud ning kohus ei saa teha järeldust, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud nõutud vormis. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses ka seda, et kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väite, et kostjale on 31.05.2021 välja makstud laen 6500 eurot ning et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühiste laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma 6500 eurot.
5. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja väitel saatis krediidiandja 07.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teate kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil, sms-ga kostja telefoninumbril ja tehti kättesaadavaks internetis laenuandja iseteeninduses. Kostjal tekkis võimalus sellega tutvuda 3 ülesütlemisteate saatmise päeval 07.09.
6. Hageja märgib, et laenulepingu üldtingimuste p 17.2 tulenevalt saab lugeda ülesütlemisteate kostja poolt kättesaaduks ja leping lõppenuks hiljemalt 10.09.
7. Hageja arvestab viivist alates 11.09.
8. Kohus loeb

§ 407

lg 1 alusel hageja faktiväited lepingu üles ütlemise kohta kostja poolt omaks võetuks. Kohus on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab pidada VÕS § 113 lg 2 kohaseks nõudeks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ja mõistab kostjalt välja põhivõlalt (6500 eurolt) viivise seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 11.09.2021. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud 790 eurot koosnevad tasutud riigilõivust 770 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot. Need on põhjendatud ja valikud menetluskulud ning kohus mõistab need kostjalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

8.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 9. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4