TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-768 Otsuse kuupäev 27. detsember 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamise

) normide alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas taotluse tutvuda koopiate saamise teel tema kohta kogutud isikuandmetega ning vaidluse all olevad andmed koguti kriminaalasja menetluse käigus.

§ 1

lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.

§ 24

lg 1 p 1 alusel peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed.

§ 24

lg 2 p 2 kohaselt võib vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel piirata eelnimetatud teabe esitamist andmesubjektile, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.

1. Vaidluse all olevateks dokumentideks on kolm kannatanu ülekuulamise protokolli ja kahe protokolli lisad. Protokollide lisadeks on sõnumid, mille saatjaks oli kaebaja, osad sõnumid on saadetud kolmandate isikute vahendusel. Kaebaja avaldas kohtule, et protokollidele lisatud sõnumid on tal olemas. Kohus ei käsitle seetõttu küsimust, kas õiguspärane oli protokollide lisade koopiate andmine kaebajale nii, et need olid osaliselt kinni kaetud. Protokollide sisuks on kriminaalasjas kannatanuks olnud isiku ütlused kannatanu ja kaebaja vahelise suhtluse kohta. Kirjeldatud on kaebaja tegevust ja käitumist. Kriminaalmenetluses kogutud andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega on käsitletavad isikuandmetena (Riigikohtu lahend 3-3-1-58-16 p 7). Kohtupraktikas tunnustatakse isiku õigust tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud kriminaalmenetluses. Kohtuasjas 3-16-2348 taotles kaebuse esitaja õigust tutvuda kriminaaltoimiku kõikide dokumentide ja muu teabega, mis puudutavad tema isikut või tema tegevust, ning kohus lõpptulemusena rahuldas kaebuse (Riigikohtu otsused 10.03.2016 nr 33-1-84-15 ja 21.02.2019, Tartu Halduskohtu otsus 31.01.2022).
2. Vastustaja lahendas kaebaja taotluse tutvuda tema kohta kogutud andmetega nii, et väljastas kaebajale koopiad protokollidest, milles on kinni kaetud valdav osa tekstist (dtl 1923, 51-55, 70-72). Tulemuseks on, et kaebajale ei ole tutvustatud tema kohta kogutud andmeid, vaid antud enamasti seosetu ja tähenduseta sõnade jada. Olgu näitena toodud esimese protokolli sisulise osa (s.o kannatanu antud ütluste) esimesed kolm lauset, nii nagu see edastati kaebajale: „Selle aasta …mis oli … minule. … oli üldiselt see, et …, küsis … ja … kohta. Küsis …“. Ja teise protokolli kannatanu ütluste osa esimesed kolm lauset: „Peale … 3 on mulle … . … nimeline … ja edastas … . Seal … et ma …“. Sarnane on kõigi protokollide tekst. Vastustaja sõnul andmete tutvustamisel (koopiate väljastamisel) ei esitatud kaebajale andmete varjamise põhjendusi. Juba see üksi tähendab, et vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel toiminud õigusvastaselt. Riigikohus on selgitanud, et andmesubjektile juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada (21.02.2019.a otsus asjas 3-16-2348 p 20). Kohus märgib täiendavalt, et andmete sel viisil tutvustamine muudab näiliseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 ette nähtud isiku õiguse tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Kohus selgitas otsuse punktis 3 nimetatud lahendis, et kui vastustaja sellekohast vajadust põhjendab, siis võib andmed esitada osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõtte või kirjeldusena või jätta mõnes dokumendis sisalduv kaebaja kohta kogutud teave üldse väljastamata. Koopiate väljastamine nii, nagu vastustaja seda tegi, ei ole käsitletav kaebaja kohta kogutud andmete tutvustamisena.
3. Kaebusele esitatud vastuse põhjal on vastustaja andmete tutvustamata jätmisel tuginenud

§ 24lg 2 punktile 2.

Selles sättes nimetatud õiguste ja vabadustena, mida andmete tutvustamine võib vastustaja hinnangul kahjustada, on vastustaja välja toonud kannatanu ja muude protokollides nimetatud isikute õiguse eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Kohtu hinnangul on vastustaja protokollides kinni katnud oluliselt rohkem andmeid, kui eraelu puutumatuse kaitse võimaldab.

1. Vastustaja on pidanud kannatanu eraelu puutumatuse riiveks seda, kui kaebaja saab teada protokollides dokumenteeritud kannatanu hinnangud, mõtted või tunded. Kuid protokollid sisaldavad selliseid andmeid väga vähe. Sellisteks saab pidada järgmisi protokollide osi: * esimese protokolli punkti 3 esimese lehekülje lõpus lause, mis algab „Siis ma hakkasin mõtlema, et …“ ja sellele vahetult järgnev lause; * esimese protokolli punkti 3 teise lehekülje eelviimases lõigus lause, mis algab „Aeg-ajalt olen tabanud ennast mõtlemast, et …“, kuni lõigu lõpuni (sõnadeni „… Ridnõi teeb“); * teise protokolli punkti 4 teises lõigus lause, mis algab „Ma kujutan ette, et ..“ ja sellele vahetult järgnevad kaks lauset. Nende protokollide osade suhtes on kohased vastustaja põhjendused, et tegemist on kannatanu eraelu valdkonda kuuluvate mõtete või tunnetega, mille avaldamine kaebajale ei ole proportsionaalne.
2. Valdav osa protokollidest kajastab faktilisi andmeid, nii nagu neid tajus ja mäletas kannatanu. Faktilisteks andmeteks on andmed selle kohta, kus, millal ja kellega koos kaebaja viibis, mida kaebaja tegi või ütles, mida kannatanu kaebaja suhtes tegi või kaebajale ütles. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud piirata kaebaja õigust eelnimetatud faktiliste andmetega tutvumisel kannatanu eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes. Kannatanu oli ajal, mil protokollides kirjeldatud sündmused toimusid, Tartu Vangla teenistuses olev vanglaametnik - inspektor-kontaktisik. Protokollides ei ole kirjeldatud kannatanu eraelu, vaid sündmusi, mis leidsid aset seoses sellega, et kannatanu täitis vanglas oma teenistuskohustusi. Vangistusseaduse § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse 4 täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et isegi kui kinnipeetav algatab suhtluse, mille sisu väljub vanglaametniku teenistuskohustuste piiridest, on sellise suhtluse kirjeldamine ja selle kohta teabe edastamine hõlmatud vanglaametniku teenistuskohustustega.
3. Asjasse ei puutu see, et kaebajale endale on teada, mida ta tegi või ütles. Isikuandmeteks ei ole praegusel juhul see, mis reaalselt toimus, vaid just see, kuidas kirjeldas toimunut kannatanu. Protokollides ei ole ja ei saagi olla dokumenteeritud reaalne tegelikkus, vaid dokumenteeritud on ütlused, mille kannatanu andis.
4. Vastustaja väitel riivaks protokollide kaebajale tutvustamine kannatanu kõrval ka teiste isikute eraelu. Vastustaja selline otsus on piisavalt põhjendamata. Protokollides nimetatud isikud kuuluvad erinevatesse kategooriatesse - nimetatud on vanglaametnikke, kinnipeetavaid, kannatanu sugulasi, muid kolmandaid isikuid. Kohtu hinnangul ei saa eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes jätta avaldamata protokollides ära toodud vanglaametnike nimesid. Ka need isikud ei tegutsenud oma eraelu raames, vaid täitsid ametikohustusi. Näiteks kui kannatanu kirjeldab, et ta edastas teatava info üksuse juhile või teisele vanglaametnikule või sai teiselt vanglaametnikult teatava ülesande või korralduse, siis selle vanglaametniku nime ei saa jätta avaldamata eraelu puutumatuse riivele viidates. Muude isikute puhul tuleb sisuliselt ja konkreetsetele asjaoludele tuginedes kaaluda kaebaja huvi tema kohta kogutud andmeid teada ja vastavate isikute huvi oma isikut varjata. Piisav ei ole üksnes nimetada, et kolmandate isikute eraelu riive on ebaproportsionaalne. Täiesti arusaamatuks jääb see, miks on protokollides läbivalt kinni kaetud kaebaja enda nimi, kannatanu nimi (kohtades, kus see esineb protokollide tekstis) ning telefoninumbrid, mille kohta protokollidest ei nähtu, kellele need kuuluvad.
5. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevale kohtuasjale eelnenud menetluses avaldanud või vastustaja oleks palunud tal avaldada oma huvi andmetega tutvumise taotlemisel. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega olenemata sellest, kas ta põhjendab seda mingi konkreetse huviga ja milline see on. Kaebaja huvi omab tähtsust olukorras, kus seda tuleb kaaluda võrreldes kolmanda isiku huviga. Kaebaja avaldas otsuse punktis 3 nimetatud kohtuasjas, et ta soovib võrrelda, kuivõrd on kannatanu ütlused kooskõlas sellega, kuidas tajus ja mäletab samu sündmusi kaebaja. Sel juhul võib tähtsust omada, kes olid need isikud, keda on protokollides nimetatud. Kui vastustaja leiab, et vastava eraisiku huvi jääda anonüümseks on kaalukam kaebaja huvist, siis on piisav isiku nime katmine.
6. Kokkuvõttes on vastustaja kogunud ja säilitab kaebaja isikuandmeid. Kaebaja isikuandmeteks on see, et kannatanu väitel kaebaja tegi midagi, ütles midagi jne. Isikuandmeteks ei ole kaebaja teod, vaid kannatanu antud ütlused nende tegude kohta. Tegemist on andmetega, millega kaebajal on õigus tutvuda. Vastustaja ei ole esitanud piisavaid põhjendusi, mis annaksid aluse keelduda andmete tutvustamisest kaebajale. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus andmetega tutvumiseks uuesti lahendada, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi, eelkõige seda, et kinnipeetava suhtlus vanglaametnikuga või 5 vanglaametnike omavaheline suhtlus ei ole kaitstav vanglaametniku eraeluna ning kolmandate isikute eraelu riivele tuginemise korral tuleb välja selgitada kaebaja huvi andmete saamiseks ja kaaluda seda vastava konkreetse kolmanda isiku huviga. Kohus rahuldab kaebuse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.
7. Kohus selgitab kaebajale, et protokollides sisalduvad kannatanu ütlused ei saa isikuandmetena olla õiged või valed tähenduses, kas sündmused objektiivselt toimusid nii, nagu kannatanu neid kirjeldab või kas kaebaja tajus või mäletab neid sündmusi samamoodi. Protokollitud ütlused saavad isikuandmetena olla õiged või valed üksnes tähenduses, kas isik andis sellised ütlused ehk kas ütlused on kirja pandud õigesti. Menetluskulud. Selgitused
8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda.
9. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 6