2-12-21533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-

§ 13lg 1 p 3.

1. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötajate sisuline väljaõpe oli puudulik. Kostja ei teostanud hagejale väljaõpet ega täiendjuhendamist tervist säästvate töövõtete kasutamisel, samuti ei olnud tööandja töötajale tutvustanud tervist säästvat töö ja puhkeaja korraldust. Sellega rikkus kostja sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” § 8 lg 1 ja
2. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puuduvad konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks ja ergonoomia osa.

§ 13lg 1 p 14.

1. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes tegevuskava töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks oli puudulik, millega kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p
2. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et ettevõttes oli töökeskkonna sisekontroll tervisekahjustuste ennetamiseks rakendatavate abinõude toimimise osas puudulik. Kutsehaiguse uurimisel selgus, et puhkepause ei tehtud ja alati ei rakendatud ohutuid töövõtteid.

§ 13lg 1 p 1.

1. Harju Maakohtu 12.11.2012.a eelistungil tõi hageja välja, et ta töötas OÜ-s Maxima Eesti ajavahemikul 16.07.2012.a kuni 01.10.2012.a. Hageja rõhutas, et ta esitab kostja vastu esimese alternatiivina deliktilise nõude ning teise alternatiivina lepingulise nõude. Hageja väitis, et ta ei jätnud kostjat teavitamata oma terviseprobleemidest, vaid teavitas oma otsest ülemust XXXit, paludes ennast üle viia kergemale tööle. Puhkepauside kasutamise võimaluse kohta Tööinspektsioon hagejale küsimusi ei esitanud, vaid uurimiskokkuvõttes kajastatud informatsioon saadi tööandjalt. Hageja selgitas, et puhkepauside kasutamine oli võimalik siis, kui koristatavaid kajuteid oli vähem. Kui neid oli rohkem, siis pause kasutada ei saanud. ageja välja, et ta töötas OÜ-s Maxima Eesti ajavahemikul 16.07.2012.a kuni 01.10.2012.a.
2. 01.04.2013.a menetlusdokumendis rõhutas hageja, et tema kutsehaigus ei kujunenud välja ajal enne kostja juurde tööle asumist. Ebaõige on kostja väide, et hageja on teinud alates 16.12.1974.a füüsilist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvaid ühetaolisi liigutusi ning et hageja oli enne kostja juurde tööle asumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Ajavahemikul 16.12.1974 - 01.04.1975 töötas hageja Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis söökla köögitöölisena. Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja lõikamine. See töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 106 päeva. Ajavahemikul 05.04.1975 04.06.1975 töötas hageja Tapa Tarbijate kooperatiivi toitlustusettevõte Ühendus söökla köögitöölisena. Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja lõikamine, töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine. 5 Tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 60 päeva.
3. Ajavahemikul 01.07.1975 - 30.09.1977 töötas hageja Rakke Lubjatehases abitöölisena. Tema töö sisuks oli pesemisruumide koristamine. Kuna pesemisruumid olid väikesed, siis kulus töö tegemisele päevas ca kolm tundi. Hageja sai päeva jooksul piisavalt puhata ja töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Hageja täitis Rakke Lubjatehases tööülesandeid oluliselt lühemal perioodil kui tööraamatust nähtub. Hagejal sündis 17.08.1976.a poeg ja sellel ajal kehtinud seaduste kohaselt oli nö dekreetpuhkuse kestuseks 56 päeva enne ja 56 päeva peale lapse sündi. Lisaks sellele oli hageja 25.10.1976 - 17.08.1977 palgata puhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni ja sel perioodil tööülesandeid ei täitnud.
4. Ajavahemikul 03.10.1977 - 09.11.1978 töötas hageja Autotranspordibaasis nr
5. Viidatud ajast 03.10.1977 - 12.02.1978 viibis hageja autojuhtide kursustel ja 13.02.1978-09.11.1978 (s.o. alla 9 kuu) töötas autojuhina. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Perioodil 01.12.1978-18.05.1981 töötas hageja Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases koristajana. Kuna töö maht päevas ei olnud suur ja hageja sai piisavalt puhata, ei olnud töö füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Lisaks sündis hagejal 06.06.1979.a poeg ja hageja oli vastavalt seadusele nö dekreetpuhkusel 56 päeva enne ja 56 päeva peale lapse sündi ja seejärel palgata puhkusel kuni lapse ühe aastaseks saamiseni. Sellel ajal hageja tööülesandeid ei täitnud.
6. Perioodil 01.06.1982 - 19.07.1982 töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis koristajana. Kuna töömaht oli väike, jõudis hageja kontoriruumid koristada ca paari tunniga päevas ning töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Ajavahemikul 01.12.1982 - 31.01.2001 töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis (reorganiseeritud Riigiaktsiaseltsiks Tamsalu TERKO ja AS-ks Tamsalu TERKO) silotöölisena, kaalujana, operaatorväljastajana, elevaatoritöölisena. Silotöötajana töötamise periood oli tööraamatust nähtuvalt 14.01.1983 kuni 30.09.1987.a. Silotöötajana tööülesandeid täitis hageja aga lühema perioodi jooksul, kui tööraamatust nähtub. 01.08.1983.a sündis hagejal kolmas laps ja seoses sellega oli hageja dekreetpuhkusel ning peale seda lapsega kodus palgata puhkusel.
7. Tamsalu TERKO-s töötamise ajal pöördus hageja arsti poole seoses valudega vasakus õlaliigeses. 1998.a kevadel opereeriti hagejal vasakut õlga. Pärast operatsiooni paranes hageja vasak õlaliiges täielikult. Käesoleval juhul diagnoositud kutsehaigus on tingitud probleemist parema õlaga, mida 2011.a hagejal opereeriti. Puuduvad igasugused viited sellele, et kutsehaigus oleks võinud välja kujuneda töötamisel AS-s Tamsalu TERKO. Kutsehaiguse diagnoosimise ajaks oli möödunud hageja töötamise lõpetamisest AS-s Tamsalu TERKO üle kümne aasta ja AS-s Tamsalu TERKO töösuhte lõpetamisest kuni kostja juures tööleasumiseni ei esinenud hagejal kaebusi, mis oleksid viidanud hiljem diagnoositud kutsehaigusele. Peale töötamise lõpetamist AS-s Tamsalu TERKO oli hageja rohkem kui aasta nö kodune ja tööl ei käinud.
8. 01.04.2002-16.08.2004 töötas hageja AS-s Hallik pagar-kondiitrina. Hageja ei pea enda töötingimusi AS-s Hallik töötamisel rasketeks ega tervistkahjustavateks. Ka raskuste tõstmine (suhkrukottide tõstmine) ei tekitanud probleeme, sest see töö oli jagatud ühes vahetuses töötava kuue töötaja vahel. Pagar-kondiitri töö ei olnud rutiinne. Tööandja võimaldas puhkepause ja seetõttu ei olnud koormus suur. AS Hallik on tööandjana pagari tööprotsessi riskitegurite vähendamise meetmetena esile toonud puhkepause (II köide lk 86), mida tööandja ka reaalselt võimaldas. Lisaks sellele hagejal diagnoositud kutsehaigus ei ole seotud raskuste käsitsi tõstmise riskidega.
9. Perioodil 17.08.2004-25.11.2004 töötas hageja AS-s Konesko ja tema tööülesandeks oli mähkida elektrimootoreid. Hageja ei pidanud raskusi tõstma. Tööprotsess oli korraldatud viisil, kus mehed tõstsid elektrimootoreid ja naised mähkisid neid. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Töökoormus oli mõõdukas. Tööandja võimaldas pikki puhkepause. Töötamise kestus 6 lühiajaline ehk100 päeva. Perioodil 01.12.2004 - 22.02.2005 töötas hageja AS-s Helter. Hageja tööülesanneteks oli toidutellimuste tegemine. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 83 päeva. 03.03.2005-01.05.2006 töötas hageja AS-s Falck valvetöötajana. Töö ülesandeks oli valvata territooriumi. Tööprotsess seisnes selles, et töötaja istus valvuriruumis ca 1 tund, seejärel jalutas territooriumi läbi ca ½ tundi, seejärel istus jällegi valvuriruumis jne. Hageja hindab, et töötingimused olid tervislikud, kuna värskes õhus jalutamine on üldteadaoleva asjaoluna inimese tervisele kasulik. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi.
10. Hagejal ei esinenud enne kostja juures töötamist kaebusi, mis oleksid viidanud kutsehaiguse aluseks olevatele diagnoosidele. Hageja varasemad kaebused seoses valudega seljas (1984.a ja 1986.a) ei oma tähtsust, sest hagejal diagnoositud kutsehaigus ei puuduta selga. 1998.a olid hagejal kaebused seoses vasaku õlaliigesega, mida opereeriti 1998.a. Õlg paranes operatsioonijärgselt täielikult. Kuni 2006.a ei olnud hagejal kutsehaigustele viitavaid kaebusi.
11. 2011.a pöördus hageja arsti poole seoses kaebusega valude kohta paremas õlas. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarsest epikriisist nähtub, et põhihaiguseks oli hagejal õlakahjustus ja õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroom. 28.03.2011.a teostati hagejale parema õlaliigese artroskoopiline operatsioon.
12. Hageja ei ole ise süüdi temal kutsehaiguse tekkimises ja selle süvenemises. Hageja ei ole kostja eest varjanud tervisehädasid. Enne kostja juurde tööle asumist ei olnud hageja aastaid arstide poole pöördunud valuga õlgades, samuti ei esinenud aastaid kaebuseid seoses sõrmeliigeste valulikkusega. Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida tervisekontrollis temalt küsiti. Näiteks on hageja märkinud 09.04.2007.a ja 10.03.2008.a meremehe terviskontrollis, et tal on kaebusi tervise suhtes. Ebaõiged on kostja väited, et 1993.a hagejal olnud olmetrauma võis põhjustada või kaasa aidata kutsehaiguste teket 2011.a.
13. Asjakohatu on kostja viide, et kajutite koristamine oli hageja tööülesandeks alates oktoobrist 2009.a. Nimelt sellel ajaperioodil, kui hageja töötas kajutite koristajana, kujunesid tal lõplikult välja kutsehaiguse diagnoosi sümptomid. Töö kajutiteenijana oli füüsiliselt väga raske. Suveperioodil oli ühe inimese kohta koristada 50-70 kajutit, talveperioodil 40-60 kajutit. Voodipesu tuli maha võtta, kottidesse toppida, lattu kanda ja konteinerisse visata. Laost tuli võtta puhas pesu ja kanda see kajutitesse. Voodeid tuli üles teha kuni 180 komplekti. Tekk ja tekikott tuli korrastada, kloppides olid käed peast kõrgemal. Ülestehtud voodi tuli üles tõsta ja sulgeda. Alumine voodi tuli kohalt nihutada, selle alt puhastada, seejärel voodi üles teha ja tagasi paigutada. Luks- ja sviitkajutites tuli voodid katta ka vatikatetega. Kõik kajutid tuli puhastada tolmuimejaga. Prügi tuli korjata 200 liitrilistesse kottidesse ja viia alumisele tekile. Dušikabiinid tuli pesta ja käsitsi kuivatada. Riiulitelt ja televiisorilt tuli tolm pühkida. Peeglid tuli puhastada.
14. Ebaõige on kostja väide, et kajutite koristamise aeg ei olnud ajaliselt piiratud. Kostja on ise kinnitanud, et aega kajutite koristamiseks oli kuni 6 tundi. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialist XXX on saatnud XXXle 23.08.2011.a e-kirja, milles väitis, et kajutite arv keskmiselt ühe inimese kohta on 35 ja aega kajutite koristamiseks on kuni 6 tundi.
15. Lisaks sellele olid hageja tööülesanded kostja juures rasked ja tervistkahjustavad ka sellel perioodil, kui tema tööülesanneteks oli laeva üldpuhastus ja hageja koristas vööri 3.-9.tekini. Hageja tööülesanneteks oli trepikäsipuude, seinte ja peeglite puhastamine ja poleerimine, põrandate pesemine, töö tolmuimejaga. Lisaks trepile ja aulale oli vaja puhastada mänguautomaatide ruum ja wc-d. Lagesid, seinu, peegleid pesti spetsiaalsete harjadega, seinte kõrgus oli 2 m kuni 4 m. Trepikäsipuid puhastati spetsiaalse pastaga ja seejärel lihviti lapiga. Messingist trepikäsipuude puhastamine ja poleerimine, peeglite ja seinte klaaspindade puhastamine ning poleerimine, tolmuimejaga suurte 7 pindade (põrandate) puhastamine on füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-ülavöötmele, seljale, jalgadele. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialisti XXXe e-kirjast nähtub, et üldpindade puhastamisel võttis ainuüksi tolmuimega töötamine aega 1-1,5 tundi. Üldpuhastuse tööülesannete täitmisel oli tegemist korduvate ühetaoliste liigutustega, eriti poleerimistöödel ja tolmuimejaga töötades.
16. Ebaõige on kostja väide, et Maxima Eesti OÜ poolt töölepingu lõpetamine tulnuks hagejal töövaidluskomisjonis vaidlustada. Maxima Eesti OÜ lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kuna hageja ei suutnud tööülesandeid täita terviseseisundi tõttu. Hageja töövaidlusorganis ülesütlemist ei vaidlustanud ja ei pidanudki vaidlustama, sest ta ei suutnud terviseseisundi tõttu tööülesandeid täita.
17. Hageja täpsustas oma nõuet. Hageja täpsustas, kui suur oleks ühekordselt väljamõistetava hüvitise suurus alates 01.06.2012.a kuni 31.03.2013.a. 1.juunist 2012.a kuni
18. märtsini 2013.a oleks hüvitise suurus igakuise nõude summa kohaselt 10 x 257,27 = 2572,70 eurot. Hageja on nõus, et nõude suurust tuleb vähendada hageja 16.07.2012 – 02.10.2012.a Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasu ja saadud haigushüvitise võrra. Hagejale arvestati Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal töötasu ja töövõimetushüvitist kokku 732,55 eurot ja Eesti Haigekassa arvutas hagejale töövõimetuse hüvitise 88 eurot. Kokku väheneb nõude suurus 820,55 eurot (732,55+88), seega on nõude suurus perioodi eest
19. juunist 2012.a kuni
20. märtsini 2013.a 1752,15 eurot (2572,70-820,55). Eeltoodu alusel oleks igakuise sissetuleku vähenemise kahjunõude suurus alates
21. oktoobrist 2011.a kuni
22. märtsini 2013.a kokku ühekordse hüvitisena 2865,44 eurot (1113,29 eurot ehk hagiavalduses toodud ühekordse hüvitise suurus+1752,15 eurot ehk perioodi 01.06.2012-31.03.2013 hüvitise suurus =2865,44 eurot). Alates
23. aprillist 2013.a kuni 30.septembrini 2014.a on nõude suuruseks igakuiselt 257,27 eurot.
24. Tervisekahjustusega seotud kulude katteks on hageja palunud hagiavalduses välja mõista 763,94 eurot. Kuna hagejal ei õnnestunud koguda täiendavaid tõendeid ravimite kohta, siis hageja vähendas nõuet ravimitele kulunud summa 13,49 euro võrra. Seega palus hageja kostjalt kulude katteks välja mõista 763,94eurot - 13,49 eurot = 750,45 eurot. 10.06.2013.a märkis hageja täiendavalt, et alates 01.04.2013.a on tema igakuine töövõimetuspension 149,81 eurot.
25. 16.09.2013.a esitas hageja kohtule täiendava nõude täpsustuse. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Hageja töövõime kaotuse protsent oli kutsehaiguse tõttu 50%. Alates 01.10.2011.a kuni 31.03.2012.a sai hageja töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus, alates 01.04.2012.a kuni 31.03.2013.a sai hageja töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus ning alates 01.04.2013.a saab hageja töövõimetuspensioni 149,91 eurot kuus.
26. Eesti Töötukassast sai hageja töötuskindlustushüvitisena 06.10.2011.a 39,80 eurot, 08.11.2011.a 308,45 eurot, 08.12.2011.a 298,50 eurot, 06.01.2012.a 308,45 eurot, 08.02.2012.a 254,72 eurot, 07.03.2012.a 230,84 eurot, 06.04.2012.a 246,76 eurot ning 08.05.2012.a 238,80 eurot. Maxima Eesti OÜ maksis hagejale töötasuna 14.08.2012.a 208,32 eurot, 14.09.2012.a 362,39 eurot ja 02.10.2012.a 161,84 eurot. Eesti Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitina10.09.2012.a 88 eurot.
27. Eeltoodud andmete alusel arvestas hageja välja oma sissetuleku vähenemise. 2011.a oktoobris 480,83 eurot, millest 50% on 240,42 eurot (657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris 222,13 eurot, millest 50% on 111,07 eurot (657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2012.a veebruaris 265,91 eurot, millest 50% on 132,96 eurot (657,27-136,64-254,72=265,91). 2012.a märtsis 289,79 eurot, millest 50% on 144,90 eurot (657,27-136,64-230,84=289,79). 2012.a aprillis 267,78 eurot, millest 50% on 133,89 eurot (657,27-142,73-246,76=267,78). 2012.a mais 275,74 eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27142,73-238,80=275,74). 2012.a juuni 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27142,73=514,54). 2012.a juulis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 8 2012 augustis 306,22 eurot, millest 50% on 153,11 eurot (657,27-142,73-208,32=306,22). 2012.a septembris 54,15 eurot, millest 50% on 32,07 eurot (657,27-142,73-362,39-88=64,15). 2012.a oktoobris 352,70 eurot, millest 50% on 176,35 eurot (657,27-142,73-161,84=352,70). 2012.a novembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a detsember 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a jaanuaris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a veebruaris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a märtsis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a aprillis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a mais 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a juunis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a juulis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a augustis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36).
28. Seega oleks igakuise sissetuleku vähenemise kahjunõude suurus alates
29. oktoobrist 2011.a kuni
30. augustini 2013.a kokku ühekordse hüvitisena 4544,11 eurot (240,42+106,09+111,07+106,09+132,96+144,90+133,89+137,87+257,27+257,27+153,11+32,07+176 ,35+257,27+257,27+257,27+257,27+257,27+253,68+253,68+253,68+253,68+253,68=4544,11). Alates
31. septembrist 2013.a kuni
32. septembrini 2014.a on nõude suurus igakuiselt 253,68 eurot.
33. 26.02.2014.a esitas hageja kohtule kostja juures kehtinud kollektiivlepingu, mis oli sõlmitud 06.10.1997.a Hansatee AS (Tallink Grupp AS õiguseellane) ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vahel ja see kollektiivleping kehtis OÜ-s Hansaliin (mis kuulub Tallink Grupp AS-ga ühte kontserni) kuni 31.08.
34. Seega kuni 31.08.2012.a ja ka hageja töötamise ajal (s.o.25.04.2006 kuni 14.09.2011) kehtinud kollektiivleping ei näinud ette töötajale õigust töötamise ajal puhkepausidele. Alates 01.09.2012 jõustus uus kollektiivleping, millega oli ette nähtud töötajale õigus iga 60 minuti katkestamatu töö järel 5 minutilisele puhkepausile. See hakkas kehtima alates 01.09.2012 ehk peale hagejaga töölepingu lõpetamist. Kostjate tunnistajad XXX ja XXX väitsid, et puhkepauside võimalikkus oli kirjas kollektiivlepingus. Kuid sellist lepingut ei olnud ajal, mil hageja kostja juures töötas.
35. Alates 01.01.2014.a kehtivast kollektiivlepingust ja selle lisast nr 1 nähtub, et OÜ Hansaliin stjuardessi, kes on töötanud tööandja juures üle 24 kuu, töötasu määraks on alates 01.01.2014.a. 782 eurot. Nimetatud töötasu määra võttis hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates perioodist 01.01.
37. Hageja osutas 2013.a kevad-suvel Riigimetsa Majandamise Keskusele töövõtu korras teenust (kuuseistikute väljavõtmine, koolide rohimine vms). Riigimetsa Majandamise Keskuse ja hageja vahel koostatud töö üleandmise aktist nähtub, et hageja on saanud tellimuse täitmise eest 2013.a mais Riigimetsa Majandamise Keskuselt tasu 528 eurot. Riigimetsa Majanduse Keskuse tasu arvutamise sedelitest nähtub, et hagejale on arvutatud tasu 2013.a juulikuu eest 281,58 eurot ja augustikuu eest 177 eurot. Eelpooltoodud summad võtab hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel 2013.a mais, juulis ja augustis.
38. Rimi Eesti Food AS ja hageja vahel 21.07.2013.a sõlmitud töölepingust nähtub, et hageja töötasu on peale katseaega 509 eurot kuus. Töölepingus kokkulepitud töötasu suuruse 509 eurot võtab hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates
39. veebruarist 2014.a. Rimi Eesti Food AS töötasu tõendist nähtub, et hagejale on arvutatud 2013 juulis töötasu 171,83 eurot, 2013.a augustis 494 eurot, 2013.a septembris 494 eurot, 2013.a oktoobris 494 eurot, 2013.a novembris 499 eurot, 2013.a detsembris 553,41 eurot ja 2014 jaanuaris 462,81 eurot.
40. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Alates 01.01.2013.a oli stjuardessil, kes oli töötanud rohkem kui 24 kuud, miinimumtöötasu 707,27 eurot kuus. Alates 01.01.2014.a on stjuardessil, kes on töötanud tööandja juures rohkem kui 24 kuud, 9 miinimumtöötasu 782 eurot kuus. Alates 01.10.2011.a kuni 31.03.2012.a sai hageja töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus. Alates 01.04.2012.a kuni 31.03.2013 sai hageja töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus ning alates 01.04.2013.a saab hageja töövõimetuspensioni 149,91 eurot kuus. Hageja tõi uuesti välja saadud töötuskindlustushüvitised ning saadud töötasu Maxima Eesti OÜ-st, Riigimetsamajandamise Kekusest ning AS-st Rimi Eesti Food.
41. Seega on hageja sissetulek vähenenud järgmiselt. 2011.a oktoobris 480,83 eurot, millest 50% on 240,42 eurot (657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris 222,13 eurot, millest 50% on 111,07 eurot (657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27136,64-308,45=212,18). 2012.a veebruaris 265,91 eurot, millest 50% on 132,96 eurot (657,27-136,64254,72=265,91). 2012.a märtsis 289,79 eurot, millest 50% on 144,90 eurot (657,27-136,64230,84=289,79). 2012.a aprillis 267,78 eurot, millest 50% on 133,89 eurot (657,27-142,73246,76=267,78). 2012.a mais 275,74 eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27-142,73238,80=275,74). 2012.a juunis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a juulis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a augustis 306,22 eurot, millest 50% on 153,11 eurot (657,27-142,73-208,32=306,22). 2012.a septembris 64,15 eurot, millest 50% on 32,08 eurot (657,27-142,73-362,39-88=64,15). 2012.a oktoobris 352,70 eurot, millest 50% on 176,35 eurot (657,27-142,73-161,84=352,70). 2012.a novembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a detsembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a jaanuaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 142,73=564,54). 2013.a veebruaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 142,73=564,54). 2013.a märtsis 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 -142,73=564,54). 2013.a aprillis 557,36 eurot, millest 50% on 278,68 eurot (707,27 -149,91 =557,36). 2013.a mais 29,36 eurot, millest 50% on 14,68 eurot (707,27 -149,91-528 = 29,36). 2013.a juunis 557,36 eurot, millest 50% on 278,68 eurot (707,27 -149,91 =557,36). 2013.a juulis 103,95 eurot, millest 50% on 51,98 eurot (707,27 -149,91-171,83- 281,58 =103,95). 2013.a augustis hageja sissetulek ei vähenenud (707,27 149,91-494- 177= -113,64). 2013.a septembris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27 149,91-494 =63,36). 2013.a oktoobris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27 -149,91-494 =63,36). 2013.a novembris 58,36 eurot, millest 50% on 29,18 eurot (707,27 -149,91-499 =58,36). 2013.a detsembris 3,95 eurot, millest 50% on 1,98 eurot (707,27 -149,91-553,41 =3,95). 2014.a jaanuaris 169,28 eurot, millest 50% on 84,64 eurot (782-149,91-462,81 =169,28).
42. Seega on hageja igakuise sissetuleku vähenemisest tuleneva kahjunõude suurus alates
43. oktoobrist 2011.a kuni
44. jaanuarini 2014.a kokku 4153,90 eurot. Hagejal on sõlmitud Rimi Eesti Food AS-ga tähtajaline tööleping seoses äraoleva töötaja tööle asumiseni. Kui lähtuda eeldusest, et tööleping kehtib vähemalt 30.09.2014.a ja tööandja maksab töölepingujärgset tasu summas 509 eurot kuus, on alates
45. veebruarist 2014.a kuni
46. septembrini 2014.a nõude suurus igakuiselt 61,55 eurot (782-149,91- 509=123,09, millest 50% on 61,55). Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena 4153,90 eurot ja alates
47. veebruarist 2014.a kuni 30.septembrini 2014.a igakuiselt 61,55 eurot kuus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kulutuste katteks 750 eurot.
48. Kohtukõne seisukohtades rõhutas hageja, et ta töötas kostja juures alates 25.04.2006.a stjuardessina ja tema sisulisteks tööülesanneteks oli laeva üldruumide koristamine ja/või kajutite koristamine. 30.08.2011.a diagnoositi hagejal kutsehaigus, mida kinnitasid eksperdid XXX ja XXX eksperdiarvamustes. Töötervishoiuarsti teatisest nähtuvalt seisneb kutsehaiguste diagnoos ülekoormushaiguses. Kutsehaiguste loetelu § 1 kohaselt loetakse haigus kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2-4 või kui §-des 5-6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. Hagejal diagnoositud haigused sisalduvad kutsehaiguste loetelu § 4 punktides 13,16,19 ja
50. Asjaolu, et töötervishoiuarst nimetab teatisel haigusi kokkuvõtvalt ülekoormushaiguseks, millist diagnoosi ei ole otseselt nimetatud kutsehaiguste loetelus, ei muuda olematuks asjaolu, et hagejal on 10 diagnoositud rida haigusi, mis otseselt sisalduvad kutsehaiguste loetelus. Tunnistaja XXX poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kui patsiendil on mitu erinevat haigust, siis kirjutab töötervishoiuarst neile nö pealkirja. TTOS § 23 lg 5 kohaselt diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, mida antud juhul ta ongi teinud. Mõlemad eksperdid on kinnitanud, et hageja haigused on kutsehaigused. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
51. Kostja on XXX seisukohti käsitlenud kontekstist väljarebituna. Kostja tähtsustab üle kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valusid, mis võivad esineda ka üldhaigusena. XXX rõhutas, et käte liigeste valud ei ole määrava tähtsusega hageja teiste kindlate kutsehaiguste diagnooside kõrval ja eelkõige olid hagejal probleemsed küünarliigesed ja õlad ning käte suremine ja valud, mis on karpkaankanali sündroom. Ekspert XXX ei ole väitnud, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud haiguste kujunemist võis olla mõjutanud hageja vananemine. Ekspert XXX avaldas arvamust, et kogu elu ja vananemine võib kõike mõjutada, aga varasema mõju suurust pole antud juhul võimalik tõsikindlalt tuvastada. Ekspert oli veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamise ajal.
52. Kostja eksitab kohut oma järeldustega ekspert XXX vastuste osas. Ekspert XXX väitis, et ainult käte liigeste valu kohta ei saaks kinnitada, et seda varem hagejal ei oleks olnud, aga teiste kutsehaiguste diagnooside puhul on need kujunenud teatises märgitud perioodil 2006-
53. Samas leiab ekspert XXX, et hageja käte liigeste valusid saab seostada kutsehaigusega hagejat just sellel perioodil mõjutanud ohutegurite tõttu. Seega leidis ekspert XXX, et kõik diagnoositud haigused on kutsehaigused. Ekspert XXX ei väitnud kohtuistungil, et hagejal diagnoositud kerge karpkaalkanali sündroomi tekkele võis olla avaldanud mõju hageja poolt põetav osteoartroos, nagu ekslikult leiab kostja.
54. Paljasõnaline on kostja väide, et hagejal diagnoositud 2011.a vasaku õla rotaatormanseti kahjustus on tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Ekspert XXX kinnitas, et opereeritud vasak õlg oli paranenud piisavalt hästi. Ka ekspert XXX leidis, et õlaliigese kirurgilise manipulatsiooni järgselt kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole 2011.a kutsehaigusena diagnoositud. Kohtuistungil kinnitas ekspert XXX, et vasaku õlapoole kahjustust ei saa seostada hageja varasema operatsiooniga.
55. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a otsus nr 789696 tõendab, et hagejal on tuvastatud püsiv töövõimetus. Kostja viidatud tõend, et hageja on osaliselt töövõimetu hoopis üldhaigestumise tõttu tuleb jätta tähelepanuta, sest see on välja antud 25.08.2011.a, mil ei olnud veel lõppenud hageja haiguste ekspertiis. Kutsehaigus diagnoositi hagejal viis päeva hiljem, s.o. 30.08.2011.a.
56. Asjaolu, et hageja kutsehaigus kujunes välja perioodil 2006-2011, on tõendatud töötervishoiuarsti tõendiga 02.09.2011.a nr 13-2/58, kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni protokolliga 30.08.2011.a, ekspert XXX poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga, ekspert XXX kohtus antud küsimusele vastusega ning ekspert XXX poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga. Eksitav on kostja väide, et Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ei näe ette, et tervishoiuarst tuvastaks kutsehaiguse väljakujunemise perioodi. Vastupidine tulene määruse § 6 lõikest
57. Arstide konsiilium on tuvastanud, et kutsehaigestumise põhjustas töötamine viimase tööandja juures ja kuna see toimus aastatel 2006-2011, siis ongi töötervishoiuarst XXX selle teatisele märkinud. Töötervishoiuarst XXX ei ole ületanud enda volitusi.
58. Väär on kostja seisukoht, et kuna teatiselt ei nähtu andmed, mille alusel sellisele järeldusele on jõutud, siis ei ole tegu usaldusväärse tõendiga. Kostja soovitud andmete kajastamist teatisel ei näe Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ette. 11
59. Kostja etteheited XXX ütlustele tunnistajana on arusaamatud. Hagejal tuvastati kutsehaigus 2011.a augustis, kuid kohtuistung toimus kaks aastat hiljem. Erinevalt eksperdist ei pidanud tunnistaja läbi töötama kogu haiguslugu, vaid tunnistaja sai anda ütlusi nende asjaolude kohta, mida ta mäletab. Tunnistaja XXX selgitas, et kutsehaiguse väljakujunemise perioodi kindlakstegemiseks lähtutakse erinevatest andmetest kogumis ja periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel võib olla väga erinev. Tunnistaja ütluste vahel puuduvad vastuolud.
60. Varasemate tööandjate juures töötamisel ei ole hagejale mõjunud selliseid ohutegureid, mis oleks põhjustanud 2011.a diagnoositud kutsehaigust. Ekspert XXX on leidnud, et Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis ja Tapa Tarbijate Kooperatiivis töötamise mõju kutsehaigusena diagnoositud haiguste väljakujunemisel on vähetõenäoline. Samale järeldusele on ekspert jõudnud seoses hageja töötamisega Rakke Lubjatehases, Autotranspordibaasis nr 21 ja Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases. Ekspert XXX hinnangul ei ole samuti hageja töötamine AS-s Tamsalu TERKO põhjustanud tema kutsehaigestumist. Kumbki ekspertidest ei ole leidnud, et hageja töötamisel AS-s Hallik oleks seos temal 2011.a diagnoositud kutsehaigusega. 3-kuulist tööaega AS-s Konesko ei pidanud ekspert XXX piisavaks, et see oleks saanud omada mõju kutsehaiguse väljakujunemisega. Ekspert XXX oli samal seisukohal. Ekspert XXX pidas vähetõenäoliseks, et kutsehaiguse kujunemisele oleks avaldanud ka mõju töötamine AS-s Helter või AS-s Falck. Eksperdid ei ole erinevalt kostjast kinnitanud seost hagejal 1993.a toimunud olmetrauma ja kutsehaiguse kujunemise vahel.
61. Ebaõige ja absurdne on kostja väide, et hagejal diagnoositud haigus on põhjustatud hageja poolt harrastatavast hobist (aed ja aiamaa). Ekspert XXX on leidnud, et aiandusega tegelemine ei ole reeglina aastaringne ning puuduvad andmed, mis annaksid alust seostada kutsehaigusena diagnoositud haigusi aiandusega tegelemisega. Tõendamata on kostja väide, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigused on hakanud kujunema oluliselt varem kui 2006.a. Ekspert XXX on asunud seisukohale, et terviseandmed tabelis 1981-2008 ei anna alust dateerida hagejal 2011.a kutsehaigusena diagnoositud haigusi varasemasse aastasse kui 2006.a. Kohtus täpsustas ekspert XXX, et ohutegurid ei mõjutanud varem hageja tervist nii palju, et tal oleks kutsehaigus tekkinud. Ka ekspert XXX kinnitas kohtuistungil, et ta on veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamisel.
62. Hageja töö kostja juures oli pingeline ja tervist kahjustav. Töö jagati igal hommikul ära töötajate vahel reisijate arvust sõltuvalt ning ühe töötaja kohta võis olla 40-73 kajutit. Põhimõtteliselt oli ette nähtud lõuna, kuid muid pause hagejale ette nähtud ei olnud, mis on tõendatud hageja vande all antud seletusega. Hageja vastas istungil kohtu esitatud küsimustele. Ka tunnistaja XXX ütluste kohaselt on tema koristanud maksimaalselt 74 kajutit ühe tööpäeva jooksul ning puhkepausidest ei ole töötajatele räägitud. Tunnistaja ütluste järgi tuli töötada ajal, mil laev oli sadamas. Sama tuleneb XXXe kirjast XXXle 23.08.2011.a. Tunnistaja XXXi ütlustega on tõendatud, et kui on 35-40 kajutit ühe koristaja kohta, siis jõuab need 6 tunniga ära teha, kuid kajuteid võis olla rohkem. Lisaks oli hageja töö kostja juures raske ja tervistkahjustav ka sellel perioodil, kui tema tööülesandeks oli laeva üldpuhastus. Kuigi hageja põhilisteks tööülesanneteks perioodil 25-04.2006-19.10.2009 oli üldpindade puhastus, siis faktiliselt täitis ta sellel ajal ka kajutite koristamise ülesandeid, kui oli kajutite koristamisega palju tööd, mis on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega.
63. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta tunnistaja XXX ütlused, sest need olid vastuolus tunnistaja XXX ja hageja enda ütlustega. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et XXX ütles temale, et nad õpivad hageja väiteid ümber lükkama. XXX esialgu varjas kohtu eest asjaolu, kes temale teatas, et tuleb kohtusse tulla. Hiljem, hageja esindaja otsesele küsimusele tunnistaja XXX ei vastanudki.
64. Asjaolu, et hageja töötsükkel oli kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba, ei muuda tema töötingimusi võrreldes tavagraafiku alusel töötavate töötajatega kergemaks. Kahenädalase töötsükli ajal töötas hageja iga päev ja tema tööpäeva pikkus oli vähemalt 10,5 tundi. Kokkuvõttes oli hageja tööaeg keskmiselt sama pikk kui tööaja norm Eestis ette näeb. 12
65. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole kostjale avaldanud, et töökoormus oli tema jaoks liiga suur. Hageja andis kohtus vande all seletuse, milles ta kinnitas, et pöördus kostja poole oma terviseprobleemidega. Osaliselt mäletas hageja palvet tema kergemale tööle üleviimise kohta tunnistaja XXX. Hageja taastas laeval oma tervist, mis on tõendatud hageja enda seletuste ja XXX ütlustega. Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida temalt küsiti ja tervisekontroll kajastab hageja tervise seisundit kontrolli läbiviimise ajal.
66. Ebaõige on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p. 3 nõudeid. Hageja käis kõikidel tema jaoks ettenähtud arstlikel läbivaatustel, võimaldas teha kõik nõutavad terviseuuringud, andis tervisekontrolli läbimisel kõik nõutavad analüüsid jms. Asjaolu, et hageja tervis vastas kuni 2010.a tervishoiuteenuse osutaja otsuse kohaselt meremehele kehtestatud tervisenõuetele, ei tähenda seda, et samal ajal ei võinud hagejal välja areneda kutsehaigus, mis diagnoositi alles 2011.a sügisel. Kui hageja viibis tööl, siis tal ei esinenud selliseid tervisehäireid, mis oleks takistanud tööülesande täitmist. Kostja heidab hagejale ette puhkepauside kasutamata jätmist, kuid pingelise tööaja, mis puhkepause kasutada ei võimaldanud, kehtestas kostja ise.
67. Ebaõige ja arusaamatu on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p 7 nõudeid. Kui hagejal oli tööd takistav tervisehäire, siis hageja pöördus perearsti või eriarstide poole. Muuhulgas kinnitas hageja vande all antud seletuses, et ta on laevaarsti poole pöördunud.
68. Hageja ei kaotanud stjuardessi tööd mitte endast sõltuvatel asjaoludel, vaid põhjusel, et hageja ei saanud seoses tervisega enam tööd kostja juures jätkata. Kuna hageja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal endisel viisil töötamist jätkata ja ta on kaotanud oma endise sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Tõendamata on kostja väide, et hageja tervislik seisund võimaldab tal tegeleda töise tegevusega ja saada töist sissetulekut.
69. Kostja on töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rikkunud ja on süüdi hagejale kahju tekkimises. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes olemasolev töökeskkonna riskianalüüs oli puudulik. Toateenijate tööga kaasnevate terviseriskide hindamisel ei ole arvestatud töökoormuse ja ohutute töövõtete reaalse kasutamise võimalusi. Füsioloogiline ohutegur ja ülekoormusega seotud tervisekahjustuste võimalikkus ei olnud riskianalüüsis piisavalt välja toodud. Ekspert XXX tõi välja, et tööandja poolt laeval „Viktoria“ läbi viidud riskianalüüsis pole hinnatud eraldi stjuardesside töö füsioloogilisi ohutegureid, mis koos ebasoodsa mikrokliima mõjudega ongi viinud töötervishoiuarsti 02.09.2011 teatise nr 13-2/58 p-s 4 kutsehaigustena käsitletud haiguste tekkele. Ekspert XXX rõhutas, et ülekoormuse teket saaks laevatöö eripärast tingituna ennetada ainult tööülesannete õige normeerimise ja piisava arvu töötajate kasutamise abiga. Kostja ei olnud välja töötanud kajutite koristamiseks ajalisi norme. Ekspert XXX märkis korduvalt, et töökeskkonna riskianalüüsis oli ebapiisavalt analüüsitud füsioloogilisi ohutegureid. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötaja sisuline väljaõpe oli puudulik ja toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puudusid konkreetsed nõuded puhkepausidele. Kuna kutsehaiguse hagejale on põhjustanud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmine, siis on kostja õigusvastasel teol (tegevusetus) otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud tervisekahjustusega. Põhjendatud ei ole kostja taotlus kahju vähendamise osas. KOSTJA VASTUVÄITED
70. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja haigused ei ole kutsehaigused. Hagejal on diagnoositud ülekoormushaigus, mille põhjustanud ohuteguriteks olid füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Sotsiaalministri 09.05.2005 määrusega nr 66 on kehtestatud “Kutsehaiguste loetelu”, mille §-des 2-4 ei ole nimetatud ülekoormushaigust. Määruse §-des 5–6 ei ole nimetatud füüsilist, pingelist tööd koormusega kätele13 õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvaid ühetaolisi liigutusi.
71. Kostja ei ole süüdi ega vastutav hagejal tekkinud haiguse tekkimises. Põhjuslik seos hagejal haiguse tekkimise ja kostja käitumise vahel puudub. Hageja töötingimused kostja juures töötamisel ei ole põhjustanud hageja haigestumist väidetavasse kutsehaigusesse, vaid hagejal diagnoositud haigus on põhjustatud tema töötamisest varasemate tööandjate juures ja /või hageja poolt harrastatavast hobist. Hageja asus kostja juurde tööle 2006.a aprillis. Enne seda töötas hageja aastatel 1981-2002.a AS-s Tamsalu Terko töölisena, aastatel 2002-2005 AS-s Hallik pagar-kondiitrina ning 03.03.2005märtsini 2006 AS-s Falck turvatöötajana. Hageja hobideks on olnud aed ja aiamaa, mida hageja on ise kinnitanud. Kostja ei nõustunud, et haigus kujunes hagejal välja aastatel 2006 kuni
73. Hagejal väidetava kutsehaiguse diagnoosinud töötervishoiuarst dr. Tiia Kihva oleks TTOS § 23 lg 5 järgi pidanud koguma andmeid hageja tööolude ja töö laadi kohta eelmiste tööandjate juures, kuid teatise kohaselt ei ole selle kohta andmeid kogutud. Töötervishoiuarst on jätnud tähelepanuta, et tulenevalt hageja varasematest töötingimustest eelmiste tööandjate juures ja tegelemisest aiandusega on väga suur tõenäosus, et haigus tekkis ja süvenes varem. Töötervishoiuarsti tegevus oli puudulik.
74. Kostja leidis, et hagejal diagnoositud haigus tekkis ning kujunes välja hageja töötamisel AS-s Tamsalu Terko, AS-s ja AS-s Falck. Hageja tegi eelmiste tööandjate juures füüsilist, pingelist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi. Isegi kui hageja haigus süvenes edasi kostja juures töötamise ajal, siis toimus see ebaolulisel määral. Hageja töötas kostja juures vaid 5 aastat, kusjuures hageja töötas töögraafiku alusel 2 nädalat tööl ja oli 2 nädalat vaba.
75. Hageja varjas arstide eest oma tervisehädasid ja rikkus TTOS § 14 lg 1 p 1, p 2, p 3, p 5, p 6 ja p 7 sätestatud kohustusi. Hageja ja kostja vahel oli meretöölepinguline suhe. Vastavalt MTS § 28 lg 2 peab laevapere liige läbima eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. Hagejal diagnoositud ülekoormushaigus on aeglase ja krooniliselt progresseeruva kuluga haigus. Hageja suhtes viidi aastatel 2006-2010 korduvalt läbi seaduses sätestatud tervisekontrolle. Nende käigus oli hageja kohustatud täitma ja oma allkirjaga kinnitama tervisekontrolli kaardil isikliku deklaratsiooni, mis sisaldas küsimustikku võimalike tervisehäirete kohta. Tervisekontrolli läbi viinud arstid ei ole pidanud vajalikuks hageja suhtes kohaldada ühtegi seadusandluses ettenähtud võimalikest piirangutest.
76. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et hagejal oli kajutite koristamiseks aega 6 tundi ning iga 50 minuti järel oli ette nähtud 10 minutiline paus. Hageja ei teinud puhkepause, kuna soovis kiiresti tööga hakkama saada. Samuti ei kasutanud hageja kostja antud võimalusi töövõime taastamiseks. Hageja ei pöördunud laevaarsti poole ega teavitanud kostjat oma tervisehädadest. Hageja võttis ise oma tervisekahjustamise riski. Uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja sai väljaõppe ning kostja juures toimusid regulaarselt koolitused. Hageja ei kasutanud ise ohutuid töövõtteid ega teinud puhkepause. Kui kohus tuvastab kostja vastutuse, tuleb kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel.
77. Kostja leidis, et hageja kahju nõue on tõendamata. Ravimite tšekkidest ei nähtu, et need oleksid ostetud hageja poolt või hageja tarbeks. Taastusravikeskuse Estonia AS sanatooriumituusiku hinnapakkumisest nähtuvalt pakuti hagejale veel 10 %-list soodustust. Seega oleks tuusiku hinnaks ühe päeva kohta 50 eurot miinus 10 % st.
78. Ebaõige on hageja väide, et tema sissetulek on vähenenud kutsehaiguse tõttu. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusega nr 789696 on hageja loetud vaid osaliselt töövõimetuks. Hageja on võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske. Hageja ei ole tõendanud, et ta sellist tööd on otsinud, kuid ei ole leidnud. Kui kohus tuvastab, et kostja on vastutav hagejal tekkinud kahju eest, hüvitist vähendada ulatuses, milles hageja haigestumine on põhjustatud 14 töötamisest teiste tööandjate juures ja hageja enda osast kahju tekitamisel. Kostjalt väljamõistetava ühekordse hüvitise summa ei saaks mitte mingil juhul olla suurem kui 92,95 eurot ja igakuise hüvitise suurus mitte suurem kui 21.48 eurot.
79. Hageja on töötanud aastatel 1981-2002 (21 aastat) AS-s Tamsalu Terko töölisena, aastatel 20022005 (3 aastat) AS-s Hallik pagar-kondiitrina ja 03.03.2005-märtsini 2006 (1 aastat) AS-s Falck turvatöötajana. Kostja juures töötas hageja 5 aastat. Seega kogu töötatud ajast töötas hageja AS-s Tamsalu Terko 70%, AS-s Hallik 10%, AS-s Falck 3,3% ning kostja juures 16,7 % . Kostja ei saaks vastutada enam kui 16,7 % ulatuses kahju eest. Kahju hüvitist tuleb vähendada vähemalt 50% ulatuses.
80. 24.09.2012.a seisukohtades leidis kostja, et sotsiaalminister on 09.05.2005 määrusega nr 66 kehtestanud “Kutsehaiguste loetelu” ja kutsehaigus peab olema loetletud määruse §-des 2-
81. Töötervishoiuarsti XXX 02.09.2011 teatisel nr 13-2/58 ei ole märgitud ühtegi eelviidatud diagnoosidest. Määruses ei ole nimetatud ülekoormushaigust, küünarliigese epikondüliiti, õlavöötmekäte müofastsiaalseid valusid, kroonilist rotaatormanseti kahjustust, käte liigeste valusid ja kerget karpaalkanali sündroomi. Samas teatises on kutsehaigust põhjustavate ohuteguritena viidatud füüsilisele pingelisele tööle koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvatele ühetaolistele liigutustele, kuid neid tegureid ei ole loetletud eelnimetatud määruse §-des 5-
83. Hageja töötas kostja juures ca 5 aastat, millest ta tegeles kajutite koristamisega vaid veidi üle 1 aasta. Kostja juures töötamise algusest 25.04.2006 kuni 19.10.2009 oli hageja tööülesandeks nn üldpuhastus: niiske puhastus vööriosa aulas ja treppidel, aulas peeglite puhastus, treppide käsipuude poleerimine, infoleti kõrvalt koridori puhastamine, infoleti eest põranda pesemine, mänguautomaatide ruumi koristamine, 6 ja 7 tekil wc pesemine. Kajutite koristamine sai hageja tööülesandeks alles 20.10.2009 ning reaalselt täitis hageja seda tööülesannet vaid kuni 18.01.2011, sest alates 19.01.2011 kuni töösuhte lõppemiseni oli hageja ajutiselt töövõimetu.
84. Kostja juures oli läbi viidud riskianalüüs ning hinnatud ohutegurite mõju tervisele. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Töö tempo olenes reisijate arvust. Aeg, mille jooksul kajutid koristatud pidid saama, ei olnud normeeritud. Kajuteid sai hakata koristama siis, kui reisijad laevalt lahkunud, kuid kajutite koristamine võis jätkuda, kui uued reisijad laevale saabusid. Iga 50 minuti järel on ette nähtud 10 minutiline paus. Hageja oli saanud väljaõppe ja koolituse, mida tõendab „Puhastusekspert“ väljastatud tunnistus. Hagejal oli võimalik kasutada ökonoomseid töövõtteid ning valida tööoperatsioonide järjestust. Kajutites ülemiste naride korrastamisel oli kasutusel redel ning olid tööriided ja kindad. Hagejal oli pingete maandamiseks võimalus kasutada spordisaali ja sauna iga päev, samuti oli võimalik pöörduda laevaarsti poole. Vabadel nädalatel oli hagejal võimalus tööandja kulul kasutada ujumiseks ujulat. Asjaolu, et hageja ei kasutanud kostja loodud võimalusi töövõime taastamiseks, on tõendatud uurimiskokkuvõttega. Hageja kahju nõue on tõendamata. Sanatooriumituusikut ei olegi hageja ostnud, mistõttu tal pole tekkinud kulu, mille hüvitamist saaks nõuda.
85. 14.02.2013.a menetlusdokumendis rõhutas kostja, et hageja on alates 16.12.1974.a teinud füüsilist pingelist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi. Hageja on enne kostja juurde tööle asumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Hageja töö Tamsalu TERKOs oli füüsiliselt raske, mis nähtub hageja poolt töötervishoiuarstile esitatud selgitusest. Samast selgitusest nähtub, et ka hageja töö AS-s Hallik oli füüsiliselt raske ja pingeline. Hageja on AS-le Hallik esitanud töölepingu lõpetamise avalduse tervislikel põhjustel. Hageja töötas AS-s Konesko elektrimootorite valmistajana ja tema tööülesandeks oli mähkida elektrimootoreid, mis kaalusid ca 20 kg. Kuna hageja oli AS-s Konesko töötamise ajal 48aastane, tal olid sellel ajal juba terviserikked, mistõttu on enam kui tõenäoline, et AS-s Konesko töötades tekkis hagejal ülekoormus. AS-s HELTER-R ja AS-s Falck ei tehtud töökeskkonna riskianalüüse, kuid kostja pidas tõenäoliseks, et nimetatud tööandjate juures olid töötingimused 15 tervistkahjustavad. Köögitöölise, koristamisega tegeleva abitöölise, autojuhi, koristaja ja koka töölaadist tulenevalt kaasnevad nendel ametikohtadel töötamisega füüsiline koormus käteleõlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvad ühetaolised liigutused, mistõttu hageja töötamisel VäikeMaarja Tarbijate Kooperatiivis, Tapa Tarbijate Kooperatiivi toitlustusettevõttes Ühendus, Rakke Lubjatehases, Autotranspordibaasis nr 21 ja Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases oli tegu füüsiliselt pingelise tööga ja tervistkahjustavate töötingimustega. Kutsehaiguse tuvastamisel ei ole arvestatud töötingimustega varasemate tööandjate juures.
86. Haigussümptomid, mille alusel hagejal 2011.a tuvastati kutsehaigus, väljendusid tal ammu enne seda, kui hageja asus tööle kostja juures. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu Keskuse poolt ja hageja endise perearsti poolt kohtule saadetud andmetest nähtub, et 27.09.1984.a pöördus hageja kaebusega seoses valudega seljas. 28.01.1986.a on hagejal diagnoositud Polyarthralgia seoses valudega seljas ning 12.07.1991.a on sama diagnoosi alusel hagejale väljastatud sanatooriumituusik. 08.12.1994.a pöördus hageja arsti poole kaebusega suurte liigeste valude osas, samuti sõrmeliigeste valude osas. 20.11.
87. a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et liigesed valutavad. 15.01.1998.a pöördus hageja arsti poole vasaku õlaliigese valu kaebusega. 16.03.1998.a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et valu vasakus õlaliigeses püsib ja ta ei saa kätt tõsta horisontaalselt üle
88. 02.04.1998.a käis hageja kirurgi konsultatsioonil, kus tal diagnoositi väliselt kerge lihaste atroofia. 23.04.1998.a käis hageja ortopeedi konsultatsioonil, kus talle soovitati operatsiooni. 1998.a aprillis-mais on hagejal opereeritud vasakut õlga. 05.08.1999.a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et sõrmeliigesed on valusad. Sama kaebusega pöördus hageja uuesti arsti poole 26.03.2003.a.
89. Kostja leidis, et järelikult on hagejal olnud valud seljas juba alates 1984.a ning õlavöötme, käte ja käteliigeste valud juba alates
90. aastast.
91. aastal oli hagejal olmetrauma, mille tulemusena sai vigastada hageja ülakeha. Hagejaga juhtunud olmetrauma võib olla põhjustanud või kaasa aidanud hagejal
92. aastal diagnoositud haiguste tekkele ja/või süvenemisele. Kui hagejal diagnoositud haigus on kutsehaigus, siis on selle põhjustanud kahjulikud mõjutused varasemate tööandjate juures juba alates 16.12.
94. Hageja ei ole kostjat oma terviseprobleemidest teavitanud. Kostja juurde tööle asumisele eelnevalt teostati hagejale 11.04.2006.a tervisekontroll OÜ-s Baltic Euromedical. Selle tervisekontrolli käigus täitis hageja isikliku tervisedeklaratsiooni, kus hageja ei ole märkinud, et tal esinevad valud seljas, õlavöötmes, kätes ja käte liigestes ja et tema vasakut õlga on opereeritud. Hageja on märkinud, et tal ei ole kaebusi oma tervise suhtes. Perioodilised tervisekontrollid tehti AS-s Medivover Eesti 09.04.2007.a, 10.03.2008.a, 09.02.2009.a, kuid ka nende käigus ei ole hageja oma terviseprobleeme avaldanud.
95. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Perioodil 20.10.2009‒18.01.2011.a töötas hageja m/l-l “Victoria I”. Liinireis sellel laeval on 1 ööbimisega ca 16-tunnine reis ja kruiisireis on 2 ööbimisega ca 40-tunnine reis. M/l-l “Victoria I” on erinevat tüüpi kajutid ‒ sviit (kahetoaline; suurusega ca 30 m2); de Luxe (kuni kahele inimesele; suurus ca 14 m2); 2-kohalised A-klassi kajutid; 4-kohalised A-klassi kajutid; A-Premium (kahekohalised laia voodiga); B-klassi (kuni neljale inimesele) kajutid. Sõltuvalt kajuti tüübist on selles teostatavate koristustööde maht erinev. Töökoormuse jaotusel arvestati kajutite suurust. Koristamist vajavate kajutite arv oli sellest tulenevalt tööpäeviti erinev ja sõltus sellest, kui palju ja millised kajutid oli reisijate poolt kasutuses. Sellest lähtudes oli koristatavate kajutite normarv igal hageja tööpäeval erinev. Kajuti koristamisele ei olnud kehtestatud ajalisi norme.
96. OÜ Puhastusekspert on kostja koostööpartner, kellelt kostja võtab koristusalaseid konsultatsioone. 09.03‒11.03.2008.a jälgisid OÜ Puhastusekspert töötajad m/l-l “Victoria I” kajutite koristamist. Tehtud tähelepanekutest ja soovitustest lähtuvalt koostas OÜ Puhastusekspert juhataja XXX24.03.
97. a kirjaliku kokkuvõtte pealkirjaga “Raport”. Raportis anti kostjale 16 soovitused töömeetodite tõhusamaks muutmiseks. OÜ Puhastusekspert ei viinud läbi mõõdistamist normeerimaks, kui kiiresti peaks kajuti koristamine toimuma, vaid tuvastati kui palju arvestuslikult kulus töötajatel aega kajutite koristamiseks. Antud soovituste alusel asus kostja kasutama paremaid ja efektiivsemaid töömeetodeid ning töötajatele viidi läbi koristusalaseid koolitusi, millel
98. aasta aprillis osales hageja. OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a kirjaliku kokkuvõtte lisaks ei olnud ega saanudki olla tabel, mis on pealkirjastatud “Töökoormus 118.04‒28.04.2010”. Ebaselge on, kelle poolt, millal ja mis eesmärgil tabel koostatud. Samuti ei olnud OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a kokkuvõtte lisaks tekst pealkirjaga “Kajutite mõõdistamine tehtud!”, millisele on alla trükitud OÜ Hansaliin peausaldusisiku XXXi nimi. Usaldusisik XXX ei osalenud 09‒11.03.
99. a koristustööde jälgimises ega kirjaliku kokkuvõtte koostamises. 2008.a ei tegelenud hageja veel kajutite koristamisega.
100. Ebaõige on hageja väide, et kajuteid sai koristada üksnes laeva sadamas seismise ajal. Kajutite koristamise aeg ei ole piiratud laeva sadamas seismise ajaga. Kajutite koristamine algab juba enne laeva sadamasse jõudmist ning vajadusel jätkub peale laeva sadamast väljumist. Paljud reisijad vabastavad oma kajuti juba enne laeva sadamasse jõudmist. Kajutite koristamine võib jätkuda ajal, mil uued reisijad laevale tulevad. Vastavalt OÜ Puhastusekspert soovitustele toimub kajutite koristamine mitmes etapis ega sega reisijaid. Kajutite koristamisega igapäevaselt tegelevate töötajate arv on stabiilne ja vajaduse korral saadab kostja tööle asendustöötaja. Vajadusel kasutatakse nn nädalalõputöötajaid ja hooajatöötajaid.
101. Ebaõige on hageja, et tal ei võimaldatud iga 50 minuti töötamise järel teha 10-minutilist pausi. Asjaolu, et kostja ametijuhendis, töökaitsejuhendis või muus dokumendis ei ole kirjas, et iga 50 min töötamise järel on ette nähtud 10-minutiline puhkepaus, ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et töötajatele selliseid puhkepause võimaldati.
102. Kostja ei ole rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p
103. Kostja viis läbi töökeskkonna riskianalüüsid ning koostas kirjalikud tegevuskavad. Kostja on koostanud ja kinnitanud ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta. Kostja on viinud hagejale läbi sissejuhatava, esmase- ja täiendjuhendamise väljaõppe ning selle nõuetekohaselt registreerinud. Hageja on seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja viis hagejale läbi juhendamise 03.05.
104. a enne seda, kui hageja asus tööle m/l-l Victoria I. Toimus süstemaatiline sisekontroll. Vastavalt töökeskkonna sisekontrolli juhendile teostavad laeval igapäevaselt töökeskkonna kontrolli osakondade juhatajad ning iga kuu esimesel nädalal viib kapten koos laeva teenistuste juhtidega läbi laeva töökeskkonna kontrolli. Hagejale tehti sissejuhatav juhendamine tööleasumisel
105. aasta aprillis, mida hageja on allkirjaga kinnitanud. Töökeskkonna riskianalüüs oli läbi viidud ja selle alusel kirjalik kokkuvõte koos tegevuskavaga koostatud ka m/l-l “Romantika”, kus hageja töötas enne m/l-ile Victoria I tööle asumist.
106. Kostja leidis, et hageja sisuline väljaõpe tervist kahjustamata töötamiseks oli piisav. Kostja oli hagejale teostanud väljaõppe tervist säästvate töövõtete kasutamisel ning oli tutvustanud tervist säästva töö- ja puhkeaja korraldust. Hagejal olid olemas vajalikud teadmised töö- ja puhkeaja vaheldumise tähtsusest ülekoormuse ennetamisel. 14‒
107. aprillil 2009.a läbis hageja OÜ Puhastusekspert poolt läbi viidud kahepäevase koolituse “Koristamine laeval”, kus hageja sai piisava väljaõppe töö planeerimise, ergonoomia, koristusmeetodite, kaitsevahendite jne osas. Kostja tagas hagejale tervislikud töötingimused ja hagejal oli võimalus teha puhkepause.
108. Kostja juures töötamise ajal ei ole hageja kunagi avaldanud, et töökoormus oleks tema jaoks liiga suur ja oleks põhjustanud talle tervisekahjustusi. Hageja ei ole kunagi kostjale avaldanud, et soovib enda üleviimist teisele tööle. Hagejal oli võimalik töövõimet taastada ja tervist tugevdada laeval olles saunas ja spordisaalis ning maal olles ujulas, milliseid võimalusi kostja pakkus. Hageja neid võimalusi ei kasutanud ning on sellega teadlikult oma tervisega riskinud. Hageja ei kasutanud kostja pakutavat võimalust tööst taastuda ujulas. Paljasõnaline on hageja väide tema poolt tervise taastamiseks 17 Rakveres Aqva ujula kasutamisest. Hageja esitatud pangakaardi maksete väljavõtted ei tõenda, et hageja oleks nimelt ujulat kasutanud.
109. Pärast kostjaga töösuhte lõppemist töötas hageja 16.07.2012‒02.10.
110. a uue tööandja Maxima Eesti OÜ juures. Seega on tõendatud, et hageja tervislik seisund võimaldas tal
111. a tööd leida. Hageja ei ole väidetava kutsehaiguse tõttu kaotanud sissetulekut. Hageja töötas Maxima Eesti OÜ-s müüjana. Hageja on väitnud, et terviseseisund ei võimaldanud tal seda töösuhet jätkata. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud Maxima Eesti OÜ-ga töölepingu lõpetamise dokumentidest ütles Maxima Eesti OÜ hagejale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (töövõime vähenemine). Samas ei saa järeldada, et töösuhe oleks lõppenud kutsehaiguse tõttu. Hagejale on perioodil 16.07.2012-02.10.2012.a. väljastatud üks haigusleht alguskuupäevaga 10.09.
112. a – lõppkuupäevaga 30.09.
113. a diagnoosiga “lihtne ja limamädane bronhiit”. Seega ei ole hageja töösuhe Maxima Eesti OÜ-ga lõppenud hageja väidetava kutsehaiguse tõttu. Töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ja hageja seda ei vaidlustanud.
114. Hageja on kokku töötanud 12551 päeva 11 tööandja juures, seejuures töötas hageja Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis 106 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,84%, Tapa Tarbijate Kooperatiivis 60 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,48%, Rakke Lubjatehases 822 päeva ehk kogu töötatud ajast 6,55%, Autotranspordibaasis nr 21 402 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,2%, Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases 899 päeva ehk kogu töötatud ajast 7, 16%, Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis ehk AS-s Tamsalu TERKO 6819 päeva ehk kogu töötatud ajast 54,33%, AS-s Hallik 868 päeva ehk kogu töötatud ajast 6,92%, AS-s Konesko 100 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,80%, AS-s Helter-R 83 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,66%, AS-s Falck 424 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,38% ja OÜ-s Hansaliin 1968 päeva ehk kogu töötatud ajast 15,68%.
115. Kui hagejal diagnoositud haigus on kutsehaigus, siis on selle kujunemine alanud vähemalt 16.12.1974 seoses hageja tööle asumisega Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis köögitöölisena. Enne kostja juurde tööle asumist on hageja töötanud kokku 10 erineva tööandja juures. Kostja ei pea vastutama teiste tööandjate poolt tekitatud kahju eest. Kui kostja on mingil määral vastutav hagejal tekkinud kahju eest, siis ei saaks kostja vastutada mitte enam kui 15,68% ulatuses kahju eest. Hageja enda osa kahju tekkimises on samuti vähemalt 50%. Kostjalt väljamõistetava ühekordse hüvitise summa ei saa olla suurem kui 87,28 eurot ja igakuise hüvitise summa mitte suurem kui 20,16 eurot. Hüvitis kulutuste eest tuusikule ei saa olla suurem kui 52,92 eurot. Igakuist hüvitist tuleb vähendada hageja poolt Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasude ja hüvitiste võrra.
116. 02.05.2013.a seisukohtades märkis kostja, et Rakke Lubjatehase käskkirja nr 101-k ja hageja isikliku kaardi järgi töötas hageja Rakke Lubjatehase tsehhis nr 2 II järgu abitöölisena. Ebaõige on hageja väide, et ta töötas Rakke Lubjatehases vaid ca kolm tundi päevas ja töö ei olnud füüsiliselt koormav. Käskkirjast nr 101-k järgi toimus hageja töö tasustamine tunnitasu alusel. Hageja isiklikule kaardile kantud töötundide arvust nähtub, et ühes kuus on töötundide arv 189-155 tundi. Vastavalt tollel ajal kehtinud Eesti NSV töökoodeksi § 47 lg 1 oli töölistele kehtestatud kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal ning vastavalt §-le 45 oli tööaja normaalseks kestuseks kehtestatud 41 tundi nädalas. Seega tegelikult töötas hageja tööpäevas 9-7 tundi. Tõendamata on hageja väited, et ta tegelikult töötas Rakke Lubjatehases lühemat aega. Hageja ei olnud 1976.a dekreetpuhkusel nii pikalt nagu ta väidab.
117. Seoses hageja töötamisega Autotranspordibaasis nr 21 viitas kostja baasi direktori 15.04.1978.a. käskkirjale nr 104, mille järgi oli majandi ohutustehnika ja töökaitse olukord ebarahuldav, sealhulgas autojuhtide osas. Hageja väited selle kohta, et tema töö AS-s Tamsalu TERKO ei olnud füüsiliselt koormav, on vastuolus tema enda poolt XXXle antud selgitustega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli pikalt dekreetpuhkusel ja palgata puhkusel. Hagejal on alates 27.09.1984.a esinenud selja, õlavöötme, käte ja käteliigeste valusid ning liigeste kangust, millised vaevused jätkusid pärast 1998.a parema õla operatsiooni. Hagejal on alates
118. aastast hakanud välja kujunema kutshaigus. Hageja väiteid selle 18 kohta, et tema töö AS-s Hallik ei olnud raske, on samuti vastuolus hageja enda varasemate selgitustega. Töö raskus nähtub AS Hallik ametijuhendist. AS Hallik töötades esinesid kõik ohutegurid. Töö oli sedavõrd tervistkahjustav, et hageja lõpetas töötamise tervislikel põhjustel. AS Konesko töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et hageja töökoha füsioloogilisteks terviseriskideks olid tööasend ja sundasendid ning raskuste käsitsi teisaldamine.
119. Ebaõige on hageja väide nagu ei omaks asja lahendamisel tähtsust tema kaebused seoses valudega seljas. Töötervishoiuarsti 02.09.2011 teatise nr 13-2/58 järgi on kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriks füüsiline pingeline töö koormusega muuhulgas ka seljale. Hageja õlgadega seotud diagnoos puudutas mõlemat õlga.
120. Kajuteid koristas hageja vaid ajavahemikus 20.10.2009-18.01.2011.a ning ükski hagejal diagnoositud haigustest ei saanud sedavõrd lühikese aja jooksul välja kujuneda. Kajutite koristamise töö ei olnud raske, nii puhta kui musta voodipesu transportimiseks oli hagejal kasutada spetsiaalne ratastel konteiner. Prügi vedamiseks oli samuti kasutusel ratastel konteiner ning prügi ühelt tekilt teisele transportimiseks oli kasutusel lift. Väär on hageja väide nagu tulnuks tekki ja tekikotti kloppides tõsta käsi peast kõrgemale. Selleks puudus igasugune mõistlik vajadus. Väärad on hageja väited nagu tulnuks alumisi voodeid koristamise käigus paigalt liigutada ja tagasi paigutada. Voodeid tuli paigalt liigutada vaid suurpuhastuse ajal.
121. Üldruumide koristamise töö ei olnud raske ja tervistkahjustav, mida hageja ise kinnitas 12.11.2012.a eelistungil. Trepikäsipuude pastaga poleerimistöid ei tehtud igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele. Igapäevaselt toimus üksnes trepikäsipuude puhastamine lapiga. Samuti toimus peeglite ja seinte puhastamine sõltuvalt määrdumise astmest vastavalt vajadusele. Sealjuures ei puhastatud ja/või poleeritud mitte tervet seina või peeglit, vaid üksnes määrdunud ala. Põrandate puhastamiseks oli kasutusel tsentraliseeritud tolmuimeja. Vaipkatet ei puhastatud igapäevaselt täies mahus. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes ei ole hageja töötamist laeva üldpindade puhastamisel peetud väidetava kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise põhjuseks ja sellega seoses ei ole kostjale ettekirjutusi tehtud.
122. 17.09.2013.a seisukohtades kostja leidis endiselt, et kui ta on kutsehaiguse tekkimise eest vastutav, vastutab ta vaid 15,68%-lises osas ja ühekordse hüvitise summa ei saa olla suurem kui 356,26 eurot. Igakuine hüvitis ei saa olla suurem kui 19,89 eurot.
123. 18.11.2013.a seisukohtades kostja rõhutas, et hageja töötab uuesti alates 2013.a septembrist. Seega võimaldab tervislik seisund hagejal töötada. Hageja soovitud igakuisest hüvitisest tuleb tema poolt saadud töötasu maha arvata.
124. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et kumbki ekspert ei ole vastanud küsimusele, kas hagejal 2011.a kutsehaigusena diagnoositud haigused on kutsehaigused. Analüüsitud ega uuritud ei ole võimalikke haiguste tekkepõhjuseid. Kohus peaks ekspertide arvamused jätma arvestamata. Ekspert XXX on arvanud, et hageja kutsehaigestumist võis mõjutada vananemine. Ekspert XXX on leidnud, et kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valu võib olla põhjustatud polüartroosist, mis ei ole kutsehaigus. Hagejal 2011.a diagnoositud vasaku õla rotaatormanseti kahjustus on suure tõenäosusega tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Asjaolu, et pärast 1998.a operatsiooni ei ole vasak õlg hagejale vaevusi põhjustanud, ei oma tähtsust.
125. SA PERH töötervishoiuarsti XXX 02.09.2011 teatis nr 13-2/58 ei ole usaldusväärne tõend, sest teatiselt ei nähtu andmeid, mille alusel on teatises toodud järeldusteni jõutud. Kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011 protokollist ei nähtu, kuidas on järeldusteni jõutud. Tööinspektsioon teostab kutsehaiguste uurimisi ja selline uurimiskokkuvõte on hageja suhtes koostatud ja selle alusel on kostjale 28.10.2013 tehtud ettekirjutus, kuid need dokumendid ei ole usaldusväärsed tõendid hagejal kutsehaigus(t)e esinemise kohta, sest uurimist ei ole teostanud meditsiiniliste eriteadmistega isik, vaid 19 tööinspektor.
126. Eksperdid ei ole kutsehaiguste väljakujunemise tuvastamisel arvestanud haiguste peiteaega. Kutsehaiguste teatises ei olnud välja toodud, kuidas tuvastati kutsehaiguste kujunemise periood ja XXX keeldus istungil sellekohastele küsimustele vastamast. Seega puuduvad XXXl vajalikud eriteadmised kutsehaiguste väljakujunemise perioodi usaldusväärseks tuvastamiseks. Hageja töötas enne kostja juurde tulekut pikaajaliselt rasket füüsilist koormust nõudvatel ametikohtadel ning tema suhtes mõjusid samasugused ohutegurid. Hagejal pidi kutsehaigus tekkima oluliselt varem, kui 2006.a.
127. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 789696 järgi on hageja vaid osaliselt töövõimetu ja talle ei sobi raske füüsiline töö, korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Seega on hageja võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske ega nõua korduvaid stereotüüpseid liigutusi kätele. Hagejal on töö leidmist takistanud mitte tema väidetav kutsehaigus, vaid arvutioskuse puudumine, oskamatus koostada CV-d ning isikliku transpordivahendi puudumine. Hageja töötab ja tema sissetulek ei ole vähenenud väidetava kutsehaiguse tõttu.
128. Kostja kindlustas hagejale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad tervislikud töötingimused. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes on tööinspektor esitanud üldsõnalised väited kostja poolt õigusaktide rikkumisest. Ükski tööinspektori poolt viidatud sätetest ei kehtesta töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetseid nõudeid. Seadusandluses puuduvad õigusaktid, mis sätestaksid töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetsed nõuded ning terviseriskide vältimise abinõud. Kostja on hagejale kõiki olemasolevaid nõudeid järgides viinud läbi ohutusjuhendamise ülekoormuse ennetamise kohta ja töö ning puhkeaja korralduse kohta. See, et hageja ei kasutanud tervist säästvaid töövõtteid ega pidanud kinni töö ja puhkeaja korraldusest, ei tulenenud hageja teadmatusest. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta ei teinud töös puhkepause seetõttu, et soovis tööga kiiresti valmis saada. Ekspert XXX järeldus füsioloogiliste ohutegurite toimet vähendavate meetmete ebapiisavusest ei ole põhjendatud, vaid rajaneb eksperdi alusetul oletusel, et kuna hagejal on diagnoositud kutsehaigus siis järelikult on meetmed olnud ebapiisavad. Seadusandlus ei sätesta töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite piirnorme ning nende parameetrite mõõtmise korda. Hagejal oli võimalik kostja juures töötada ilma tervist kahjustamata. Kutsehaigus diagnoositi hagejal 30.08.2011.a st 7 kuud pärast kostja juures töö tegemise lõpetamist.
129. Kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsid ning nende alusel koostanud kirjalikud tegevuskavad. Kostja viis hagejale m/l „Victoria I“ töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel koostatud tegevuskava alusel läbi juhendamise 03.05.2009 ehk enne seda, kui hageja asus tööle „m/l Victoria I“. Selles dokumendis on riskidena välja toodud monotoonne, sundasendis töötamine ning meetmena on välja toodud puhkepausid. Hagejal võimaldati pause teha, mida tõendavad XXXi, XXX`i ja XXX`i ütlused. Üldpuhastustööde tegemine ei olnud ajaliselt piiratud laeva sadamas seismise ajaga, mis on tõendatud samade tunnistajate ütlustega. Kajutite jaotamist töötajate vahel ning vajadusel täiendavate töötajate kasutamist on samuti kostja tunnistajad kinnitanud. Hageja oma tervisehädadest kostjat ei teavitanud, mida tõendavad XXXi ütlused.
130. Hageja tunnistaja XXX töötas küll hagejaga koos m/l-l „Romantika“, kuid mitte üldpindade puhastamisel. XXX lõpetas kostja juures töötamise 2009.a augustis-septembris ning ta ei ole kunagi töötanud m/l-l „Victoria I“. Hageja ei soovinud vande all anda ütlusi omatöötingimuste ja töökorralduse kohta, kuigi hageja nende asjaolude kohta seletuse andis. Hageja seletus tuleb jätta arvestamata. Karpaalkanali sündroom diagnoositi hagejal esmakordselt 04.10.2007.a ja küünarliigese epikondüliidid 16.04.2008.a, kuid hageja varjas oma tervisehädasid kostja eest. Hageja varjas tervisekontrolli läbiviivate arstide eest oma tervisevaevusi ja diagnoositud haigusi. Haiguste süvenemine on toimunud hageja enda raske hooletuse tagajärjel. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et hageja ei kasutanud puhkepause, ei kasutanud kostja pakutud võimalusi tervise taastamiseks ega teavitanud kostjat oma tervisehädadest. Hageja pöördus 2010.a aprillis tervisevaevustega neuroloog XXX poole, kes võttis hagejalt analüüsid ning kutsus hagejat raviks 20 tagasi, kuid hageja arsti juurde enam ei läinud. Nähtuvalt hageja tervisekaardi kandest 02.02.2011.a keeldus hageja enne seda õlaoperatsioonist, mida arstid talle soovitasid õlavalude raviks. Hageja vande all antud seletus kostja teavitamise kohta on ebausaldusväärne ja vastuolus XXXi ütlustega.
131. Kohtukõne seisukohtades leidis kostja, et hageja väited tema varasemate tööandjate juures töötamise ajaga on tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väited töötingimuste ja töö laadi kohta. Kuna stjuardessi ameti koht ei nõua diplomit või erialast kvalifikatsiooni, ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja on võimeline tööd tegema ja teeb seda täistööajaga. Hageja ei ole sissetulekut kaotanud. Tõendatud ei ole, et hagejal 2011.a diagnoositud haigused on kutsehaigused. Ei ole ka tõendatud, et haigused kujunesid välja ajal, mil hageja töötas kostja juures. Hageja haigused hakkasid kujunema oluliselt varem ja juba 2004.a lõpetas hageja töösuhte AS-ga Hallik tervislikel põhjustel. Kolme aasta jooksul koristas hageja üldpindu ja siin ei ole Tööinspektsioon kostjale etteheiteid teinud. Hageja koristas kajuteid ainult ühe aasta ja kolme kuu jooksul. Hageja varjas tervisehädasid kostja eest ja see on tõendatud. Hageja võttis ise endale tervisekahjustamise riski ja on süüdi. Hageja keeldus õlaoperatsioonist, sest ta ei tulnud 2010.a aprillis arsti juurde seoses karpaalkanali sündroomiga. KOHTU PÕHJENDUSED
132. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
133. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja töötas alates
134. aprillist 2006.a meretöölepingu alusel kostja juures stjuardessina; 2) hageja tööülesandeks olid koristustööde teostamine kostja poolt määratud ruumides ja laevadel; 3) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse 02.09.2011.a töötervishoiuarsti teatises nr 13-2/58 tuvastati hagejal kutsehaigused ülekoormushaigustena, millistena olid teatises loetletud küünarliigese epikondüliidid, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom paremal käel; 4) teatisel märgitu järgi kujunes hagejal kutsehaigus aastatel 2006 kuni 2011 ehk ajal, mil hageja töötas kostja juures; 5) kostja ütles 14.09.2011.a teatega hagejaga sõlmitud meretöölepingu üles tervislikel põhjustel; 6) Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a leidis oma otsuses nr 789696, et hageja on kutsehaiguse tõttu 50% ulatuses püsivalt töövõimetu; 7) hageja töötas 16.12.1974.a kuni 10.04.1975.a Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis söökla köögitöölisena; 8) hageja töötas 05.04.1975.a kuni 04.06.1975.a Tapa Tarbijate kooperatiivi toitlustusettevõte Ühendus söökla köögitöölisena; 9) hageja töötas 01.07.1975.a kuni 30.09.1977.a Rakke Lubjatehases abitöölisena; 10) hageja töötas 03.10.1977.a kuni 09.11.1978.a Autotranspordibaasis nr 21 autojuhina; 11) hageja töötas 01.12.1978.a kuni18.05.1981.a Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases koristajana; 12) hageja töötas 01.06.1982.a kuni 19.07.1982.a Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis koristajana; 13) hageja töötas 01.12.1982.a kuni 31.01.2001.a töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis (reorganiseeritud Riigiaktsiaseltsiks Tamsalu TERKO ja AS-ks Tamsalu TERKO) silotöölisena, kaalujana, operaator-väljastajana ja elevaatoritöölisena; 14) hageja töötas 01.04.2002.a kuni 16.08.2004.a AS-s Hallik pagar-kondiitrina; 15) hageja töötas 17.08.2004.a kuni 25.11.2004.a AS-s Konesko; 16) hageja töötas 01.12.2004.a kuni 22.02.2005.a AS-s Helter; 17) hageja töötas 03.03.2005.a kuni 01.05.2006.a AS-s Falck valvetöötajana. 21
135. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sissetuleku kaotamisest ja täiendavatest kuludest. Hageja leidis, et tema kutsehaigus tekkis kostja juures töötamise ajal ning kostja on vastutav kutsehaiguse tekkimise eest. Hageja esitas kostja vastu nõude esmalt deliktilisel alusel ning alternatiivselt töölepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kostja vaidles nõudele vastu ning leidis, et hagejal kutsehaiguse tekkimine ja selle väljakujunemine aastatel 2006 kuni 2011 on tõendamata. Kostja ei ole kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav ning hageja kahju nõue on tõendamata. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt seda, kas hagejal on tekkinud kutsehaigus ning millal see välja kujunes. Seejärel kohus hindab, kas kostja pani toime mõne õigusrikkumise, mis võis kutsehaiguse põhjustada ning kas hageja kahju hüvitamise nõue on tõendatud. Hagejal kutsehaiguse olemasolu ja selle väljakujunemise aeg
136. Hageja leidis, et kõik töötervishoiuarsti teatisel märgitud ja hagejal diagnoositud haigused on kutsehaigused. Kutsehaigused kujunesid hagejal välja kostja juures töötamise ajal. Hageja varasematel töökohtadel töötamine ei olnud seotud koormusega kätele ja õlavöötmele. Hageja loetles ajaperioodid, millal ta varasemate tööandjate juures töötas ning tõi välja, et ta oli seoses kolme lapse sünniga korduvalt dekreetpuhkusel ja palgata puhkusel kuni laste aastaseks saamiseni. 1998.a opereeriti hagejal vasakut õlga, kuid see paranes täielikult ega põhjustanud hageja hilisemat haigestumist kutsehaigusesse.
137. Hagejal puudusid kuni 2006.a kutsehaigustele viitavad kaebused. Kostja juures töötas hageja esmalt ruumide üldkoristajana, koristades aeg-ajalt ka kajuteid. Ruumide üldkoristamise töö oli samuti kurnav. Kostja etteheited ekspertidele ja töötervishoiuarstile XXXle on arusaamatud ja põhjendamatud. Kostja väited selle kohta, et hageja kutsehaigestumise põhjustas tema tegelemine aiandusega, on absurdsed.
138. Kostja leidis, et hageja kutsehaigus ei saanud välja kujuneda aastatel 2006 kuni
139. Hageja töötingimused varasemate tööandjate juures olid rasked, hageja tegi rasket füüsilist tööd ning töötervishoiu teatisest ei nähtu, et oleks kogutud andmeid hageja varasemate töökohtade töötingimuste kohta. Hageja tegelemine aiandusega süvendas tema haigust. Hageja ise avaldas, et tema varasemad töötingimused olid rasked. AS-s HELTER-R ja AS-s Falck ei tehtud töökeskkonna riskianalüüse.
140. Samuti leidis kostja, et kutsehaiguste sümptomid avaldusid hagejal ammu enne, kui ta kostja juurde tööle asus. Hageja pöördus juba 1984.a arsti poole seoses valudega seljas, 1986.a diagnoositi hagejal "polyarthralgia". Alates 1994.a on hageja pöördunud arsti poole seoses liigeste valudega. 1998.a käis hageja õlaoperatsioonil ja hilisem kutsehaigus on selle tagajärg. Samuti võis 1993.a olmetrauma põhjustada kutsehaiguse tekke või seda süvendada.
141. Kutsehaiguste teatises märgitud haigused ei ole loetletud kutsehaiguste loetelus ning kumbki ekspert ei ole vastanud küsimusele, kas hagejal diagnoositud haigused on üldse kutsehaigused. Hageja kutsehaigestumise võis põhjustada vananemine ning hagejal diagnoositud käte liigeste valu võis olla diagnoositud polüartroosist. Eksperdid ei ole kutsehaiguste väljakujunemise tuvastamisel arvestanud haiguste peiteaega.
142. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused ei ole loetletud kutsehaiguste loetelus ning et kutsehaiguste tekkimine hagejal ei ole tuvastatud. Kohus selgitas kostjale 12.11.202.a eelistungil (toimiku
143. kd, lk 148-150), et kutsehaiguste loetelus ei ole toodud mitte diagnoosid, vaid on viidatud erinevat tüüpi haigustele. Kohus selgitas, et kostjal tuleb tõendada oma väidet, mille kohaselt mõni teatises märgitud diagnoos ei mahu loetelus toodud haiguste hulka. Kohus selgitas samal istungil kostjale, et kui kostja arvates kujunes hageja kutsehaigus välja varem kui aastatel 2006 kuni 2011, tuleb kostjal seda tõendada. 22
144. Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimise kohta 02.09.2011.a (toimiku
145. kd, lk 11) nähtub, et hagejal tuvastati 30.08.2011.a kutsehaigus. Ohuteguriteks on märgitud füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Kutsehaiguse diagnoosiks on küünarliigeste epikondüliidid, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, krooniline rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom paremal käel. Viidatud on kutsehaiguste loetelu § 4 punktile 13, 16, 19,
147. TTOS § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. TTOS § 23 lg 2 järgi on tööga seotud haigus kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 3 on tööst põhjustatud haigus selline töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 5 diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 6 teatab töötervishoiuarst kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Seadus ei näe ette, et viidatud teatises tuleks loetleda kõiki andmeid, mida kogutud on või et seal peavad olema välja toodud tõendid ja asjaolud, milliste kohaselt on tuvastatud, millal töötajal kutsehaigus kujunenud on. Seetõttu leiab kohus, et kostja etteheited töötervishoiuarsti teatisel väidetavalt puuduvatele andmetele on asjakohatud.
148. Sotsiaalministri 09.05.2005.a määrusega nr 66 on kehtestatud "Kutsehaiguste loetelu". Nimetatud määruse § 1 järgi loetakse haigus kutsehaiguseks, kui see on kas nimetatud määruse §-des 2–4 või kui selle on põhjustanud §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur. Määruse §-s 4 on loetletud töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused. Antud sätte punkti 13 järgi on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel. Punkti 16 kohaselt on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest. Vastavalt punktile 19 on kutsehaiguseks karpaalkanali sündroom ning punktile 21 käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Seega ei ole kutsehaiguste loetelus esitatud mitte konkreetsete diagnooside nimetused koos diagnooside koodidega, vaid tegemist on haiguste üldise loeteluga.
149. Ekspert XXX leidis oma ekspertarvamuses (toimiku
150. kd, lk 2-22), et kõik hagejal diagnoositud haigused on kutsehaigused. Istungil avaldas ekspert XXX täiendavalt (toimiku
151. kd, lk 5-7), et kutsehaiguste nimetused teatises ühtivad määruses toodud loeteluga. Ekspert XXX leidis samuti oma ekspertarvamuses (toimiku
152. kd, lk 49-59), et kõik Töötervishoiuarsti 02.09.2011.a loetletud hageja haigused on kutsehaigused. Mõlemad eksperdid on viidetega hageja terviseuuringutele ka kinnitanud, et teatises märgitud kutsehaigused on hagejal tegelikult diagnoositud.
153. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst XXX (toimiku
154. kd, lk 158-159) avaldas, et kõik hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused olid tingitud ülekoormusest ja kõik kutsehaiguste teatises toodud hageja kutsehaigused on kirjas kutsehaiguste loetelus. XXX selgitas, et kutsehaiguste loetelus ei ole toodud diagnoose ega nende koode. Küünarliigeste epikondüliit on toodud loetelu § 4 punktis 13 ja see tähendab lihaste ning kõõluste kinnituskohtade haigust füüsilise ülekoormuse tõttu. Õlavöötme ja käte müofastsiaalsed valud on toodud loetelu § 4 punktis
155. Käte liigeste valud on kirjas loetelu § 4 punktis 21 ja karpaalkanali sündroom § 4 punktis
157. Eeltoodut kokku võttes ei nõustu kohus kostja väidetega, et hagejal diagnoositud ja kutsehaigestumise teatises märgitud haiguste puhul ei ole tegu kutsehaigustega. Kutsehaiguste olemasolu hagejal on tuvastatud töötervishoiuarsti poolt ning samu järeldusi on kinnitanud mõlemad eksperdid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist ehk seda, et mõni 23 teatises märgitud haigustest ei ole kutsehaiguseks või et mõnda teatises märgitud kutsehaigust hagejal tegelikult ei ole.
158. Kostja väitis, et isegi juhul, kui mõni hagejal diagnoositud haigustest on kutsehaiguseks, on need haigused hakanud hagejal kujunema oluliselt varem kui aastatel 2006 kuni
159. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kostja nimetatud järeldust ei kinnita.
160. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla saatis kohtule ärakirja hageja kutsehaiguse diagnoosimise aluseks olevast tervisekaardist (toimiku
161. kd, lk 36-67). Töötervishoiuarst XXX on hageja terviseandmete alusel koostanud koondi (toimiku
162. kd, lk 49), millest nähtuvalt tuvastati hagejal 27.09.1984.a valud seljas. 28.01.1986.a on hageja diagnoosiks määratud „polyarthralgia“, sama diagnoos on määratud 12.07.1991.a. 21.05.1993.a on hagejal olnud trauma seoses parema kaenlaaluse muljumisega ning rebimishaavadega vasaku kaenla all ja kaelal. 08.12.1994.a on uuesti hageja diagnoosiks olnud „polyarthralgia“ seoses suurte liigeste valu ja sõrmeliigeste valuga. 15.01.1998.a on tuvastatud valu vasakus õlaliigeses, 23.04.1998.a on hagejale näidustatud operatsioon. 08.05.1998.a viidi operatsioon läbi ning vabastati vasaku õlaliigese kontraktuur. 05.08.1999.a on hagejal uuesti tuvastatud valud põlveliigestes ja sõrmeliigestes, sõrmeliigeste valusid on tuvastatud samuti 26.03.2003.a. 16.08.2006.a on hagejal olnud valud kõikides suurtes liigestes. 04.10.2007.a on hagejal olnud valud seljas, küünarliigestes ning käed „surid“. 08.10.2008.a on hageja parem käsi „surnud“ nii päeval kui öösel, samuti on valud randme- ja õlaliigeses, valutas ka selg. Kuu aega hiljem 08.11.2010.a ei ole valud taandunud ja 05.11.2008.a on tuvastatud püsivad valud mõlema labakäe liigestes.
163. Hageja perearsti XXXi poolt kohtule esitatud väljavõtetest hageja ambulatoorsest kaardist ajavahemikult 05.08.1999.a kuni 16.08.2006.a (toimiku
164. kd, lk 222-225) nähtub, et 05.08.1999.a pöördus hageja arsti poole seoses valudega põlve- ja sõrmeliigestes. 26.03.2003.a on hageja kaevanud valusid suurtes liigestes ja põlve- ning sõrmeliigestes. Hagejal diagnoositi puusaliigese artroos ja põlveliigese artroos. Sama diagnoos on hagejale pandud 18.11.2003.a. 16.08.2006.a on hageja pöördunud arsti poole seoses valudega kõigis suurtes liigestes ja hommikuti kangete sõrmedega. Hagejal diagnoositi reumatoidartriit.
165. Hageja perearsti XXXi saadetud ambulatoorse kaardi väljavõtetest hilisema perioodi kohta (toimiku
166. kd, lk 122-126) nähtub, et 16.08.2006.a pöördus hageja arsti poole kaebusega valudele kõigis suurtes liigestes. Samuti kaebas hageja, et tema sõrmeliigesed on hommikuti kanged. 04.10.2007.a on hageja taas pöördunud kaebusega seoses valudega seljas, käte suremise ja küünarliigeste valutamisega. Perearst tuvastas, et hageja mõlema käe õlavarte epikondülosed on valusad. Perearst on hagejal diagnoosinud lülisamba osteokondroosi ning kaasuva haigusena karpaaltunneli sündroomi. 25.03.2008.a pöördumisel on taas hageja kaevanud valusid parema käe küünarliigestes ning tema diagnoosiks on perearst määranud karpaaltunneli sündroomi. 16.04.2008.a on perearst lisaks diagnoosinud lateraalse epikondüliidi. 08.10.2008.a on perearst hagejal diagnoosinud karpaaltunneli sündroomi, radikulopaatia ja nimmevalu.
167. Perearst XXX saadetud hageja tervisekaardi andmetest (toimiku
168. kd, lk 138-181) nähtub, et hageja oli antud perearsti nimistus alates 17.03.2009.a. Hagejal esmakordselt diagnoositud haiguste hulgas on 09.11.2009.a märgitud seljavalu, 19.01.2011.a õla liiteline liigesekihnupõletik ehk adhesiivne kapsuliit, 08.03.2011.a õlakahjustused, 04.04.2011.a õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom, samuti 18.06.2011.a rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede kahjustus. Perearsti kannetest nähtub, et hageja pöördus tema poole 2009.a korduvalt liigestes esinevate valude kaebustega, 25.06.2009.a kaebas hageja valu paremas õlaliigeses. 04.01.2010.a on hageja kaevanud seljavalu ja surevate käte üle, 07.12.2010.a on hageja kaevanud parema õla valu ja käte suremise üle. 19.01.2011.a on hageja perearstile teatanud, et parem õlg on valulik ja perearst on tuvastanud, et patsiendi parema käe liikuvus õlaliigesest on piiratud. 02.02.2011.a on hageja arstile avaldanud, et ta on nõus minema õlaoperatsioonile, kuigi varasemalt pakutud operatsiooniga ta ei nõustunud, 24 04.04.2011.a on hageja perearsti poole pöördunud juba operatsiooni järgselt. Hilisematest kannetest nähtub, et vaatamata operatsioonile õlavalu ei taandunud ja hageja suundus kutsehaiguste alastele uuringutele.
169. 14.03.2011.a on hagejale tehtud MRT uuring paremast ja vasakust õlaliigesest (toimiku
170. kd, lk 51 pöördel). Vasemal õlaliigesel on tuvastatud kuni 9 mm osaline läbiv rebend, paremal õlaliigesel delminatsioonivigastus ja tendinopaatia. Ida-Tallinna Keskhaiglas dr XXX2011.a mais leidnud (toimiku
171. kd, lk 52 pöördel), et hageja paremal käel ei esine kindlat karpaalkanali sündroomi, kuid algav kahjustus on võimalik. 28.03.2011.a kuni 31.03.2011.a oli hageja statsionaarsel ravil SA-s IdaViru Keskhaigla ning tema põhihaiguseks oli õlakahjustused, õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom (toimiku
172. kd, lk 53). 28.03.2011.a on hagejat plaaniliselt opereeritud. SA-s Ida-Tallinna Keskhaigla on hagejal 11.04.2011.a (toimiku
173. kd, lk 53 pöördel) diagnoositud karpaalkanali sündroom.
174. 13.06.2011.a kuni 17.06.2011.a viibis hageja ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla (toimiku
175. kd, lk 54-55) ning tema lõplikuks kliiniliseks haiguseks sai rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede kahjustus, kaasuvateks diagnoosideks õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom ning lateraalne epikondüliit. Haiglast väljakirjutamisel olid hageja diagnoosideks õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud (diagnoosi kood M70.8), krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt (diagnoosi kood M75.1), küünarliigeste epikondüliidid (diagnoosi kood M77.1) ja käte liigeste valud (diagnoosi kood M25.5).
176. Eeltoodud meditsiinilisi andmeid kokku võttes võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja on korduvalt ja juba alates 1984.a pöördunud arsti poole seoses valuga seljas ja erinevates liigestes. Hagejal on olnud valusid sõrmeliigestes, vasaku õla operatsioon 1998.a ning talle on korduvalt pandud diagnoosi "polyarthralgia". Samas ei saa aga ainuüksi kirjeldatud hageja kaebustest ja talle määratud diagnoosidest ja tema suhtes kohaldatud ravi oleksid tinginud hagejal hilisemad kutsehaigused. Vastupidised kostja järeldused ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud.
177. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst XXX (toimiku
178. kd, lk 158-159) avaldas, et hagejal ei olnud 1991.a või 1994.a diagnoositud neid haigusi, mis on tal hiljem diagnoositud kutsehaigustena. XXX märkis, et periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel võib olla väga erinev, alates poolest aastast kuni 30 aastani, kuid karpaalkanali sündroomi sai hagejal diagnoosida ka 7 kuud pärast seda, kui ta viimati hageja juures töökohustusi täitis ning see oli kõige väiksem osa hageja haigusest. XXX leidis, et sõltumata sellest, kui rasketes töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud tal varem kutsehaigusi välja kujuneda.
179. Ekspert XXX leidis oma ekspertarvamuses (toimiku
180. kd, lk 2-22), et hagejale 1986.a pandud diagnoos „polyarthralgia“ ei ole käsitletav kutsehaiguse diagnoosina ja selle diagnoosi olemasolust ei saa teha järeldust mõne kutsehaiguse kujunema hakkamisest. Samuti leidis ekspert, et hagejale pandud diagnoosi „polyarthritis reum“ puhul ei saa väita, et tegemist oli kutsehaiguse väljakujunemisega, sest viidatud diagnoos oleks hagejale pidanud jääma eluaegselt, kuid hilisemad uuringud pole seda kinnitanud. 1998.a oli eksperdi hinnangul hagejal vasaku õlaliigese kontraktuur, mis võib olla vasaku õlaliigese adhesiivse kapsuliidi ehk külmunud õla IV staadiumiks, kuid hagejale tehti 1998.a operatsioon õlaliigese kontraktuuri vabastamiseks. Alates 1999.a ei olnud hagejal töövabastusi ning talle ei määratud seoses vasaku õlaga ravi ega tuvastatud õlaliigse funktsioonihäireid, mistõttu oli hageja vasak õlg paranenud piisavalt hästi ega takistanud tal täita tööülesandeid stjuardessina.
181. Ekspert XXX leidis, et hagejale 1999.a pandud diagnoos „rheumatoidarthritis“ puhul oli tõenäoliselt tegemist esialgse arstliku tööversiooniga ja seda diagnoosi hilisemad uuringud ei kinnitanud. 2010.a ja 2011.a diagnoositi hagejal osteoartroos ja kahtlustati karpaalkanali sündroomi. Hagejal 1999.a tuvastatud käte liigeste valud võisid küll viidata mõnele hilisemalt kutsehaigusena käsitletud diagnoosile, kuid ekspert XXX rõhutas, et hagejal 02.09.2011.a kutsehaigustena 25 diagnoositud küünarliigeste epikondüliite ja parema õlaliigese rotaatormanseti kroonilist kahjustust ei olnud tal varem diagnoositud. Ekspert XXX leidis, et õlaliigeste rotaatormanseti kahjustus, küünarliigeste epikondüliit ja karpaalkanali sündroom paremal käel tekkisid hagejal kindlasti ajavahemikul 2006 kuni
183. Istungil avaldas ekspert XXX täiendavalt (toimiku
184. kd, lk 5-7), et termin „polyarthralgia“ on üldine mõiste, mis tähendab liigesvalu ja mis ei ole diagnoos. Selle termini kasutamisest 1986.a ei saa teha järeldust, nagu oleksid hagejal juba siis olnud kutsehaigustena diagnoositavad haigused. Antud terminit ei saa segi ajada karpaalkanali sündroomiga. Ekspert kinnitas, et tema ei leidnud hagejal enne 2006.a mõnda kutsehaigusena diagnoositavat haigust. Kõige suurem probleem oli hagejal vasaku õlaga, kuid see raviti ära. Küünarliigeste epikondüliit võis hagejal tekkida väga lühikese ajaperioodi jooksul ja sama on käte ning õlavöötme müofastsiaalsete valudega. Käte liigeste valu on lai mõiste ja seetõttu ei ole hageja varasemate valude puhul teada, millest täpselt jutt oli. Samas ei välistanud ekspert, et käte liigeste valud olid seotud ainult tööga kostja juures. Käte liigeste valud ei olnud hageja esmane, vaid kaasuv haigus. Varasemad valud hageja seljas ja puusades olid osteokondootilised ja osteoartrootilised muutused, mida ei saa eksperdi arvates seostada kutsehaigusega. Osteoartroos ei võinud põhjustada epikondüliiti, samuti puudub sellel seos rotaatormanseti kahjustusega.
185. Teine ekspert XXX leidis samuti oma ekspertarvamuses (toimiku
186. kd, lk 49-59), et hagejal 1986.a diagnoositud „polyarthralgia“ ehk hulgiliigeste valu viitab tollel ajal hagejal olnud kaebustele ehk liigeste valudele. 1986.a kaebas hageja valusid seljas ja puusaliigeses, kutsehaigusena aga diagnoositi käte liigese valusid, mis on erinev diagnoos. Ekspert leidis, et diagnoosi polyarthralgia“ ei saa seostada hageja kutsehaigusega, vaid ekspert pidas tõenäoliseks seost 15.10.2007.a hagejal diagnoositud polüartroosiga (enam kui ühe liigese kulumus). 1993.a hagejal olnud trauma seoses parema kaenlaalusega oli eksperdi arvates kerge vigastus, mis lõppes tervenemisega. Hagejale 1995.a pandud diagnoos „polyarthritis reum“ viitas eksperdi hinnangul arsti kahtlustatud reumatoidartriidile, mis ei ole kutsehaigus ja mida ei saa seostada hilisemate kutsehaigustega. Perearsti poolt diagnoositud reumatoidartriit hilisemates uuringutes ega terviseandmetes siiski ei kinnitu.
187. Ekspert leidis, et hageja kaebused valulikele sõrmeliigestele on väga üldise iseloomuga ja puudus objektiivse leiu kirjeldus, mistõttu ei saa neid kaebusi otseselt seostada kutsehaigustega. Ekspert seostas sõrmeliigeste valusid pigem hagejal 2007.a diagnoositud polüartroosiga. Ekspert leidis, et 1998.a hagejal diagnoositud „arthritis art.h/scapul.sin“ ja „periarthritis art.h/scap.sin“ on vasakpoolne adhesiivne kapsuliit ehk „külmunud õlg“. See haigus kordub eksperdi hinnangul pärast ravi harva. Hagejale tehti 08.05.1998.a operatsioon, mille järel kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole hagejal kutsehaigusena diagnoositud.
188. Ekspert XXX kinnitas, et hagejal ajavahemikul 1981.a kuni 2005.a diagnoositud haigused ei ole põhjustanud hageja haigestumist kutsehaigusesse. Ekspert märkis, et kutsehaigus väljendub alati seda iseloomustava kliinilise patoloogiana, mida saab omakorda väljendada kliinilise diagnoosi või sündroomina. Aastatel 1981 kuni 2005.a esines hagejal küll kahel korral kaebusi sõrmeliigeste valudele, kuid samaaegselt esinesid tal muud kaebused, mis viitasid osteoartroosile. Aastatel 2007 kuni 2008.a on hageja aga juba mitmel korral pöördunud arsti poole seoses käte ja randmete valudega, parema käe „suremisega“, küünarliigeste ja õlaliigeste valudega. Ekspert XXX pidas kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks aastaid 2006 kuni
190. Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (toimiku
191. kd, lk 7-8) avaldas ekspert XXX, et kuigi käte liigeste valu võis hagejal esineda enne 2006.a, puudusid teistele kutsehaigustele viitavad sümptomid ja need on kujunenud aastatel 2006 kuni
192. „Käte liigeste valud“ on kirjeldava iseloomuga diagnoos ja selle haiguse peiteperioodi on raske välja tuua. Teisi hageja kutsehaigusi saab seostada konkreetsete ohuteguritega. Epikondüliit võib tekkida päevade või nädalatega pärast ohutegurite ilmnemist ja varasemalt seda haigust hagejal diagnoositud ei ole. Karpaalkanali sündroomi peiteaeg võib olla kuu 26 aega ja ka seda ei ole hagejal diagnoositud enne 2006.a. Rotaatormanseti kahjustus võib tekkida kuudega ja MRT uuring aitab seda haigust eristada teistest haigustest.
193. Ekspert XXX selgitas istungil, et valu on enamike haiguste sümptom, kuid kutsehaiguse diagnoosimiseks pidid esinema veel muud iseloomulikud sümptomid, ilma milleta ei saa eeldada, et valu tähendab just kutsehaiguse kujunemist. Osteoartroos hagejal ei saanud mõjutada kutsehaiguste teket. Hagejal olnud adhesiivne kapsuliit ei avaldanud mõju rotaatormanseti kahjustuse kujunemisele.
194. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et mõlemad eksperdid hindasid detailselt kõiki asjas kogutud hageja terviseandmeid ega tuvastanud seejuures, et hagejal oleks leitav mõne kutsehaiguse kujunema hakkamine enne 2006.a. Eksperdid on kinnitanud töötervishoiuarsti XXX järeldusi, millise kohaselt tekkisid hagejal kutsehaigused nimelt aastatel 2006 kuni
195. Kuigi hageja terviseandmetest lähtuvalt esines tal enne 2006.a käte ja sõrmede valusid, ei saa siiski tõsikindlalt järeldada, et viidatud valud olid just kutsehaiguse kujunemise tunnuseks, sest kutsehaiguse tuvastamiseks oleksid pidanud esineva veel teisedki sümptomid. Samuti võisid need valud olla seotud hagejal diagnoositud osteoartroosiga, mis ei ole kutsehaigus.
196. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega ekspertide kirjalikele arvamustele ja istungil täiendavalt väljendatud seisukohtadele, milliste tõttu jättis kohus kostja kordusekspertiisitaotluse rahuldamata 05.03.2014.a istungil tehtud määrusega (toimiku
197. kd, lk 175). Kostja etteheited on spekulatiivsed ja lähtuvad kontekstist väljarebitud ekspertide lausetel. Kostja etteheited on ühtlasi subjektiivsed ning tulenevad kostja enda meditsiinilistest arusaamadest, milliseid ei saa kohus arvestada, sest meditsiinilised küsimused vajavad eriteadmisi. Seega ei loe kohus tõendatuteks kostja väiteid, milliste järgi viitavad hageja terviseandmeid kutsehaiguste tekkele enne 2006.a.
198. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kogu elu jooksul teinud füüsilist pingutust nõudvat tööd ning vähemalt osades töökohtades oli tegemist füüsiliselt kurnava tööga. Samas ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist ega ekspertide arvamustest, et kutsehaigused oleksid olnud tingitud hageja varasematest töökohtadest.
199. Hageja seletuse järgi (toimiku
200. kd, lk 40-42, tõlge eesti keelde toimiku
201. kd, lk 41-42) oli tema varasem töö AS-s Tamsalu TERKO ja AS-s Hallik füüsiliselt raske. Hageja tööraamatu järgi on koostatud kirjeldus tema varasematest töökohtadest (toimiku
202. kd, lk 43). Töötervishoiuarsti XXX pöördumistest (toimiku
203. kd, lk 56-58) nähtub, et kutsehaiguse uurimisel pöörduti hageja varasemate tööandjate (AS Hallik, AS Helter-R ja AS Konesko) poole päringuga, milles paluti esitada hageja töötamist ja töö pingelisust puudutavad andmed. Seega ei vasta tõele kostja väide, et kutsehaiguste uurimisel ei arvestatud varasemaid hageja töötingimusi.
204. Riigiarhiivi vastusest kohtu päringule 19.11.2012.a (toimiku
205. kd, lk 173-175) nähtub, et hageja võeti Tamsalu teraviljasaaduste kombinaati alates 01.12.1980.a tööle silotöölise õpilasena. Alates 14.01.1983.a viidi hageja üle kolmanda järgu silotöölise ametikohale ning alates 15.10.1984.a. tehasesse nr 1 kolmanda järgu silotööliseks. 30.09.1987.a käskkirjaga on hageja üle viidud turustustsehhi kogujaks. 07.01.1991.a käskkirjaga viidi hageja AS-s Tamsalu TERKO üle elevaatorisse nr 2 kolmanda kategooria tööliseks. 1992.a sai hageja töötasu jaanuarist kuni detsembrini, kuid AS Tamsalu TERKO dokumentidest ei leidunud tõendeid hagejale töötasu maksmise kohta 1993.a ja 1995.a kuni 1998.a.
206. Riigiarhiivi vastusest nähtub, et silotöölise näol oli tegemist töötajaga, kes töötas rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Tamsalu Teraviljasaaduste kombinaadi 14.07.1983.a kontrollaktis tuvastati, et naistöötajate töö ja olmetingimused ei vastanud nõuetele. Samas puudusid arhiivis tõendid, milliste alusel oleks saanud teha konkreetseid järeldusi hageja töötingimuste ja töö iseloomu kohta või selle kohta, kas või kui palju esines ühetaolisi korduvaid liigutusi või milline oli töö intensiivsus. 27
207. AS G4S Eesti teatas vastusena kohtu järelpärimisele 29.11.2012.a (toimiku
208. kd, lk 13-34), et hageja töötas AS Falck Ida-Eesti Rakvere esinduses 03.03.2005.a – 02.09.2005.a ja 04.09.2005.a kuni 01.05.2006.a valve- ja turvatöötajana. Hageja töö iseloom oli seotud vallas- ja kinnisvara valvega valveobjektil. Hageja töökorraldust iseloomustavaid andmeid kohtule ei avaldatud, kuid esitati hageja töölepingud ja ametijuhendid. Nende kohaselt töötas hageja valvetöötaja ametikohal, tema ülesandeks oli graafikujärgse ja nõuetekohase valve tagamine objektil ja keskuse õigeaegne informeerimine objektil toimuvatest olulistest sündmustest. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud füüsiliselt raske tööga, mis oleks olnud seotud korduvate ühetaoliste liigutustega.
209. AS Konesko esindaja teatas töötervishoiuarstile XXXle kutsehaiguse uurimise käigus, et hageja töötas elektrimootorite valmistajana väga lühikest aega (toimiku
210. kd, lk 62-64). Vastuse kohaselt ei jõudnud hageja nimetatud tööandja juures katseajal veel suurt füüsilist koormust taluda. AS Konesko riskianalüüsi järgi 05.10.2004.a nähtub, et mootorite mähkijatel esines käsitsi raskuste teisaldamisel mõõdukas füüsiline koormus, mille puhul nähti meetmena ette töökorralduse muutmist viisil, kus vähendatakse raskust või teisaldamisteed, samuti kasutatakse õigesti ajastatud puhkepause. Millised oli konkreetselt hageja töötingimused AS-s Konesko, asjas kogutud tõenditest järeldada ei ole võimalik.
211. AS-s Hallik töötas hageja pagar-vormijana (toimiku
212. kd, lk 88-91). AS Hallik esitatud 21.03.2002.a riskianalüüsist käsitsi raskuste teisaldamise kohta (toimiku
213. kd, lk 86-87) nähtub, et raskuste teisaldamisest tulenevate riskide vähendamiseks nähti ette pauside tegemist, töökorralduse muutmist ja töökoha ergonoomilist ümberkujundamist. AS-st Hallik lahkus hageja omal soovil tervislikel põhjustel 01.08.2004.a (toimiku
214. kd, lk 97). Hageja avaldusest ei nähtu, millised olid need tervislikud põhjused, mis teda sundisid töösuhet lõpetama. Tööleping lõpetati 16.08.2004.a (toimiku
215. kd, lk 101). Samuti ei saa esitatud tõenditest järeldada, et hageja töö AS-s Hallik oleks olnud seotud koormusega kätele ja õlavöötmele ning korduvate ühetaoliste liigutustega.
216. Riigiarhiiv edastas kohtule 08.03.2013.a Autotranspordibaasi nr 21 direktori käskkirjad hageja töötamise kohta nimetatud ettevõttes (toimiku
217. kd, lk 1-10). Samuti selgitas Riigiarhiiv, et dokumendid hageja tööülesannete, tööprotsesside, tööohutuse ja töötervishoiu kohta nimetatud ettevõttes ei ole säilinud. Käskkirjade järgi võeti hageja Autotranspordibaasi nr 21 tööle alates 03.10.1997.a seoses autojuhtide kursuste läbiviimisega. Seoses kursuste lõpetamisega viidi hageja 13.02.1978.a autojuhina tööle Tamsalu autokolonni. Hageja vabastati töölt 09.11.1978.a. Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja töötamise aeg nimetatud ettevõttes jäi lühikeseks. Hageja töötingimuste ja töö intensiivsuse kohta esitatud tõenditest järeldusi teha ei saa.
218. Nordkalk AS edastas kohtule säilinud tõendid hageja töötamise kohta Rakke Lubjatehases (toimiku
219. kd, lk 15-25). AS Nordkalk kirja järgi töötas hageja Rakke Lubjatehases 01.07.1975.a kuni 30.09.1977.a. Ajavahemikul 25.10.1976.a kuni 17.08.1977.a oli hageja palgata lisapuhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni. Dokumendid tööohutuse, töötervishoius, töö sisu ja iseloomu kohta Nordkalk AS-l puudusid. 26.09.1977.a vabastati hageja töölt omal soovil. Seega on esitatud tõendiga tõendatud hageja väited lapsepuhkusel viibimise kohta. Töötingimuste ja töö intensiivsuse kohta esitatud tõenditest järeldusi teha ei saa.
220. Riigiarhiiv edastas kohtule 02.04.2013.a ärakirja Väike-Maarja tarbijate kooperatiivi kollektiivlepingust (toimiku
221. kd, lk 65-106), kuid dokumendid hageja töötamise kohta nimetatud ettevõttes ei olnud arhiivis säilinud. Kohtule esitatud kollektiivlepingust ei saa teha järeldusi hageja tööülesannete, töötingimuste vms kohta.
222. Hinnates kogumis kõiki tõendeid, mis puudutavad hageja varasemaid töökohti, on kohtu hinnangul tõendatud üksnes see, et hageja füüsiline koormus oli suur AS-s Hallik ja AS-s Tamsalu TERKO, sest seda on hageja ise oma selgituses kinnitanud. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja töötamine teiste tööandjate juures oleks olnud seotud suure füüsilise koormusega 28 või korduvate ühetaoliste liigutustega. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et töötingimused AS-s Hallik või AS-s Tamsalu TERKO oli hageja jaoks rasked, ei saa lugeda tuvastatuks kutsehaiguse tekkimine nende tööandjate juures töötamise ajal. Kuigi hageja tegi kõigi varasemate tööandjate juures füüsilist tööd, ei saa ainuüksi sellega lugeda tõendatuks kostja väiteid, et hageja kutsehaigus hakkas kujunema varem.
223. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-55-10, p 32), et kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul. Samas ei saa kohtu hinnangul ainuüksi raskete töötingimuste olemasolust järeldada, et kutsehaiguse tekkimise eest on vastutav see tööandja, kelle töötingimused olid rasked, kuigi kutsehaigust töötajal vastava tööandja juures töötamise ajal ei diagnoositud.
224. Tunnistajana üle kuulatud töötervishoiuarst XXX leidis, et sõltumata sellest, kui rasketes töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud hagejal varem kutsehaigusi välja kujuneda. Ekspert XXX leidis ekspertarvamuses (toimiku
225. kd, lk 2-22), et kuigi hageja töö AS-s Hallik võis koormata tema õlavöödet, käsi ja selga, pöördus ta sellel ajal arsti poole seoses kaebustega sõrmeliigestes, puusades, põlvedes ja seljas ning hagejal on diagnoositud degeneratiivseid muutusi (artroosi ja spondüloosi), mis ei ole kutsehaigusteks. Hageja töötamist 3 kuu jooksul AS-s Konesko ei pidanud ekspert piisavaks kutsehaiguse kujunemisel ning sellel ajal ei pöördunud hageja arsti poole. Hageja töötamist teistes töökohtades valvetöötajana, autojuhina, köögitöölisena, koristajana ja kokana pidas ekspert sedavõrd lühikesteks, et ekspert pidas nende töökohtade mõju kutsehaiguse väljakujunemisele vähetõenäoliseks. Samuti oli hageja samal ajal korduvalt pikaajalistel puhkustel seoses laste sünniga.
226. Istungil selgitas XXX täiendavalt, et (toimiku
227. kd, lk 5-7), et kuigi töötingimused AS-s Tamsalu TERKO olid rasked ja nendest tulenevat mõju tervisele ei saa välistada, oli hageja tollel ajal 30 aastane. Noorem inimene taastub kiiremini ja tal ei pruugi kujuneda püsivaid kahjustusi. Ekspert