Obsah (4)

§ 263§ 65§ 68§ 69

1-24-4373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 6. jaanuar 2025, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-24-4373 Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Or

§ 263lg 1 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.

oktoobri 2024 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Egerd Tiitre, kaitsja Leelo Viil Süüdistatav Egerd Tiitre, isikukood 39108160297, 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 8 kehtivat väärteokaristust, viibib vahi all, kahtlustatavana peetud kinni 29.06.2024, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (tl 154-155) Prokurör Eve Soostar, Dagne Mihkels Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Egerd Tiitre ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viili poolt Egerd Tiitrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 175,68 eurot ja mõista see riigieelarvesse välja Egerd Tiitrelt. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS
3. Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega lühimenetluses tunnistati E. Tiitre süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel Lk 1 / 4 1-24-4373 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.07.2023 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamine 29.06.2024. 2. E. Tiitre anti kohtu alla ja mõisteti süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi tahtlikult avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta 29.06.2024 kella 18.00 ajal Tallinnas XXX asuva elumaja juures, ühiskasutataval alal, maja ees oleval sõiduteel, häirides muu hulgas ka kõrvalisi isikuid, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg-s 1 sätestatud käitumise üldnõudeid sellega, et tungis avalikus kohas viibides joobeseisundis kallale kannatanu S.Rle (S.R), keda lõi korduvalt rusikatega ja jalgadega pean ning kogu keha piirkonda. Sellise tegevusega häiris E. Tiitre kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustusi: ninaluude murru, paremal

1. roide murru, pea lahtised hulgihaavad, marrastused kogu keha piirkonnas, hematoomi vasaku silma juures ning silmalau ülemisel osal. Käitudes eelkirjeldatud viisil avalikus kohas, pidas E. Tiitre võimalikuks ja möönis, et tema lähedal viibivad isikud, kes näevad tema tegevust, võivad tema tegevuse tagajärjel tunda ennast häirituna ja olla hirmunud ning pidada tema tegevust reaalseks ohuks. APELLATSIOONID
2. Süüdistatava E. Tiitre kaitsja L. Viil vaidlustab maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas leides, et maakohtu otsus tuleb tühistada, sest mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
3. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga vaid juhul, kui selle määr ei ületa kahte aastat. Kaitsja leiab õiguskirjandusele viidates, et kuna

§-de 73-74 kohaselt täitmisele pööratava vangistuse asendamine kujutab endast iseseisvat üldkasuliku töö kohaldamise alternatiivi, on tähtsusetu täitmisele pööratava vangistuse määr, mis võib ületada ka kaheaastast vangistust. Seejuures pole oluline, kas vangistus pööratakse täitmisele katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu (

§ 69

kommentaari p 2.2.4).

§ 69

sätete kohaldamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei pea olema tuvastatud mingid erandlikud asjaolud kuriteo tehiolus või süüdlase isikus, vaid just vangistuse kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid. Üksnes varasemate karistuste põhjal välistada üldkasuliku töö tegemise kohustuse ja kontrollnõuete distsiplineerivat toimet süüdistatavale. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha. Süüdistatava isikuandmeid ja süüteo asjaolusid arvestades ei ole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik kohaldada reaalset vangistust. Süüdistatava teo toimepanemise põhjuseks ei olnud sel korral sõltuvusprobleemid, vaid isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikt.

1. Maakohus on arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kahetsus annab aluse järeldada, et süüdistatav on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Seega võiks olla süüdistatavale mõistetav karistus maakohtu mõistetud vangistusest leebem ja jääda 2 aasta piiridesse. Üldkasuliku töö kohustuse ja käitumiskontrolliga on võimalik maandada E. Tiitre impulsiivsust ja mõjutada tulemuslikumalt kui karistuse kandmisel vangla tingimustes. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on karistuse eesmärki võimalik saavutada E. Tiitre suhtes reaalse vangistusega.
2. Süüdistatav E. Tiitre avaldab 27.12.2024 ringkonnakohtule saadetud ja apellatsiooni vastusena pealkirjastatud avalduses, et toetab täielikult kaitsja apellatsiooni ning palub mõista lühema karistuse. Alternatiivselt taotleb süüdistatav, et temale mõistetud lühem vangistus võiks jääda osaliselt tingimisi kohaldamata, allutades ta elektroonilisele valvele, sest Lk 2 / 4 1-24-4373 kannatanu ei soovi tema karistamist vangistusega. Süüdistatav lubab edaspidi elada kainelt ja õiguskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellantide põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioone saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, sest ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses ja apellatsioonides ei sisaldu maakohtu otsuse tühistamiseks veenvaid argumente. Maakohus ei ole karistust mõistes eksinud materiaal- ega menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja selle määramisel on arvestatud süüteo raskust ning süüdimõistetu isikut. Ringkonnakohtul puudub ka seadusest tulenev alus apellatsiooni piiridest väljumiseks.
4. Maakohus karistas E. Tiitret

§ 263

lg 1 p 1 järgi teosüüle vastava karistusmääraga, 2 aasta ja 6 kuu vangistusega, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist. Jättes E. Tiitrele asenduskaristuse kohaldamata, ei lähtunud maakohus üksnes

§ 69

lg-s 1 sätestatud formaalsest eeldusest, mis ei võimalda seda juhul, kui süüdlast on karistatud üle kaheaastase vangistusega. Maakohtu seisukohad on vastavuses kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt eeldab üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine ka kuriteo raskuse ja süüdlase isiku arvestamist.

1. Rõhutades kergendava asjaolu olemasolu jätavad apellandid tähelepanuta maakohtu tuvastatud karistust raskendava asjaolu ning selle, et varem korduvalt karistatud ja vangistuses viibinud E. Tiitrel on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaal- ning kaheksa väärteokaristust. Oluline on maakohtu sedastatu, et viimati karistati E. Tiitret samuti vägivallakuritegude toimepanemise eest ning uue samalaadse teo pani ta toime katseajal ca 9 kuud pärast eelmise teo eest mõistetud šokivangistusest vabanemist. Teosüü keskmisest suuremaks hindamisel arvestas maakohus põhjendatult ka kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust ja vigastuste ulatuslikkust ning kõrvaliste isikute häiritust. Samuti tuli arvestada, et E. Tiitre impulsiivsus on ajendatud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest ning praeguseski asjas süüks arvatud teo pani ta toime alkoholijoobes. Apellatsioonides jäetakse tähelepanuta seegi, et eelmise kohtuotsusega määratud katseajal lõpetati E. Tiitre osalus rehabilitatsiooni programmis desoainete tarvitamise tõttu juba
2. aasta kevadel, kuid paar nädalat pärast programmist lahkumist, tarvitas ta taas alkoholi ja narkootikume. Kolleegium on veendumusel, et sellised maakohtu käsitletud süüdlase tegu ja isikut iseloomustavad andmed ei anna alust asenduskaristuse kohaldamiseks ja on takistuseks üldkasuliku töö täideviimisel. Kaitsja väide, et süüdistatav oskab või tahab tööd teha, eeltoodut ei muuda. Maakohtu seisukohad

§ 69

sätete kohaldamata jätmise kohta kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta.

1. Ringkonnakohus käsitab süüdistatava 27.12.2024 esitatud apellatsiooni vastusena pealkirjastatud avaldust, milles taotletakse alternatiivselt karistuse vähendamist ja vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmist, tähtaegselt esitatud apellatsioonina. Maakohtu kaalutud asjaolusid ja põhjendatud seisukohti arvestades jäävad ilmselgelt edutuks kaitsja ja süüdistatava taotlused vähendada E. Tiitre karistuse määra ja mõista lühem vangistus. Kolleegium peab alusetuks ka kaitsja etteheidet, et maakohus on jätnud esitamata veenvad põhjendused, miks peab E. Tiitrele mõistma reaalse karistuse. Maakohtu otsuses on ammendavalt välja toodud, milliseid karistuse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades tuleb E. Tiitre suhtes kohaldada just reaalset vanglakaristust. Eeltoodust tulenevalt on perspektiivitu ka E. Tiitre alternatiivne taotlus jätta talle mõistetav karistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Seega ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks ega näe alust muuta E. Tiitrele Lk 3 / 4 1-24-4373 mõistetud karistuse osas maakohtu järeldusi. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides taotletu on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning need tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata.
2. Süüdistatava kaitsja L. Viil esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja toimingute põhjendatuses ja tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“. Kaitsja taotlus tuleb rahuldada ja määrata Vanalinna Advokaadibüroo advokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E. Tiitrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 175,68 eurot. Kuna apellatsioonid on edutud, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 4 / 4