Obsah (15)

§ 1054§ 1045§ 1056§ 1044§ 1043§ 1050§ 65§ 137§ 127§ 130§ 136§ 139§ 140§ 134§ 113

2-15-12229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja kohtunik Meeli Kaur 19. aprill 2016. a, Ta

§ 1054lg 2).

AS KONE pidi lifti hooldama ning õnnetuse põhjustas tehniliselt mittekorras olev lift ja ebatäpne reguleerimistöö. Kostja I vastutus tuleneb ka üldise käibekohustuse rikkumisest, s.o lepinguvälise tegutsemise kohustus, mis kohustas kostjat I teatud toiminguteks, mille tegemise korral ei oleks hageja õigushüve kahjustamist toimunud (

§ 1045lg 1 p 2).

Kostjal I oli vaja riskide maandamiseks toimida suurema hoolsusega. Liftis kasutusel olev valgustuslahendus ei taganud liftikabiini pidevat valgustatust ning ei olnud lifti kasutajatele seega piisav ohutuse tagamiseks. 3 2-15-12229 Kui kostja I ei vastuta deliktiõiguslikul alusel, siis vastutab kostja I suurema ohuallikaga tekitatud kahju eest (

§ 1056

). Lift kui tõsteseade on suurema ohu allikas, millele iseloomuliku riski tõttu võib tekkida suur kahju isegi asjatundjatelt oodatava hoolsuse rakendamise korral. Liftist lähtuv iseloomulik oht on välditud üksnes juhul, kui kogu tõsteseadme süsteem toimib veatult. Hageja esitas kostja II vastu nõude nii lepingu kui lepinguvälisel alusel ning jätab kohtu otsustada, millisel õiguslikul alusel kuulub hagi rahuldamisele (

§ 1044lg 3).

Hageja väidab, et kostja II ei taganud hagejale ohutut töökeskkonda. Kostja I vastuväited 2. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest ning hagi tuleb seetõttu jätta kostja I osas tervikuna rahuldamata. Kostja I leiab, et

§ 1054

lg-st 2 vastutuse tekkimise eelduseks on kahju põhjustaja AS-i KONE poolt õigusvastaselt kahju tekitamine ehk kahju põhjustaja vastutus delikti üldkoosseisu alusel. Hageja ei ole tõendanud, et AS KONE on lifti ebakvaliteetselt hooldanud. Isegi, kui objektiivne eeldus on täidetud, siis kostja I tegu ei ole süüline. Hagejaga juhtunud õnnetuse põhjustas ootamatu lifti rike. Kostja I on täitnud lifti korrashoiu kohustuse, tellides hoolduse ja tehnilise kontrolli professionaalselt ettevõtjalt. Seega ei saa kostjale I ette heita käibekohustuse rikkumist. Kostja I ei nõustu, et lift kujutab endast suurema ohu allikat. Kostja I ei ole suurema ohu allika valitseja. Vastupidi, kostja I hinnangul tuleb suurema ohu allika valitsejaks pidada hagejat, kui lifti igapäevast kasutajat, kes oli võtnud lifti oma valitsemise alla, olles sisuliselt lifti otsene valdaja. Isegi kui pidada lifti suurema ohu allikaks, ei realiseerunud oht tüüpilise riski olukorras. Hageja ei järginud liftikabiini sisenedes elementaarseid ettevaatusabinõusid, sisenedes pimedasse lifti. Kui kostja I vastutuse eeldused mõnel eeltoodud õiguslikul alusel siiski esinevad, siis taotleb kostja I kahju vähendamist nullini. Kostja I leiab, et hageja tegevus aitas kaasa kahju tekkimisele. Hageja oli raskelt hooletu ja asetas end ise vabatahtlikult riskantsesse olukorda, kus ta kukkus liftišahti. Kostja I vaidleb sisuliselt vastu ka hageja kahjuhüvitamise nõuetele. Kostja I leiab, et igakuist hüvitist ei saa indekseerida riikliku pensioni indeksiga. Kostja II vastuväited

1. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest, kuna kostja II ei ole rikkunud oma kohustusi ega käitunud õigusvastaselt, kostja II ei ole kahju tekkimises süüdi ning puudub ka põhjuslik seos kostja II väidetava rikkumise ja tagajärje vahel. Kostja II ei vastuta väidetava töölepingu rikkumise sätete alusel. Lifti hooldati regulaarselt ning lifti tööpõhimõtted ei näinud ette võimalust, et lifti uks oleks avatav olukorras, kus lift ise samal korrusel ei asu. Sellise õnnetuse toimumine ei saanud olla kostjale II ettenähtav. Riskianalüüs või ohutusjuhendi koostamine ei oleks õnnetust ära hoidnud, sest tegemist oli lifti ettenägematu rikkega. Kostja II ei vastuta deliktiõiguse sätete alusel. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud tegeliku sissetuleku suurust ega transpordiga seotud lisakulutuste vajadust. Hageja kommunikatsioonivahendi maksumuse hüvitamise ja mittevaralise kahju nõuded on alusetud. Kostja II leiab, et kui kostja II vastutuse eeldused on täidetud, siis kuulub kahjunõue vähendamisele. Hageja oli õnnetuse tekkimisel vähemalt raskelt hooletu – hageja astus lifti 4 2-15-12229 veendumata liftikabiini kohalolekus ja lifti kasutamise ohutuses. Hageja ei pidanud liftiga pappkaste transportima ning tegemist ei olnud töökohustuse täitmisega. Kolmanda isiku seisukoht
2. Kostja I poolel iseseisva nõudeta kolmas isik vaidleb hagile vastu. Kolmas isik leiab, et hageja ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt kahju tekitamist, mistõttu ei saa tekkida ka küsimust, kas esineb kolmanda isiku süü sellise teo osas ning kostja I ei saa kolmanda isiku tegevuse eest

§ 1054lg 2 alusel vastutada.

Kolmas isik nõustub kostja I esitatud seisukohtadega. Kolmas isik saaks vastutada lifti tehnilisest rikkest põhjustatud kahju eest ainult juhul, kui see oleks põhjustatud korralise hoolduse tegemata jätmisest või mittenõuetekohasest teostamisest või tellija poolt tellitud muu töö mittenõuetekohasest teostamisest. Maakohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: hageja töötas kostja II juures alates 11.05.2005 töölepingu alusel õmblusjaoskonna meistrina (I kd tl 18-19);  hageja töökoht asus Tallinnas XXX asuvates ruumides, mida kostja II üüris kostjalt I;  Tallinnas XXX hoones asus
3. a valmistatud kaubalift;  Kostjal I oli sõlmitud AS-iga KONE (kolmas isik) leping lifti hooldamiseks;  19.12.2013 kukkus hageja tööl olles liftišahti ning sai selle tagajärjel raskeid kehavigastusi (I kd tl 46-48).
4. Tulenevalt kehavigastuse tekitamisest nõuab hageja kostjatelt solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. 
5. Kohus, hinnates tõenditena hageja vande all antud seletust, dokumentaalsete tõenditena 30.01.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet (I kd tl 38-40, 75-78, II kd tl 120-121) leiab, et õnnetus juhtus järgmistel asjaoludel. 19.12.2013 kella 10 ajal läks hageja tööl olles Tallinnas XXX hoones asuva lifti juurde, et sõita liftiga neljandalt korruselt teisele korrusele. Tal oli käes karp ja ta lükkas kõrvale liftišahti ees oleva kummiriidest kardina. Liftišahti uks oli avatud umbes 10 cm ulatuses ning ukse vahelt valgust ei paistnud. Hageja tegi järelduse, et liftikabiin asub neljandal korrusel. Hageja lükkas liftišahti ukse rohkem lahti ja hakkas sisenema liftikabiini. Liftikabiinis tuli lülitada seinal olevast lülitist sisse valgustus. Liftikabiini neljandal korrusel ei olnud ja hageja kukkus teise korruse liftikabiini katusele. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud hageja ja kostja II seadusliku esindaja vande all antud seletustega, et lifti ette oli paigaldatud kardinad ning liftis tuli lülitist tuli põlema panna (manuaalne valgustus). Samuti oli töötajatele selgitatud lifti kasutamist, et kui lifti uksed on kinni ja ust ei ole võimalik lingiga avada, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui linki saab vajutada ja ust saab lahti teha, siis on liftikabiin sellel korrusel (II kd tl 120-122). Kohtu hinnangul tõendab tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes kajastatu lifti töötamise põhimõtteid. Tegemist on kabiinist juhitava kaubaliftiga. Lifti korrusele kutsumiseks on igal korrusel kutsenupp. Lifti šahtil on kõikidel korrustel metallist kahe poolega tiibuksed ja võreustega läbikäidav kabiin. Lifti šahtiuksed on varustatud automaatselt toimiva riivistusmehhanismiga, mille ülesandeks on lukustada ja hoida lukustatuna šahtiuksed kõikidel korrustel, kui kabiin liigub ja vabastada riivistus korrusel, kus kabiin on peatunud. Riivistusmehhanismi üheks osaks on põll, mis on kolme hinge abil šarniirselt kinnitatud 5 2-15-12229 šahtiuste kohale ning mille siseküljele kinnitatud keel ei võimalda riivistusmehhanismil rakenduda, kui šahtiuste mõlemad pooled ei ole täielikult suletud.
6. Esmalt analüüsib kohus kostja I vastutuse eeldusi. Hageja on esmase nõude alusena tuginenud sellele, et kostja I on Tallinnas XXX asuva ehitise omanik ja ehitise omanikul oli seadusest tulenev kohustus korraldada lifti hooldus, et tagada selle kasutamise ohutus.

§ 1054

lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kohtu hinnangul lasub kostjal I lifti korrashoidmise kohustus. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud lifti ja köistee ohutuse seaduse (LKOS) § 13 lg 1 sätestab tõsteseadme omaniku kohustused. LKOS § 12 lg 1 p 2 järgi võib lifti kasutusele võtta või seda kasutada, kui ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud selle tehniline kontroll. Nimetatud ehitises asuva lifti kasutamise järelevaatajaks oli kolmas isik, kes pidi LKOS § 14 lg 4 p 1 järgi tagama, et tõsteseadme kasutamine toimuks LKOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ning et tõsteseadme ümberehitamist, remonti ja tehnohooldust teeks pädev isik. Puudub vaidlus, et kostja I kasutas kolmandat isikut oma kohustuse täitmiseks. Kostja I on selle kohustuse üle andnud kolmandale isikule. Seega, kui kolmanda isiku tegevus on õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja I

§ 1054lg 2 alusel hagejale tekkinud kahju eest.

10. Kostja I vastutuse eelduseks on kolmanda isiku õigusvastane ja süüline käitumine.

§ 1043

järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul heidab hageja kolmandale isikule ette seda, et hooldus- ja reguleerimistööd teostati mittenõuetekohaselt. Konkreetsemalt viitab hageja sellele, et kuna tegemist oli väga vana liftiga, siis riskide maandamiseks tuli toimida suurema hoolsusega. Käesolevas asjas tuleb seega tuvastada üldise käibekohustuse rikkumine delikti üldkoosseisu alusel, sest kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning hageja ei heida kahju tekitajale ette

§ 1045

lg 1 p 7 alusel seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-13, p 10). Kolmas isik vastutab hagejale tekkinud kahju eest juhul, kui kolmas isik on rikkunud mingit üldist käibekohustust. Nõude aluseks on

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050.

Inspecta Estonia OÜ 10.01.2014 ekspertiisiaktiga, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina, on tuvastatud, et lift ei olnud tehniliselt korras (I kd tl 111-116). Õnnetuse põhjustas asjaolu, et neljanda korruse šahtiuste ühe uksepoole sulgumist kontrolliva elektrilise kontrollkontakti liialt varajase sulgumise ning riivistusmehhanismi mehhaanilise blokeeringu (põlle) ebatäpse reguleerimise tõttu oli võimalik liftikabiini liikumine mittetäielikult suletud ustega ning selle tagajärjel hilisem šahtiuste avamine olukorras, kui liftikabiin ei asunud sellel korrusel.

1. Kolmanda isiku teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal I tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada kolmanda isiku süü puudumise (et kolmas isik tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks) või vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemise. Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust. Seega eeldab kolmanda isiku vastutus, et kahju tekkis kolmanda isiku 6 2-15-12229 loodud ohu tagajärjel ning et kolmanda isiku süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kolmas isik oli oma tegevusega loonud hageja jaoks ohtliku olukorra, et hageja sai kehavigastuse sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel ning et kolmanda isiku süü kehavigastuse põhjustamises ei ole välistatud. Tegemist oli
3. a valmistatud kaubaliftiga ning asjatundja arvamusega on tuvastatud, et kaubalift ei olnud tehniliselt korras. Kostja I vastutuse välistamiseks ei piisa asjaolust, et kolmas isik hooldas ja reguleeris lifti regulaarselt (II kd tl 23-24). Ühegi teise tõendiga ei ole ümber lükatud asjatundja arvamust õnnetuse põhjuse kohta. Kostja I ei ole tõendanud, et kolmas isik tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et tema hoolduses olevast vanast liftist tulenev risk ei realiseeruks. Kolmas isik pidi mõistlikult hindama liftist tulenevat riski ning vajadusel soovitama selle tihedamat hooldust või selle kasutamise peatamist. Näiteks oli liftis vaid manuaalne valgustus, õnnetuse ajal ei olnud liftišaht valgustatud ning lifti uste ette olid pandud kardinad. Kostja II seadusliku esindaja Artur Rahamägi seletuse kohaselt kolmas isik lifti uste ette paigaldatud kardinate kohta midagi ei öelnud (II kd tl 121). Pärast õnnetust on liftišahti paigaldatud valgustus ja kabiinis põleb koguaeg tuli (II kd tl 122). Seega olid olemas sobilikud meetmed, millega oleks saanud ära hoida vaidlusaluse õnnetuse. Kohtu hinnangul oli kolmanda isiku kohustuseks hoone omaniku tähelepanu juhtida, et võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Kolmanda isiku tegevust saab lugeda õigusvastaseks

§ 1045

lg 1 p 2 järgi ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine ning tõendamata on

§ 1050lg 1 järgi, et kolmas isik ei olnud hooletu.

Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest

§ 1054lg 2 alusel.

1. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule tuleneb kostja I vastutus ka sellest, et kostja I ise rikkus käibekohustust. Kostjal I, kui ehitise omanikul ja ruumid välja üürinud isikul, tuli tagada lifti kasutavate isikute ohutus. Kostja I kohustuseks oli võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Kostja I üüris välja tootmishoone, milles oli
2. a toodetud lift. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt üürilepingu objektide hulka kaubalift ei kuulunud, kuid seda kasutasid hoones olevad üürnikud. Seega, üürileandja ei keelanud üürniku töötajatel kaubalifti kasutamist. Kui lifti kasutamisega tekkis probleeme, siis selleks pöördus kostja II juhatuse liige kolmanda isiku poole. Samuti on kostja II juhatuse liige vande all seletanud, et töötajatel ei olnud keelatud lifti kasutamine muuks kui kaubaveo otstarbeks (II kd tl 122). Kostja I lõi ohtliku olukorra hageja jaoks sellega, et lifti rikke tõttu vajalikud mehhanismid ei toiminud ning liftikabiin ja liftišaht ei olnud valgustatud. Lisaks oli üürniku poolt lifti ette paigaldatud kardin tõmbetuule vältimiseks. Selline lahendus ei taganud lifti kasutajate ohutust. Kostja II juhatuse liige on vande all seletanud, et hagejat instrueeriti selliselt, et kui lifti uksed on kinni ja uksi ei ole võimalik avada lingiga, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui aga linki saab vajutada ja ust saab lahti teha, siis on lift kohal (II kd tl 121). Kui hageja lifti kasutama hakkas, siis olid lifti uksed avatud ning mitte miski ei viidanud sellele, et liftikabiini vastaval korrusel ei olnud. See võimaldas liftišahti kukkumise. Liftišahti ja -kabiini valgustus oli selline, et see ei taganud lifti kasutajale ohutut lifti kasutamist. Ohtlik olukord tekkis sellest, et lift ei olnud tehniliselt korras, liftikabiini uksed olid avatud olukorras, kus liftikabiin ei olnud vastaval korrusel, liftikabiinis oli pime ning selle tagajärjel kukkus hageja liftišahti ja sai kehavigastuse. Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et liftist tulenev risk ei realiseeruks. Kostja I ei olnud liftist tulenevat ohtu 7 2-15-12229 teadvustanud: puudus liftikabiini automaatne valgustus, kasutaja pidi liftikabiini sisenedes valgustuse süütama käsitsi ning liftišaht oli valgustamata. Pärast õnnetust on liftišahtis valgustus ja kabiinis põleb koguaeg tuli (II kd tl 122). Seega olid olemas sobilikud meetmed, millega oleks saanud ära hoida vaidlusaluse õnnetuse. Ohutuse tagamiseks ei olnud vajalik teha suuremahulisi ehitusöid või lift ümber vahetada. Kostja ei ole tõendanud, et valgustuse lisamine, lifti täiendav ja tihedam hooldus ning üürnike instrueerimine, oleks olnud võimatu või oleks nõudnud kostjalt I ebamõistlike kulutusi. Vaidluses ei oma tähtsust, et varem ei ole keegi liftišahtist alla kukkunud.

§ 1050

lg 1 järgi on piisav, et kahju tekkimine on mõistlikult võttes ettenähtav (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-73-13, p 11). Kohtu hinnangul oli hagejal kui üürniku töötajal õigus lifti kasutada ning asjaolu, kas ta konkreetselt sellel hetkel pidi liftiga alla sõitma, kas ta pidi pappkaste vedama, kas ta sai trepist minna, ei välista kostja I vastutust. Üürnike töötajatele ei olnud lifti kasutamine keelatud. Kuna kohus on tuvastanud kostja I vastutuse aluse, siis ei anna kohus hinnangut, kas kostja I suhtes kuuluks hagi rahuldamisele alternatiivsel

§ 1056lg 1 alusel. Ts

MS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg 2 kohaselt peab kohus hageja taotlusel kontrollima üht võimalikest alternatiivsetest nõuetest esmajärjekorras. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus juhul, kui ta rahuldab hagi ühel alternatiivsel õiguslikul alusel, põhjendama hagi rahuldamata jätmist teistel alternatiivsetel õiguslikel alustel ja tegema selle kohta otsustuse kohtulahendi resolutsioonis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-12, p 24). 14. Hageja on esitanud kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude ka kostja II, e tööandja vastu. Kostja II võib vastutada hagejale tekitatud kahju eest lepinguvälisel kui ka lepingu alusel. Kuigi üldjuhul ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse sätete alusel, vastutab kahju tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral

§ 1044

lg 3 järgi ka deliktiõiguse sätete järgi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-15, p 13, kohtu selgitus I kd tl 156). Hageja on jätnud kohtu otsustada, kas nõue rahuldada deliktõiguse või lepingu rikkumisest tulenevalt. 15. Kohus leiab, et tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna. Lepinguväliselt saab kostja II vastutada hagejale tekkinud kahju eest juhul, kui kostja II on rikkunud mingit üldist käibekohustust. Nõude aluseks on

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050.

Kostja II töötajatel ei olnud lifti kasutamine keelatud. Kostja II juhatuse liige on vande all seletanud, et hagejat instrueeriti selliselt, et kui lifti uksed on kinni ja uksi ei ole võimalik avada lingiga, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui aga linki saab vajutada ja ust saab lahti teha, siis on lift kohal (II kd tl 121). Lifti ette olid paigaldatud kardinad tuuletõmbe vältimiseks. Kardina alumist serva hoidis kinni puidust pruss. Lifti sisenemiseks tuli puidust pruss eemale tõsta ja kardinad eest ära lükata. Hageja on vande all seletanud õnnetusega seotud asjaolusid (II kd tl 120). Hagejal oli vastu ennast surutud tühi karp, ta läks lifti juurde, lükkas rinna kõrguselt kardinad lahti ning lifti uksed olid umbes 10 cm ulatuses avatud. Hageja oli kindel, et lift on jõudnud õigele korrusele ja astus edasi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et liftišahtis tuld ei olnud ning liftikabiinis oli manuaalne valgustus. Vaidluse all on küsimus, et kas kardina eest ära lükkamisel oli piisavalt valgust, et hageja pidi nägema, et liftikabiini õigel korrusel ei olnud. Kohtu hinnangul ei saa üksnes kostja II seadusliku esindaja seletuse alusel võtta aluseks, et lifti esine valgustus oli piisav liftikabiini nägemiseks. 8 2-15-12229 Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis töökohustust või mitte, sõites liftiga neljandalt korruselt teisele korrusele. Hageja seletuse kohaselt kasutas ta lifti 3-4 korda tööpäevas. Hageja kinnitas vande all, et süles olev pappkast ei piiranud tema vaatevälja ning tühja kasti äraviimine oli vajalik, et hoida töökoht korras. Kostja II töötajad on kirjalikult kinnitanud, et juurdelõikusest viiakse kaupa neljandale korrusele kärudega (I kd tl 202-205). Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust, sest lift asus ehitises, kus kostja II üüris tööruume. Ehitises olev lift oli töötajatele kasutamiseks. Õnnetusjuhtum ei sõltunud sellest, kas hageja kasutas lifti kauba transportimiseks või lihtsalt teisele korrusele sõitmiseks. Seega ei sõltu tööandja vastutus sellest, mis eesmärgil töötaja lifti kasutas. Kohtu hinnangul oli kostja II hoolsuskohustuseks ka see, et hinnata liftiga seotud riske. Ennekõike on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et tuuletõmbe vältimiseks paigaldati kostja II poolt lifti ette kardin, mis kahtlemata mõjutas valgustust ja vaatevälja lifti ustele. Samas jättis kostja II selle asjaolu tähelepanuta ning ei paigaldanud automaatset valgustust liftikabiini. Tööandjal tuleb tagada töökeskkonnas töötajate ohutus, seda ka üldkasutatavates ruumides. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt ilmnesid töökeskkonnas puudused – töötajaid ei olnud piisavalt juhendatud. Samuti ei olnud tööandja käsitlenud riskianalüüsis piisava põhjalikkusega lifti kasutamisega seotud riske. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevad tööandjale kohustused rakendada meetmeid töökeskkonnas olevate riskide vältimiseks. Kostja II seadusliku esindaja seletusest tulenevalt oli hageja instrueeritud selliselt, et vastavas olukorras oli hagejal põhjendatud alus arvata, et lift on õigel korrusel (II kd tl 121). Kohtu hinnangul ei ole kostja II tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et liftist tulenev risk ei realiseeruks. Kostja II lõi ohtliku olukorra hageja jaoks sellega, et paigaldas lifti ette kardina ning ei taganud lifti valgustust. 16. Järgnevalt hindab kohus varalise ja mittevaralise kahjuga seotud asjaolusid. Kohus tuvastas deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostjad peavad hagejale tekitatud kahju hüvitama.

§ 65

lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada kostjate suhtes solidaarvastutust.

§ 137

lg 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 17. Kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel tuleb hinnata kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust, sh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust ning põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel.

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 127lg 6 1.

lause järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 18. Asjas on tuvastamist leidnud, et kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastusi: paremal säärel haav, X lülikeha purustusmurd, parema puusaliigese luksatsioon reieluupea murruga (I kd tl 46-50). Hagejal tuvastati 13.05.2014 töövigastusest töövõime kaotus 100% alates 12.05.2014 kuni 30.11.2014 (I kd tl 32-33, 51-52). Hagejal tuvastati 30.10.2014 töövigastusest töövõime kaotus 80% alates 30.11.2014 kuni 31.05.2015 (I kd tl 53-54). Hagejal tuvastati 29.05.2015 töövigastusest töövõime kaotus 60% alates 31.05.2015 kuni 31.05.2016 (I kd tl 55-56). 9 2-15-12229 Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (

§ 1045

lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (

§-d 129-132).

§ 130

lg 1 järgi isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 19.      Hageja varalise kahju hüvitamise nõue koosneb järgmistest komponentidest: Sissetuleku vähenemine perioodi 26.06.2014 – 31.03.2016 eest 6340,25 eurot; Sissetuleku vähenemisest tulenev igakuine hüvitis 317,05 eurot; Vajaduste suurenemisest tekkinud kulud transpordile 1500 eurot; Vajaduste suurenemisest tekkinud igakuine kulu transpordile 100 eurot; Vajaduste suurenemisest tekkinud kulud kommunikatsioonivahenditele 500 eurot. Sissetuleku vähenemisest tuleneva ühekordse hüvitise nõude osas märgib kohus, et nõustub hageja arvestusega (II kd tl 155-156). Selles on hageja maha arvestanud saadud pensioni ja töötasu (I kd tl 57, 58, 59). Hageja on kahjuhüvitist indekseerinud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lg 6 alusel kinnitatud indeksiga (riikliku pensioni indeksiga) TTOS § 31² alusel. Kostja I leiab, et hüvitist saab indekseerida tarbijahinnaindeksiga. Perioodiliselt makstavat kahjuhüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis arvestab kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist. Seejuures ei tohi perioodilise hüvitise indekseerimine moonutada kahju hüvitamise eesmärki, mis on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-14, p 11). Tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitise eesmärgiks on hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Kohus leiab, et hüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas. Selliseks indeksiks võib olla pensioniindeks, kuna selle väärtus sõltub tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei saaks tulevikus sellist töötasu, nagu indekseerimine ette näeks. Asjas puudub vaidlus, et hageja sissetulek enne õnnetust oli 830,85 eurot kuus (II kd tl 125). Perioodil, kui hageja oli 100% töövõimetu (26.06.2014 – 30.11.2014), vähenes tema sissetulek: 830,85 eurot – 318,85 eurot (pension) = 512 eurot x 1,058 (01.04.2014 pensioniindeks) = 541,70 eurot kuus, so 1 päev 18,06 eurot. Hageja oli 100% töövõimetu viis kuud ja viis päeva, so 2650,30 eurot. Perioodil, kui hageja oli 80% töövõimetu (01.12.2014 – 31.12.2014), vähenes tema sissetulek: 664,68 eurot (830,85 x 80%) – 255,08 (pension) = 409,60 eurot x 1,058 (01.04.2014 pensioniindeks) = 433,36 eurot. Puudub vaidlus, et hageja asus 01.01.2015 tööle ja sai töötasuna sissetulekut 415 eurot kuus (II kd tl 125). Arvestades saadud pensioni 255,08 eurot ja sissetulekut 415 eurot, on kahjuhüvitis perioodil 01.01.2015 – 31.03.2015: 664,68 (830,85 x 80%) – 255,08 (pension) – 248,83 (enamsaadud töötasu) = 160,77 eurot x 1,058 (01.04.2014 pensioniindeks) = 170,09 x 3 kuud 510,27 eurot. 10 2-15-12229 Alates 01.04.2015 on pensioniindeks 1,063 ning perioodil 01.12.2014 – 31.05.2015 on kahjuhüvitis 170,09 x 1,063 = 180,81 eurot x 2 kuud = 361,62 eurot. Kui hageja on töövõimetu 60%, on tema kaotatud sissetulek 498,51 eurot. Kui hageja saab töötasu 415 eurot kuus, siis tuleb sissetuleku vähenemisest tulenevat kahjuhüvitis vähendada 82,66 euro võrra, sest see on summa, mis ületab töötasu 40% ulatuses. Arvestades pensioni ja saadavat sissetulekut on kahjuhüvitis 01.06.2015 – 31.03.2016: 498,51 (830,85 x 60%) – 203,81 (pension) – 82,66 = 212,04 eurot x 1,058 = 224,34 x 1,063 = 238,47 x 10 kuud = 2384,70 eurot. Alates 01.04.2016 on hageja 60% töövõimetu, ta ei tööta ning tema töövõimetuspension on 216,60 eurot kuus. Seega on alates 01.04.2016 igakuine hüvitis: 498,51 (830,85 x 60%) – 216,60 = 281,91 eurot kuus x 1,058 = 298,26 x 1,063 = 317,05 eurot.

§ 136

lg 1 järgi kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana (

§ 136lg 2).

Eeltoodust tulenevalt kuulub alates 01.04.2016 sissetuleku vähenemisest tulenev hüvitis 317,05 eurot väljamaksmisele igakuiste maksetena.

§ 136

lg 3 järgi kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest. Kuna tegemist on sissetuleku vähenemisest tingitud igakuise hüvitisega, siis kohus peab mõistlikuks kohustada selle väljamaksmist igas kuus vastava kuu lõpuks. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 136

lg-st 4 kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. 20. Hageja nõuab varalise kahjuna: perioodil 19.12.2013 – 31.07.2015 omaosalustasuna tasutud 50 eurot haiglaravil viibimise eest, ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurot, hüvitist abivahendi soki jalgatõmbaja eest 20,08 eurot ja poroloonmadratsi eest 66 eurot (I kd tl 85, 86, 87, 88, 89). Kohtu hinnangul on tegemist kahjuga, mille tekkimine on tõendatud ja see kuulub hüvitamisele

§ 130lg 1 alusel.

1. Hageja nõuab varalise kahjuna vajaduste suurenemisest tekkinud kulusid transpordile 1500 eurot ja edasiulatuvalt 100 eurot kuus. Hageja selgitab kulude vajadust asjaoluga, et tal on liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle, ta saab käia korraga u 500 m, tema selg ei kannata järske liigutusi ja seetõttu ta ei saa kasutada ühistransporti. Hageja väidab, et bensiinikulu on varasemaga võrreldes tunduvalt suurenenud (I kd tl 90). Hagejal oli tuvastatud raske puue ning seejärel keskmine puue ning puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele (I kd tl 60-67, 68). 11 2-15-12229 Kohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas hagejal seoses liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega reaalselt transpordiga kaasnevad kulud suurenesid. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole tuvastatud, et hagejal on transpordikulud suurenenud. Hageja vande all antud seletuse kohaselt käis ta tööl nii jalgsi kui ka autoga. Nüüd teeb hageja kõik sõidud autoga – poes, taastusravis, maal, tuttavate juures (II kd tl 120). Samas tuleneb hageja seletusest, et ta käib taastusravis vastavalt vajadusele, varem käis üle nädala korra ning arsti juures käib kord kuus või vastavalt vajadusele. Samuti ei ole ühistranspordi kasutamine välistatud, kui ta saab istuda (II kd tl 121). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lisakulud transpordile on tõendamata ning nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Hageja nõuab lisakuluna sülearvuti maksumust 500 eurot. Hageja selgitab, et ta ka varasemalt kasutas arvutit, mis läks katki. Hagejal on vaja otsida arvutist informatsiooni taastusravi ja füsioteraapia kohta ning maksta arveid (II kd tl 120). Kohtu hinnangul on tõendamata, et hageja sülearvuti vajadus on seotud kehavigastuse ja hageja puudega. Hageja saab liikuda ja ta käis osalise tööajaga tööl, mistõttu ei nõustu kohus hageja väitega, et ta on abitus seisundis ning saab informatsiooni üksnes Internetist. On eluliselt usutavam, et hagejale soovitavad taastusravi ja füsioteraapiat tema raviga tegelevad arstid. Seetõttu tuleb arvuti maksumuse nõue 500 eurot jätta rahuldamata.
3. Mõlemad kostjad leiavad, et kui hageja nõue kuulub rahuldamisele, siis see kuulub vähendamisele

§ 139ja § 140 alusel.

Eeltoodud sätete kohaldamise üldised põhimõtted on järgmised. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

§ 139

lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eeltoodut kohaldatakse

§ 139

lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata.

§ 140

lg 1 esimene lause annab kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

§ 139

kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa,

§ 140

korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-15, p 12). 24. Käesolevas asjas tuleb arvestada

§ 139

lg-s 3 sätestatud piiranguga, et isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kostjad tuginevad sellele, et hageja ei järginud käibes nõutavat hoolt: astus kiirustades lifti, veendumata liftikabiini kohalolekus neljandal korrusel, hageja nägi liftiuste ebatavalist asendit, kuid ei rakendanud kõrgendaud tähelepanu. Kostjate hinnangul oli hageja raskelt hooletu tegevuse tagajärjeks liftišahti kukkumine. Kohus leiab, et hagejale ei saa ette heita käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist. Kindlasti ei esinenud hagejal enesevigastamise tahtlust. Tulenevalt hagejale antud lifti kasutamise juhistest sai hageja olla kindel, et lift on vastaval korrusel. Hagejal oli lifti kasutamine lubatud, nii kauba transportimisel kui korruste vahel liikumiseks. Samuti ei saa kahjuhüvitise vähendamise aluseks olla see, kui hageja tegi ettepaneku lifti ette kardina panemiseks. Ennekõike on tööandja ülesandeks see, et tagada töötajatele ohutu töökeskkond. 12 2-15-12229 Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud

§ 140lg 1 kohaldamise eeldusi.

25. Hageja nõuab mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 alusel. Mittevaralise kahju hüvitis on esitatud seoses tööõnnetuse tagajärjel saadud raskete kehavigastustega, millest raskemad olid selgroo rinnalülimurd ja puusaliigese murd, mis vajasid operatsioone ning parema sääre haav, mis allus raskesti ravile ja vajas korduvaid operatsioone nahaplastikaks.

§ 134

lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtu hinnangul on tõendatud asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus hageja „valu suurust“. Kehavigastustega kaasnes hagejale füüsiline ja hingeline valu. Hageja haigusloost nähtub, et pärast õnnetust viibis hageja haiglaravil kaks kuud, sellest ajast enamus tohtis ta olla ainult selili asendis. Hagejal olid suured valud, mida ta suutis taluda üksnes valuvaigistite abil. Hagejale teostati operatsioon puusaliigese proteesimiseks, seljaoperatsioon ja kaks jalasääre nahasiirdamist. Tulenevalt osalisest liikumispiirangust on hageja elukorraldus muutunud, mis tingib omakorda heaolu languse. Samuti tuleb kohtul arvestada hageja enda võimalikku hooletust ja selle raskust endale tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises. Kohus leiab, et asjas tuvastatud asjaoludel oli hagejal võimalus ohtu tajuda ja selle realiseerumist hoolikalt käitudes vältida. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei olnud raskelt hooletu, kuid samas esinevad asjaolud mis viitavad, et hageja oleks pidanud sellises situatsioonis olles ohtu tajuma ja mitte astuma pimedas liftikabiini. Hageja oleks saanud panna põlema liftikabiini valgustuse või jätta ette tõmbamata liftikabiini ees olevad kardinad. Käesoleval juhul kaalub kohus diskretsiooniotsuse tegemisel hageja enda osa kahju tekitanud sündmuse põhjustamisel. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitisena 4000 eurot. 26. Hageja nõuab väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt viivist alates kohtuotsuse jõustumises kuni täitmiseni. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on

§ 113lg 1 esimene lause.

Sama lõike teine lause määrab viivise suuruse. Tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist saab hageda TsMS § 367 alusel. Hageja tulevikku suunatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdselt hagi rahuldamise ulatusega – hageja menetluskuludest 80% kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 20% hageja 13 2-15-12229 kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Iseseisva nõudeta kolmas isik oli kaasatud menetlusse kostja I poolel, mistõttu TsMS § 167 lg 1 järgi jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 3960 eurot käibemaksuga (II kd tl 104109, 165-169). Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 5836,25 eurot käibemaksuta (II kd tl 110-112, 181). Kostja II menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 3780,85 eurot käibemaksuta (II kd tl 113-115, 189-190). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 2924 eurot käibemaksuta (II kd tl 117-118, 192-193).
3. Hageja vaidleb kostjate ja kolmanda isiku menetluskuludele vastu. Hageja peab kostja I menetluskulusid põhjendatuks 13 t ulatuses, kostja II menetluskulusid põhjendatuks 10 t ja 15 m ulatuses ja kolmanda isiku osas 8 t ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks peab hageja 120 eurot käibemaksuga. Kostja II ei nõustu kolmanda isiku menetluskulude suurusega, sest tunnihind on ebamõistlikult kõrge ning ajakulu põhjendamatult suur. Kolmanda isiku ajakulu saaks olla 8-9 tundi.
4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et 120 eurot käibemaksuta on mõistlik tunnitasu suurus. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei pea kohus 120 eurost kõrgemat tunnitasu suurust mõistlikuks ega vajalikuks.
5. Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja töötlemine) – 8 tundi, 20.10.2015 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi, 17.11.2015 ja 11.01.2016 seisukohad kostja I ja kostja II taotlustele 0,5 tundi; 14.01.2016 hageja taotlus – 0,5 tundi, 20.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 1 tund; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016 kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud esindaja kulud (18 t x 120) 2160 eurot. Kuna hageja ei ole TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuga. Kostja I esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: 22.09.2015 vastuse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja 14 2-15-12229 töötlemine) – 7 tundi, 20.10.2015 hageja seisukohtadega tutvumine – 2 tundi; 06.11.2015 seisukoha ja taotluse koostamine – 2 tundi; 20.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016 kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund. Kohtu hinnangul on kostja I vajalikud esindaja kulud (19 t x 115) 2185 eurot. Kuna kostja I on TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta. Kostja II esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: 25.09.2015 vastuse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja töötlemine) – 7 tundi, 20.10.2015 hageja seisukohtadega tutvumine – 2 tundi; 06.11.2015 seisukoht ja taotlus (taotlus oli esitatud puudustega, mistõttu ei arvesta kohus puuduste kõrvaldamise 05.01.2016 menetlusdokumendi ajakulu) ning 17.11.2015 seisukoht – 2 tundi; 22.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 0,5 tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016 kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund. Kohtu hinnangul on kostja II vajalikud esindaja kulud (17,5 t x 120) 2100 eurot. Kuna kostja II on TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: seisukoht ja materjalidega tutvumine – 5 tundi, 11.01.2016 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; 20.01.2016 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku vajalikud esindaja kulud (10 t x 120) 1200 eurot. Kuna kolmas isik on TsMS § 174 lg 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta.
6. Arvestades menetluskulude jaotust on väljamõistetavad menetluskulud järgmised: hageja (2160 x 80%) 1728 eurot; kostja I (2185 x 20%) 437 eurot; kostja II (2100 x 20%) 420; kolmas isik (1200 x 20%) 240 eurot.
7. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1291 eurot ja kostjalt II täiendavalt 17 eurot. Hagejalt tuleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku kasuks välja mõista 240 eurot ja kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista (1059,30 – 623,10) 436,20 eurot ja hagejalt kostja II kasuks (684,48 – 256,80) 427,68 eurot.
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 15