Obsah (11)

§ 407§ 415§ 422§ 667§ 662§ 238§ 394§ 173§ 150§ 696§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-22-18260 Tsiviilasi B.L-i ha

§ 407

lg 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja jättis kohtu määratud tähtpäevaks kirjaliku vastuse hagile esitamata. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 2. veebruaril 2023. Kohtukordnik andis dokumendid kostjale allkirja vastu kätte.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 teise lause p-des 1–3 nimetatud juhtudel.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja leiab, et tal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus: haiguslehel viibimine, tugevate valuvaigistite mõju enesetundele, eesti keele mittevaldamine. Lisaks eeltoodule võttis aega tõlgi ja juristi leidmine. Kostja viibis haiguslehel perioodil

1. jaanuar 2023–
2. märts
4. märtsi
5. a tõendist nr 24907 nähtub, et
6. jaanuaril 2023 sai kostja olmetrauma, sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastuse randme- ja käepiirkonnas. Vigastatud olid parema käe kolm sõrme. Veenvat luulist vigastust ei ilmnenud. Liigestuvused olid normipärased. Tarvitatavad ravimid kodeiin ja paratsetamool. Tõendist ega muudest dokumentidest ei nähtu, et kostjal oleks esinenud häiret, millele on iseloomulik psühhootiliste sümptomite esinemine (nt ajukahjustus, psühhootilised häired, meeleoluhäired). Kodeiini kasutatakse tavaliselt kerge kuni mõõduka valu korral. Tugevama valu vaigistava toime saamiseks võib seda kombineerida paratsetamooliga. Levinumad kõrvaltoimed on 3 oksendamine, kõhukinnisus, sügelus ja pearinglus. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad hingamisraskused ja sõltuvus. (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kodeiin). Eeltoodust ei tulene kodeiini võimalikku mõju inimese vaimsele seisundile. Maakohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, et sõrmede vigastus ei takista inimesel hagile vastata, endale esindajat võtta, kohtusse ilmuda või vajadusel menetlustoimingu teostamiseks kohtu määratud tähtaja pikendamise taotlust esitada. Valuvaigistid ei mõjuta inimese seisundit määral, mis pärsiks tema otsusevõimet või võimet adekvaatselt tegutseda. Ka eesti keele mittevaldamine ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Kohtukordniku ülesanne on üksnes dokumentide kättetoimetamine, kordnik ei tea ümbrikus olevate dokumentide sisu. Juhul kui kostjale oleks materjalid kätte toimetatud postitöötaja vahendusel, ei oleks ka postitöötaja andnud dokumentide kättesaajale juhiseid, milliseid toiminguid tuleb nendega edasi teha. Isegi kui nõustuda kostja väidetega seoses riigikeele mittevaldamise ja esindaja otsimise/leidmise ajakuluga, ei ole kostja esitanud kohtule taotlust menetlustähtaja pikendamiseks ja/või taotlust menetlusabi saamiseks hagimaterjalide ja kohtumääruse tõlkimiseks. Maakohus oli seisukohal, et kostja on olnud ise materjalide kättesaamisel hooletu ja passiivne, jätnud need tähelepanuta. Reaktsioon järgnes alles tagaseljaotsusele. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ega esinenud ka

§ 415

lg 1 teises lauses loetletud asjaolusid, mil on võimalik kaja esitamine mõjuva põhjuseta. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaja menetlusse, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ega maakohus ei saanud hinnata kostjal olnud terviseseisundit ilma vastava arsti seisukohata või kostja haigusloo täiendavate materjalideta. Kostja esitab täiendavate tõenditena väljavõtted oma haigusloost. Sõrmede vigastus oli kostja haiguse tagajärg. Kostja halb terviseseisund püsis kolm aastat enne tagaseljaotsuse tegemist. Kostjal diagnoositi epilepsia ehk langetõbi, mis mõjutas kostja terviseseisundit eriti negatiivselt ja põhjustas edaspidiste haiguste tekkimist. Vastavalt terviseportaali väljavõttele diagnoositi kostjal sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastus randme- ja käepiirkonnas. Tegemist ei ole tavapärase sõrmede vigastusega, vaid traumaga, mille ajal esineb n.medianuse kahjustus karpaalkanali nivoolt mõlemal käel – kerges astmes paremal käel ja keskmises astmes vasakul käel. Kukkumise ja sõrmede vigastuste tagajärjeks oli karpaaltunneli sündroom. Alates
2. jaanuarist 2023 olid kostjal väga tugevad valud kõõluses, mille tõttu pidi ta tarvitama tugevaid valuvaigisteid, mis mõjutasid kindlasti kostja vaimset seisundit. Arvestades pidevat valu ja ravimite mõju, oli kostjal väga raske hinnata olukorda seoses menetlusdokumentidega. Lisaks tekitasid ajuprobleemid ja epilepsia tol ajal võimetust ratsionaalselt mõelda ja tõsisemaid otsuseid vastu võtta. Kohus võiks/võib esitada kostja perearstile L. Spivakile kohtunõude, et tuvastada, kas oma terviseseisundi tõttu tol ajal oli kostja võimeline menetlustoimingutes osalema. 4 Maakohus on andnud hagile vastamiseks liiga lühikese tähtaja. Maakohus ei ole seda küsimust vaidlustatud määruses sisuliselt käsitlenud. Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ning seetõttu ei võinud kohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha. Maakohus ei ole tagaseljaotsuses ega määruses, millega jättis kaja rahuldamata, hagi õigusliku põhjendatuse kontrolli esitanud.
3. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetlus taastamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema suutmatust osaleda kohtumenetluses tervislikel põhjustel. Kostja on esitanud osaliselt umbkeelseid väljavõtteid terviseportaali digiloost, kus arst on pannud lühidalt kirja kostja enda kaebused ja kostjale määratud ravi. Antud informatsioon on mõeldud arstile endale ja teistele meditsiinitöötajatele. Kostja ei pea tsiviilkohtumenetlusest isiklikult osa võtma, vaid saab seda teha esindaja kaudu. Kostja ei ole esitanud ühtegi paikapidavat selgitust või tõendit, miks ta ei ole varem endale esindajat võtnud. Samuti oleks kostja saanud taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab menetluse. Määruskaebus rahuldatakse. 8. Määruskaebuse põhjendamiseks võib

§ 662lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Kostja lisas määruskaebusele väljavõtted terviseportaalist (5 tk). Kostja soovib nende tõenditega põhistada mõjuvat põhjust, mis takistas teda hagile vastamast ja sellest teatamast. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja hagimaterjalid kätte

1. veebruaril 2023 ja hagile vastamise tähtpäev saabus
2. veebruaril
3. Ühestki esitatud väljavõttest ei nähtu kostjal hagile vastamise tähtaja jooksul esinenud kaebusi. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist asjakohaste tõenditega (

§ 238lg 1) ja need tuleb jätta vastu võtmata.

9.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 teise lause p-des 1– 3 nimetatud juhtudel.

Kostja tugineb esiteks sellele, tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Teiseks tugineb kostja sellele, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha ja kostja võib

§ 415lg 1 p 3 kohaselt esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Kostja ei tugine sellele ja asja materjalidest ei nähtu, et kostja võiks esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 teise lause p 1 või p 2 kohaselt.

10. Tagaseljaotsust ei või

§ 407

lg 5 p 1 kohaselt teha juhul, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg.

§ 394

lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Riigikohus on leidnud, et minimaalne tähtaeg ei ole alati vastamiseks piisav, vastasel juhul poleks

§ 407lg 5 p-l 1 sisu.

Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi vastamisel, vajadust võtta esindaja (vt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2). 5 Arvestades hageja nõuet (töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitamise nõue) oli praegusel juhul 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ringkonnakohtu hinnangu ebapiisav. 11.

§ 422

lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Riigikohtu seisukoha järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Esmajoones on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale (vt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja on olnud ise dokumentide kättesaamisel hooletu ja jätnud need tähelepanuta. Kostja tunnistab kajas, et tegi ümbriku dokumentidega lahti alles paar nädalat pärast nende kättesaamist. Kostja ei ole põhistanud, et ta ei olnud terviseseisundist tulenevalt võimeline dokumentidega varem üldse tutvuma. Ringkonnakohus leiab aga, et koostoimes asjaoludega, et kostja ei valda väidetavalt eesti keelt, mistõttu dokumendid vajasid tõlkimist ning hagile vastamiseks oli antud minimaalne tähtaeg, saab praegusel juhul lugeda kostja terviseseisundi mõjuvaks põhjuseks, mis takistas teda hagile õigel ajal vastamast. 12.

§ 407

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks hagi õiguslik põhjendatus (veenvus). Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 17). Maakohus on tagaseljaotsuses viidanud üksnes õigusnormidele, mille alusel hageja nõuded kvalifitseerida, kuid ei ole kontrollinud nõuete rahuldamise eeldusi. Hagi õigusliku põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (vt nt RKTKm 30.01.2014, 3-2-1-181-13, p 16). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14). Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja (vt RKTKo 24.11.2021, 2-1813432, p 18 3). Ringkonnakohutu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud lepingu esemena kokkulepitud ja kostja tehtud tööde ja nendes esinevate puuduste kohta piisavad selleks, et hageja nõuete õiguslikku põhjendatust hinnata. 6 Hageja nõuab kostjalt mh 420 euro tagastamist, mille hagiavalduse kohaselt hageja tasus kostja käsundil kostja alltöövõtjale ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest. Ringkoknnakohtu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud piisavad ka selleks, et selles osas hageja nõuet kvalifitseerida. 13. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda kaja esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse

§ 150lg 1 p 7 järgi kaja rahuldamise korral.

Riigilõivu tagastab

§ 150

lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

§ 150

lg 6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7