Obsah (6)

§ 423§ 168§ 162§ 150§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-127212 Tsiviilasi Holm Bank AS ha

) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-24-11016 on 05.11.2024 määrusega kuulutatud välja kostja pankrot 05.11.2024 kell 13.00 ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Varade ja kohustuste nimekirjast nähtub, et ära on märgitud ka erinevad hageja nõuded. 05.11.2024 pankrotimäärus jõustus 21.11.
2. Seega käesoleva menetluse peatamiseks olnud asjaolu on ära langenud. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemise tõttu uuendada.
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on hagi tagasi võtnud, kuna kostja suhtes on väljakuulutatud pankrot. Kuivõrd kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb hagi jätta

§ 423lg 1 p 2 ja Pankr

S § 43 lg 2 koosmõjus läbi vaatamata. 9. PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleks

§ 168lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Kostja pankroti väljakuulutamine ei ole asjaolu, mida hageja oleks saanud mõjutada (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-154-09 p 12). Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja vastu hagi esitamist puudutavad menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

2 2-24-127212 Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 10. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagimenetluses täiendavalt 35 eurot. Hageja esitas taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 35 eurot tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Käesoleval juhul on hageja võtnud hagi tagasi põhjusel, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Hageja ei saanud ette näha kostja pankroti väljakuulutamist, mistõttu oleks kohtu hinnangul hageja suhtes ebaõiglane, kui kohus riigilõivu ei tagastaks põhjusel, et hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale

§ 150

lg 1 p 3 alusel tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot hageja arveldusarvele nr xxx LHV Pangas või arveldusarvele nr xxx SEB Pangas. Viitenumber on xxx. 11. Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (

§ 427

). Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3