Obsah (5)

§ 407§ 5§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-126799 Tsiviilasi Moneyzen OÜ hagiavald

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 10. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus

§ 407lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-
2. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
3. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 25.08.2023 ja 29.04.2024 esitatud andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kui lepingu sõlmimisel ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõutud, siis ei ole kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
4. Kostja sai krediidiandjalt laenu summas 1000 eurot, igakuise tagasimaksega summas 41,70 eurot. Samas väidab hageja, et on 02.04.2022 kandnud kostjale kuuluvale pangakontole 964,50 eurot. Hageja poolt hagiavalduse täienduse esitamise kuupäeva 29.04.2024 seisuga esitatud eraisiku maksehäirete raportist nähtuvalt on F.R-i suhtes seitse maksehäiret algusega 16.12.
5. Hageja ja kostja vahel sõlmiti laenuleping 02.05.
6. Hageja on seisukohal, et maksehäirete puudumist kostjal laenutaotlemise ja laenu väljastamise hetkel on võimalik tuvastada ka 29.04.2024 tehtud päringuga, mille kohaselt vanim avalikustatud maksehäire oli kostjal 16.12.2022 ehk enam kui pool aastat pärast laenulepingu sõlmimist hagejaga. Hageja kinnitab samuti, et tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja kohta 02.04.2022 Pensioniametist saadud andmete põhjal kostja keskmine kuue kuu sissetulek oli 1064,06 eurot. Kohus on seisukohal, et juhul kui laenuandja oleks kontrollinud vajaliku hoolsusega kostja krediidivõimelisust, sh küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, oleks laenuandjal pidanud tekkima kahtlused kostja laenuvõimelisuses, võttes arvesse, et maksehäireregistri väljavõttest nähtuvalt pidi kostja hagejaga laenulepingu sõlmimise ajaks olema eelnevalt võtnud laenu teistelt krediidiandjatelt. Hagiavaldusest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt üldse kontoväljavõtteid küsinud. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
7. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 01.04.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud 3 tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. 15.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
2. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
3. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
4. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, puuduvad hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4