KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-8667 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.) Eesti fi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta hageja menetluskulud 50,82% ulatuses kostja R. T. kandaja 49,18% ulatuses hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda.
2. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 579,35 eurot ning mõista nimetatud summa R. T.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja. R. T. kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 2 2-24-8667 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
4. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 03.06.2024 hagiavalduse R. T. vastu põhivõlgnevuse 10 073,18 euro, intressi 343,53 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 509,81 euro nõudes.
5. Kohus jättis hagi 12.06.2024 määrusega käiguta.
6. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 08.07.
7. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr 11.11.2019, mille alusel sai kostja laenu summas 12 900 eurot. Laenu eesmärk oli kliendi olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine, millega pank tasus kliendi asemel laenusumma otse panga kreeditoridele vastavalt kliendi poolt esitatud andmetele. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2019 - 10.11.
8. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.12.2019-10.07.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 2826,82 eurot. Seega on hageja põhinõue kostja vastu 10 073,18 eurot. Hageja nõuab kostjal intressi lepingus kokku lepitud määras, s.o 9,9% aastas ja 0,028% päevas ning perioodi 10.08.2023 kuni 23.10.2023 eest 343,53 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,83%. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 10 073,18 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.05.2024 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 9,9% aastas. Hageja nõuab viivist summas 509,18 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.08.2023 – 10.11.
9. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2023 lepingu üles.
10. 10.07.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
11. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja 10.07.2024 kohtumääruse kätte KÄPO kaudu 10.07.
12. Kostja tähtajaks, s.o 24.07.2024 vastust hagile esitanud ei ole. 3 2-24-8667
13. Kohus edastas 26.07.2024 hagejale kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning palus esitada ümberarvestuse juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
14. Hageja esitas vastuse 02.08.2024 ning ümberarvestuse.
15. Kohus edastas 05.09.2024 kostjale hageja esitatu ning palus esitada seisukoha hageja vastuse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates hageja vastuse kättesaamisest. Kostja sai hageja 05.09.2024 vastuse ning ümberarvestuse kätte KÄPO kaudu 18.09.
16. Kostja tähtajaks, s.o 02.10.2024 vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
17. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
19. Võlaõigusseaduse (

) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

§ 406lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse

§ 408

lg 4 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Hageja ja kostja vahel 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 11.11.2019 puhul on krediidi kulukuse määraks 10,83%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud 4 2-24-8667 krediidisumma

§ 404lg-ga 2¹.

Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 19,37% ning selle kolmekordne suurus oli seega 58,11%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 12.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on sõlmitud 11.11.2019 tarbijakrediidileping nr. 11.11.2019. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23).

§ 403

4 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbiviidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja märgib hagi p-s 1.8 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes

§ 403

⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte. Kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 1829 eurot. Peale laenutaotluse 5 2-24-8667 heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 257,39 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1571,61 eurot (1571,61-257,39) ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 14,07%. Krediidivõimelisuse hindamiseprotsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Hageja on esitanud hagi lisas nr 9 kostja SEB Panga konto väljavõtte perioodi 01.05.2019 kuni 01.11.2019 kohta. Kohtu hinnangul on arusaamatu kas ja millist analüüsi on krediidiandja üldse kostja pangakonto põhjal teinud. Konto väljavõtte põhjal võib asuda järeldusele, et kostja puhul võib olla tegu hasartmängusõltlasega, sest tema kontolt on tehtud korduvalt väljamakseid Eesti Loto AS (loteriide korraldamine), Royal Panda Limited (kasiino platvorm), Unibet (spordiennustuse, online kasiino, bingo ja online pokkeri platvorm), Firstclear LTD (pakub finantsteenuseid), Plus500.com (aktsiatega kauplemise leht, mille kaudu saab aktsiatega kaubelda), Trustly Group AB (mis on teatavasti tuntud selle poolest, et selle kaudu tehtud ülekannete kirjetest ei nähtu ei makse saaja ega selgitus), StayCool (hasartmängude ja kihlvedude korraldamine). Samuti on mh laekunud summasid Royal Panda Limited, Bitstamp Limited (krüptovaluutade kauplemiskeskkond), Plus500.com, AS Eesti Loto, StayCool, Earthport plc (finantsteenuseid pakkuv platvorm). Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh alkohol, videomängud, arvutimängud, ostlemine jne). Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama. Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis. Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla hasartmängusõltlane või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude mängimiseks. Hageja ja kostja vahel 11.11.2019 sõlmitud refinantseerimislepingu alusel refinantseeriti kostja olemasolevad laenukohustused Bigbank AS-is (laenu jääk 3769,59 eurot), Inbank AS-is (laenu jääk 805,16 eurot), Holmbank AS-is (laenu jääk 3647,36 eurot) ja Coop Finants AS-is (laenu jääk 2236,40 eurot). Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 6 2-24-8667 15.2.3.). Antud ohtu oleks laenuandja pidanud nägema olukorras, kus väljavõtte analüüsist tulenevalt esineb mitmete erinevate maksete tegemist finantsasutustele (Holm Bank AS, Coop Bank, Bigbank, LHV Pank, Trustly jt). Võttes arvesse finantsasutuste rohkust, millega kostja oli seotud enne hagejaga sõlmitud lepingut, on kohtu hinnangul äärmiselt tõenäoline, et kostja kasutas enne lepingu sõlmimist oma isiklike jooksvate kulutuste ja mängurluse kulude katmiseks erinevaid laene. Hageja hagi lisas 10 esitatud maksehäireregistri väljavõttest ei nähtu millal ja millise perioodi osas on väljavõte tehtud. Samuti nähtub hagi lisadest 2-4, et kostja on taotlenud 26.03.2021 tagasimaksete perioodi pikendamist ja maksepuhkust neljal korral. Hageja on kostja poolt esitatud taotluste alusel andnud kostjale maksepuhkust ja määranud uue maksegraafiku. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Kohtu hinnangul pidi krediidiandjale konto analüüsist järelduma tõsine kahtlus, et kostja ei ole krediidivõimeline. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

§ 4034

lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 11.11.2019 puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule

§ 4034

lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 24.11.2023 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude 7 2-24-8667 kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitas kohtule 02.08.2024 ümberarvestuse. Refinantseerimislepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 12 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2019 – 10.11.

1. Ümberarvestusega on kostja kokku tasunud 6827,43 eurot. Ümberarvestusega on kostjal tasutud täielikult
2. osamaksest s.o 10.12.2019 kuni
3. osamakseni s.o 10.02.2024 summas 6754,51 eurot ning osaliselt tasutud
4. osamakse s.o 10.03.2024 summas 72,92 eurot (6827,42-6754,51= 72,91). Osamakse nr
5. on tasumata summas 89,87 eurot (162,79 – 72,92 =89,87). Ümberarvestusega on kostja võlas osaliselt alatest
6. osamaksest s.o 10.03.2023 kuni
7. osamakseni s.o 10.11.2026 (maksegraafiku lõpuni) summas kokku 6072,52 eurot (5982,70 + 89,87). Kostja on võlas alatest
8. osamaksest. Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuleb kostjal tagastada hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 10.12.2019 – 10.11.
9. Seega ei ole kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa 6827,43 eurot põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 6072,57 eurot (12 900 – 6827,43 = 6072,57). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täiesulatuses tasutud maksed 10.12.2019 kuni 10.02.2024 ning osaliselt 10.03.2024 osamakse. Kostjalt on toimunud laekumisi kokku 6827,43 eurot. Hageja esitas 02.08.2024 nõude mõista kostjalt välja 02.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5318 eurot ja sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast 10.08.2024 kuni 10.11.
10. Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1267,63 eurot, s.o alates osaliselt
11. osamaksest 10.03.2024 kuni
12. osamakseni 10.10.
13. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud alles käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla 4804,94 euro (6072,57 – 1267,63 = 4804,94) osas osamaksed alates 10.11.2024 kuni 10.11.2026 alates maksetähtajale järgnevast päevast. Vastavalt hageja esitatud ümberarvestusest tuleb kostjal tasuda osamaksed alljärgneva maksegraafiku alusel: 8 2-24-8667 Osamakse
38. Põhiosamakse summa 173,85 175,28 176,73 178,19 179,66 181,14 182,63 184,14 185,66 187,19 188,74 190,29 191,86 193,44 195,04 196,65 198,27 199,91 201,56 203,22 204,90 206,59 208,29 210,01 211,70 Kokku 4804,94 Maksetähtaeg 10.11.2024 10.12.2024 10.01.2025 10.02.2025 10.03.2025 10.04.2025 10.05.2025 10.06.2025 10.07.2025 10.08.2025 10.09.2025 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025 10.01.2026 10.02.2026 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026
39. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Hageja ei ole 02.08.2024 ümberarvestuses intressinõuet esitanud. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning hageja on loobunud intressinõudest, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. 15. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus 9 2-24-8667 nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Kostjale on hageja 02.08.2024 esitatud ümberarvestus kätte toimetatud KÄPO kaudu 18.09.2024. Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates osaliselt 10.03.2024 kuni 10.10.2024 summas 1267,63 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 1267,63 eurolt viivise perioodi 18.09.2024 kuni 30.10.2024 eest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 18,24 eurot.

Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 31.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16.

§ 4034

lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja

§ 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid.

Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda 11.11.2019 lepingu puhul sissenõudmiskulu 50 eurot ja haldustasu 11,60 eurot, mis osas jätab kohus nõuded rahuldamata.

1. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr 11.11.2019 sissenõutavaks muutunud põhivõla 1267,63 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 18,24 euro nõuded. Samuti rahuldab kohus edasiulatuva tagasimaksete tasumise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla 4804,94 eurot, mis kostjal tuleb tasuda vastavalt määruses märgitud maksegraafikule. Kohus jätab rahuldamata lepingust tuleneva intressi nõude, sissenõudmiskulude ja haldustasu nõuded. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 11 985,85 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt summas 6090,81 eurot ehk 50,82%. Kohus ei arvesta menetluskulude jaotusel edasiulatuvat viivist aasta kohta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50,82% ulatuses kostja kanda ja 49,18 % ulatuses hageja kanda.
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4hx169 eur/h). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. 10 2-24-8667 Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 300 eurot (käibemaksuta) (2,5 x 120 eurot).
5. Riigilõiv 840 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist.
6. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1140 eurot (840+300). Kostjal tuleb hagejale hüvitada 579,35 eurot (50,82% 1140-st).
7. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad 11 2-24-8667 tema enda kanda.
2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 12