järgi viiekuulise vangistusega tingimisi
kohaselt kaheaastase katseajaga, lisakaristus: mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud viieks kuuks, tõkendit kohaldatud ei ole.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.R
järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 10 (kümme) kuud vangistust M.R-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 11.detsembril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
Kokkuleppe sisu
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör M.R-ile karistuseks kümme kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus M.R-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena M.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.R , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.R süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.R-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 122.40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 3 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. M.R on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades M.R-i sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel nõuab kohus M.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 585 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 122,40 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades M.R-i varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 707,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.