Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 65§ 751

Kriminaalasi nr 1-17-362 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-362 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 76lg 5 alusel määrata H.C-le katseaeg kestvusega kuni 03.07.2021.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada H.C katseajal 24 (kahekümne neljaks) kuuks

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada H.C-d täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alalises elukohas - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppi miskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel määrata H.C-le käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased isikud); 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel; 5) alluda elektroonilisele järelevalvele 9 (üheksa) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest alates.

1. Määrus H.C suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu H.C kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Välja
3. mõista H.C-lt riigituludesse riigi õigusabi kulud 160 (ükssada kuuskümmend ) eurot 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-17-362, menetluskulu, H.C “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 13.02.
5. a otsusega tunnistati H.C

süüdi § 199 lg 2 p 7, 8, 9 – § 25 lg 2 järgi , mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 2 alusel mõisteti H.C-le kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristus, lugedes 5 kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 25.05.

1. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.02.2016 . a ja lõppeb 03.07.
2. a. Vangla ei toeta H.C vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn asub 2-toaline kõigi mugavustega üürikorter, kus käesolevalt elab H.C abikaasa koos nende kahe ühise alaealise lapsega. Korteri üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomaniks ja kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. rokurörP on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha H.C tingimisi ennetähtaegse vabastamiseProkurör kohta. ei toeta H.C ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu H.C selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult H.C tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT ja
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära H.C tema kaitsja, leiab, et H.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
4. H.C kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangi stusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on H.C temale mõistetud karistusajast (5 aastat 5 kuud 1 päev) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on H.C andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. 3 Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud H.C vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Nimetatud aadressil asub 2-toaline kõigi mugavustega üüritud korter , kus käesolevalt elab H.C abikaasa koos nende kahe ühise alaealise lapsega. Korteriomanik ja H.C abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused H.C vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.2 H.C-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab H.C samuti kolmandat korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes H.C 08.05.

1. a. Käesoleval ajal kannab H.C isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taaskord liitkaristust grupiviisilise vargus toimepanemise eest, mis jäi katsestaadiumisse. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 22.05.
2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-7277), millega H.C on süüdi tunnistatud teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise toimepanemise eest. Seega nähtub H.C varasemast elukäigust, et ta on toime pannud äärmiselt raske kuriteo. Samas on kohtu hinnangul H.C puhul oluline arvestada, et H.C on pannud viimase kuriteo (s.o raske tervisekahjustuse tekitamise) toime mais
3. a (varavastane kuritegu, mille eest mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 13.02.
4. a otsusega on toime pandud 15.10.
5. a). Seega on H.C viimase kuriteo toime pannud pikka aega tagasi (s.o ligikaudu 4 aastat 6 kuud). Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Pärnu Maakohtu 19.11.
6. a määrusega asendati H.C suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega ja H.C oli ajavahemikul 05.01.
7. a kuni 11.01.
8. a allutatud elektroonilise järelevalve alla. Ajal, mil H.C oli allutatud elektroonilise järelevalve alla, H.C ei kuritarvitanud talle antud võimalust viibida vabaduses ning H.C ei pannud toime uusi õigusrikkumisi. Kohtu hinnangul on oluline ka see, et H.C tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse H.C selgitusi kohtuistungil ja Pärnu Maakohtu 22.05.
9. a otsusest nähtuvat, leiab, et H.C kahetsuse siiruses ja selles, et H.C on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohus peab oluliseks arvestada sedagi, et H.C on aru saanud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest. Kohtu hinnangul on positiivne, et H.C on aru saanud ka vajadusest mitte suhelda oma endise tutvusringkonnaga ja väljendanud kõrget motivatsiooni neid ka reaalselt vältida. 3.2 Kohus peab positiivseks H.C käitumist karistuse kandmise ajal. H.C-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on H.C käitumine vangistuse ajal olnud korrektne ja viisakas. Vanglas viibimise ajal on H.C läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. H.C omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis põhihariduse ja käesolevalt õpib nimetatu kooli 10ndas klassis. H.C on osalenud ka vangla tööhõives. 3.3 Kohus leiab, et H.C vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on H.C-l toetavad lähedased ja kindel elukoht oma abikaasa ning nende ühiste alaealiste laste juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxu linn. Kohus peab positiivseks sedagi, et H.C-l on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxx rasketehnika operaatorina (s.o kohas, kus H.C on ka varasemalt töötanud). Seega on H.C-l võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna 4 majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna H.C on kuritegusid toime pannud ka majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, - et K Raha andmetel on H.C-l seisuga 08.10.
10. a rahalisi nõudeid ligikaudu 7654 euro ulatuses ja vabanemisfondis 1500 eurot. Lisaks peab kohus positiivseks, et H.C on motiveeritud vabanemise korral võlgnevusi likvideerima.
11. Kohus on seisukohal, et H.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et H.C-l on mõistetud reaalsest vangistusest ära kantud ligikaudu 3 aastat 4 kuud vangistust. Lisaks võimal dab kohtu hinnangul H.C tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldavad H.C kohtule antud selgitused järeldada, et H.C on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et H.C suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et H.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav range järelevalve H.C paremat resotsialiseerumist ja kontrolli tema tegevuse üle.
12. H.C-le tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 03.07.2021.

a. H.C tuleb allutada käitumiskontrollile 24 -ks kuuks. Siinjuures võtab kohus arvesse H.C poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat ranget vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb H.C lisaks

§-s751 lg sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel täiendavad kohustused.

H.C M artinile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb H.C-le määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et H.C-l oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata H.C-l suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et H.C suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Välistada tuleb lähedased isikud. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 a lusel tuleb H.C-le määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata H.C-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada H.C-d alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Kriminaalmenetluse kulud 5 H.C tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Kaire Aus Advokaadibüroost Kaire Aus. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 160,88 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 160,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasueurot, 160,80mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel H.C-ltvälja mõista. Raina Pärn Kohtunik 6