KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11141 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kriminaalasi O.J

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes O.J-ile ärakandmisele kuuluvakas karistuseks kümme kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ja mõisteti O.J-ile liitkaristuseks kaks aastat viis kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud üks päev ning karistuse kandmise algusaega arvestati alates

1. augustist
2. O.J-ilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 192 eurot. Maakohus rahuldas P AS-i tsiviilhagi ja samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
3. Maakohus leidis, et O.J-ile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine on tõendatud tema ütluste, tunnistajate ütlustega, samuti kannatanute esindajate ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et O.J pani Tallinnas aadressil XXX vargused toime ühiselt ja kooskõlastatult koos NK-ga ning ta pani need kuriteod toime sissetungimisega. XXX kauplusest toime pandud varguse katse puhul tuvastati süütegu tunnistajate ja süüdistatava ütlusele ning dokumentaalsetele tõenditele tuginedes. Samuti tuvastas maakohus, et O.J on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kõiki ülal käsitletud kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud O.J-i tegude õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
4. O.J-ile karistust mõistes leidis maakohus, et süüdistatav on varem korduvalt varavastaste süütegude eest nii väärteo- kui kriminaalkorras karistatud isik ja ta kandis ka 2 maakohtu otsuse tegemise ajal karistust varguste eest. Kohtu hinnangul on O.J isik, kellel puuduvad rahalised vahendid, mistõttu on talle välistatud rahalise karistuse mõistmine. O.J-i süüd hinnates märkis maakohus, et seda suurendab kolme koosseisulise raskendava asjaolu esinemine ning asjaolu, et kuriteod pani ta toime eesmärgipäraselt. Süüd vähendab aga see, et lõpuleviidud vargustega reaalselt kahju ei tekitatud, kuna kannatanud said varastatud esemed tagasi. Karistust kergendava asjaoluna hindas maakohus ka O.J-i puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna O.J-i on juba varem kriminaalkorras karistatud ja ta kandis maakohtu otsuse tegemise ajal varasema kohtuotsusega mõistetud karistust, tuli talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel.
5. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt. 4.
6. Süüdistatav leiab, et maakohus on teda ebaõigesti süüdi tunnistanud kahes lõpuleviidud varguses ja ühes varguse katses. Tegelikult pani ta toime üksnes ühe lõpuleviidud varguse ja ühe varguse katse. Nimelt pani ta XXX erinevates ruumides vargused toime ühekorraga. Ruumid, millest ta varguse toime pani ausid samas hoones, kuid olid välja üüritud erinevatele äriühingutele. Kohus ei ole seda arvestanud. Samuti ei ole kohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Süüdistatava arvates mõistis kohus talle liig raske karistuse. Ta palub ringkonnakohtul asja uuesti läbi vaadata, arvestada kergendavate asjaoludega ja kergendada talle mõistetavat karistust, samuti arvesse võtta seda, et ta ei pannud toime süstemaatilist vargust. Süüdistatav soovib osaleda kohtuistungil. 4.
7. Kaitsja taotleb O.J-ile kergema karistuse mõistmist, leides, et maakohus ei ole mõistetud karistust piisavalt põhjendanud. Kaitsja arvates ei ole O.J-ile mõistetud tema teosüüle vastavat karistust. Süüdistatav on küll süüdi tunnistatud kolmes varguses, kuid neist ühe teo puhul oli tegemist katsega, millega kannatanule kahju ei tekitatud ja varastada püütu väärtus oli väike. Kahe ülejäänud varguse puhul tuleb aga arvestada, et need pandi toime lühikese ajaperioodi kestel samas asukohas. Kaitsja osutab, et süüdistatav on oma süüd täies mahus tunnistanud ega ole end mingilgi moel õigustanud. Ta on väljendanud ka oma kahetsust ja lubanud püüda edaspidi varastamisest hoiduda. Seegi peaks mõjutama mõistetava karistuse suurust. Samuti tuleb arvestada tema käitumist varastatud esemete tagastamisel ja esitatud tsiviilhagi õigeksvõtmisel. Neil asjaoludel oleks kaitsja hinnangul võimalik O.J-i puhul karistuse eesmärke saavutada ka oluliselt lühema karistuse mõistmisega. Ühes apellatsiooniga on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 3 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et O.J-i ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Süüdistatava taotlused käsitada kahte XXX toimepandud vargust ühe teona, on ainetud. Teod on toime pandud eri kannatanute vastu ja eraldi suletavatest ruumidest. Maakohus on asjakohaselt käsitlenud neid tegusid iseseisvate kuritegudena ning süüdistatava apellatsioonist ei nähtu asjakohaseid põhjendusi, miks tuleks neid vargusi käsitada ühe teona.
3. Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks on perspektiivitud. O.J-ile varguste eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. O.J-i on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka varem karistatud. Maakohus on hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka tegude eesmärgipärasuse ja suhteliselt suure väärtusega vara vastu suunatuse. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et O.J-i süüd kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kaks pooltundi ja maakohtu otsusega tutvumisele üks pooltund.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 4 Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5