lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav A.X , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 06.09.2016 otsusega mõisteti
järgi
lg 1 kohaldamisega 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, mis
alusel asendati 537 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 19.03.2018 määrusega määrati täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile; varem väärteokorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 07.09.2019; kaitsja vandeadvokaat Margus Viira määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada A.X süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.09.-09.09.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1
MS § 414 lg 2 alusel A.X vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg.
lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui A.X ei pane 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata A.X katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada A.X-i katseajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 8 alusel kohustada A.X-i katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab A.X-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.09.2019.
lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. TÕKEND Vabastada A.X kohtusaalis vahi alt. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.X-ilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 133,20 (ükssada kolmkümmend kolm eurot 20 senti) eurot v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista A.X-ilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada A.X-il tasuda menetluskulud kokku 538,20 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 44,85 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700044727 ning selgitusega: „A.X , 2 1-19-7110, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
järgi, taas 07.09.2019 kella 17:27 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas Koeravere külas, Vilgu-Koonu mnt 7 km-l juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alkotest 7110EST seerianumbriga ARDM-0072 tuvastati, et A.X väljahingatavas õhus oli etanoolisisaldus 0.82 mg/l kohta. Oma tegevusega rikkus A.X liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Vastavalt § 69 lg 2 p-le 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega A.X , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.X-ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2019 kuni 09.09.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.
Ülejäänud karistuse 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile
Katseajaks määrata 2 aastat 2 kuud.
lg 1 alusel on A.X katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada A.X-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav A.X on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav A.X on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust 3 reguleerivaid sätteid. A.X-i uleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 256 5 lg 2 alusel ½ võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 405 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 133,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 538,20 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast igakuiselt vähemalt 44,85 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.