4-24-439/14

4-24-439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 15.03.2024 Kohtuasja number 4-24-439 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Väärteoasi V.R karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 02.02.

1. a otsus Apellant menetlusalune isik V.R Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Cristel Jakobson Menetlusalune isik V.R , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; ei tööta Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 02.02.
2. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku V.R apellatsioon rahuldamata. Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseiametnik Emil Popazov koostas 31.01.2024 väärteoprotokolli nr 20240131423101 (väärteoasi nr 2780,24,001699) selle kohta, et 31.01.2024 kell 10.55 Tartus Kalda tee 1c lähistel juhtis V.R Sõpruse pst suunas mootorsõidukit BMW 530D reg nr XXX , omamata Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 4-24-439 08.06.
4. Oma tegevusega rikkus V.R LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. 01.02.2024 saatis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Tarvo Säälik väärteoasja läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles V.R karistamist arestiga.
6. 02.02.2024 toimus Tartu Maakohtus kohtuistung. Kohtuvälise menetleja esindaja palus V.R-ile mõista 18 päeva aresti, mida võib kanda ositi. V.R tunnistas ennast rikkumises süüdi ja kahetses. Ta selgitas, et soovis perele, kus kaks väikest last, lisaraha teenida Wolti kullerina, kuid enne tellimuse täitmist pidas politsei teda kinni. Ta ei planeerinud pidevalt hakata seadust rikkuma, kuid oleks kuu aega proovinud kullerina töötada. Menetlusaluse isiku peres on majanduslikud raskused. Tal pole kunagi olnud juhtimisõigust, kuid on aastatepikkune juhtimiskogemus. Varasemad rahatrahvid on tasutud. V.R palus aresti asendada üldkasuliku tööga, sotsiaalprogrammiga, autokooli saatmisega või rahatrahviga, sest ta peab oma perekonda väikeste laste eest hoolitsemisel abistama. Aresti kandmine võiks aset leida nädalavahetustel.
7. Tartu Maakohtu 02.02.
8. a otsusega tunnistati V.R süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 päeva aresti. Sellest kuulus koheselt ärakandmisele 5 päeva aresti, mille algust loeti V.R kinnipidamisest 31.01.2024 kell 10.
9. Ülejäänud karistuse osa, s.o 5 päeva aresti on õigus kohtuotsuse jõustumisel kanda osade kaupa, kuid korraga mitte vähem kui 2 päeva. Arest tuleb ära kanda hiljemalt
10. märtsiks
11. Maakohtu otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
12. Juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, kinnipidamise protokollist, liiklusregistri väljatrükist ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et V.R juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Et V.R on juba varasemalt mootorsõidukit juhtinud vastavat õigust omamata, tõendab 08.06.
13. a juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Ka menetlusalune isik ise on tunnistanud temale ette heidetud rikkumist. Eelnevale tuginedes luges maakohus tõendatuks, et V.R pani 31.01.2024 toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Kuna teo toimepanemist vaidlustatud ei ole, puudub vajadus selles osas maakohtu otsust põhjalikumalt refereerida. 4.
14. Karistuse mõistmisel märkis maakohus, et menetlusaluse isiku süü suurust iseloomustab eelkõige rikkumise toimepanemise aeg ja koht – ta juhtis mootorsõidukit linnakeskkonnas tööpäeva ennelõunasel ajal tiheda liiklusega tänaval. Sellega lõi isik potentsiaalse ohu paljudele liiklejatele. Menetlusalune isik ei anna endale aru, et tema liiklusalased teadmised on kontrollimata ning riik ei ole talle andnud õigust juhtida mootorsõidukit kui suurema ohu allikat. Karistusregistri õiendi kohaselt on V.R-i varasemalt karistatud nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholijoobes juhtimise eest. Viimane karistus määrati 08.06.2023 LS § 201 lg 1 järgi. Varasemad eriliigilised karistused ei ole aga menetlusaluse isiku käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Seega on tema liikluskäitumine jätkuvalt ühiskonna jaoks ohtlik. Maakohtu hinnangul on V.R ilmselgelt juhtinud mootorsõidukit rohkem kordi, kui seda kajastab karistusregister. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusaluse isiku kahetsus rikkumise osas ei ole maakohtu hinnangul puhtsüdamlik – sellele viitavad nii tema istungil antud selgitused kui ka rikkumiste korduvus. Pigem kahetseb V.R vahele jäämist ja karistamist. Vaatamata pere ja väikeste laste olemasolule jätkab menetlusalune isik õigusrikkumiste sooritamist. Juhtimisõiguseta juhtimise puhul on tegemist väärteoga, mis võib kaasa tuua rasked tagajärjed nii juhile endale kui ka 2 4-24-439 kaasliiklejatele. Kergema karistuse, s.o rahatrahvi määramine ei ole kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega ning preventiivsete eesmärkidega. Ka V.R sissetulek ei võimaldaks rahatrahvi kohest tasumist. Seega on põhjendatud määrata karistuseks arest. Kohus arvestas karistuse kandmise korra määramisel, et V.R-il on kaks alaealist last ning seetõttu määrati arest ära kanda ositi. Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus
15. Tartu Maakohtu 02.02.
16. a otsuse peale esitas apellatsiooni V.R , paludes kaevatava kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega antaks talle võimalus aresti kandmise asemel osaleda liiklusohutusprogrammis või selle võimatuse korral tasuda rahatrahvi. Menetlusalune isik aitab kasvatada kahte last vanustega 3 kuud ja 2,5 aastat ning lapse ema ei saa nendega üksinda hakkama, sest vanem laps on hüperaktiivne. Seetõttu on ka kodune olukord keeruline.
17. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.
18. a määrusega võeti V.R apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele võimalus kuni 04.03.2024 esitada kirjalikke seisukohti, samuti taotlusi ja taandusi.
19. Politsei- ja Piirivalveamet palub oma kirjalikus seisukohas jätta Tartu Maakohtu 02.02.
20. a otsuse muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata. V.R süü rikkumises on tõendatud ning määratud karistus proportsionaalne ja eripreventiivset eesmärki täitev. Menetlusalune isik on ka varasemalt juhtimisõiguseta juhtimise eest karistada saanud, kuid otsustas siiski asuda tahtlikult mootorsõidukit kasutades tööle toidukullerina. V.R süü on suur. Karistus peab isiku käitumist korrigeerima, sellisel juhul saab karistuse eesmärk täidetud. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 141 lg 1 p 6 kohaselt võib ringkonnakohus eelmenetluses mh lahendada asja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le
22. Selle sätte kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse ja teha lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja eelmenetluse käigus lahendamise eeldused on täidetud.
23. Ringkonnakohtunik, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole ning apellatsioon jääb rahuldamata.
24. Vaidlus puudub selle üle, et V.R on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik vaidlustab üksnes seda, et tal tuleb karistusena kanda aresti. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuivõrd selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud, leiab järgnevalt käsitlemist ainult Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistus.
25. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Rahatrahv on kergemaliigiline karistus, mida on põhjust kohaldada siis, kui isiku süü on väike ja karistuse 3 4-24-439 eripreventiivsele mõjule allumise prognoos hea. Praegusel juhul see ilmselgelt nii ei ole. Ringkonnakohtunik jagab maakohtu seisukohta nii valitud karistuse liigi kui ka määra osas. V.R varasemaid karistusi arvestades on põhjendatult prognoositud karistuse eripreventiivsele mõjule allumist kasinaks. Apellatsioonis esile toodud perekondlikke põhjuseid on maakohus samuti arvestanud, andes võimaluse kanda aresti ositi.
26. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi V.R on selgitanud maakohtu istungil, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud (dtl 38), siis politsei päringuvastuse kohaselt (dtl 28) on tal juhtimisõigus ära võetud vahemikus 17.01.2007 – 16.01.2008 ja 29.12.2008 – 28.07.
27. Juhtimisõigus puudub alates 29.07.
28. Eelnev aga tähendab, et menetlusalune isik on just liiklusrikkumiste tõttu kaotanud oma juhtimisõiguse. Ka karistusregistri väljavõttest (dtl 29-35) nähtub, et lisaks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.06.
29. a otsusega nr 2780,23,005911/2 LS § 201 lg 1 alusel määratud rahatrahvile on V.R-il 4 kustunud väärteokaristust samaliigiliste rikkumiste, s.o juhtimisõiguseta juhtimise eest (PPA 21.12.
30. a otsus nr 2650,11,002867/7 (määratud rahatrahv, mis asendatud üldkasuliku tööga); Tartu Maakohtu 08.08.
31. a otsus nr 4-13-5108/3 (mõistetud 30 päeva aresti); PPA 26.09.
32. a otsus nr 2780,19,010293/3 (määratud rahatrahv, mis asendatud üldkasuliku tööga); Tartu Maakohtu 22.12.
33. a otsus nr 4-20-4975/11 (määratud üldkasulik töö)) ning 1 kriminaalkaristus kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse teadliku täitmata jätmise, s.o juhtimisõiguse äravõtmise ajal mootorsõiduki juhtimise eest (Tartu Maakohtu 16.12.
34. a otsus nr 1-08-15698/10). V.R-i on samuti karistatud korduvalt nii LS § 224 kui ka KarS § 424 järgi. Seega on tal lisaks veel olnud kombeks juhtida mootorsõidukit keelatud seisundis. Tuleb tähele panna, et ka kustunud karistused iseloomustavad isiku elukäiku ning nende arvestamine on lubatav koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11, 13-14).
35. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et väga tõenäoliselt on menetlusalune isik juhtinud sõidukit enamatel kordadel kui see nähtub karistusregistrist. Sellele, et V.R juhtimisõiguseta sõitmist millekski ei pea, viitab otseselt tema poolt maakohtus avaldatu – ta ei planeerinud pidevalt hakata seadust rikkuma, kuid oleks kuu aega proovinud kullerina töötada. Kuu aja kestel sisuliselt igapäevane mitmete tundide vältel linnaliikluses juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on pidev ja väga tõsine rikkumine ning KarS § 4231 kohaselt käsitatav kuriteona. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustavad LS §-de 201 ja 224 ning KarS §-de 329 ja 424 alusel määratud kustunud karistused menetlusaluse isiku liikluskäitumist ka tänasel päeval ning seda saab ja tuleb eripreventiivsete kaalutluste osas arvesse võtta (RKKKm 1-151446/76, p 18). Pikema aja vältel mitmete erinevate liiklusrikkumiste sooritamine viitab väga madalale õiguskuulekusele ning sellises olukorras otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetamine ning sotsiaalprogrammiga piirdumine oleks selgelt põhjendamatu. V.R-il tuleb endale teadvustada, et samal viisil jätkates võib teda KarS § 4231 kohaselt karistusena oodata kuni 1-aastane vangistus.
36. Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.02.
37. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4