4-24-439/9

(10)päeva aresti. J.K-le mõistetust karistusest kuulub koheselt ärakandmisele viis

(5)päeva aresti, mille algust lugeda tema kinnipidamisest

1. jaanuaril 2024.a kell 10:
2. J.K-l on kohtuotsuse jõustumisel ülejäänud karistuse osa viis

(5)päeva aresti õigus kanda osade kaupa, kandes aresti ära hiljemalt 25. märtsiks 2024.a, kuid korraga mitte vähem kui kaks

(2)päeva aresti. J.K-le mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas. Kohtu poolt määratud karistuse kandmise tähtaja mittejärgimisel J.K poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu. Kohtuotsus edastada J.K-le ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates

1. veebruarist
2. a. 1 Asjaolud ja menetluse käik Väärteoprotokolli nr 2780,24,001699 kohaselt juhtis J.K
3. jaanuaril
4. a mootorsõidukit omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
5. juunil
6. a. Sellega rikkus J.K liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil J.K tunnistas väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnul üritas ta Wolti sõita, et perele rohkem raha sisse tuua. See oli väidetavalt tema esimene sõit kullerina, aga enne ei jõudnud seda lõpetada kuna peeti politsei poolt kinni. Ta kasutas sõitmiseks sõidukit BMW, mis kuulub tema XXX, kes oli teadlik, et J.K kasutab seda autot. Menetlusaluse isiku sõnul on tal XXX ja majanduslikud raskused, seetõttu otsustas nii teha, kuid kahetseb oma tegu. J.K sõnul pole tal kunagi juhilube olnud, aga plaan oli minna autokooli juunis või juulis, kui eelnevad karistused kustuvad. Isiku sõnul on ta lapsest saadik autoga sõitnud, tal on umbes 10 aastat sõiduoskusi ja on iseseisvalt liikluseeskirju lugenud. Menetlusaluse isiku sõnul on ta ka varasemalt samalaadseid rikkumisi olnud, varem on sõitnud ka purjus peaga. J.K taotles enda karistamist üldkasuliku tööga või rahatrahviga, ta ei saa aresti kanda kuna kuna peab XXX viima, sest XXX ei saa seda teha. Samuti arvas menetlusalune isik, et teda võiks pigem autokooli suunata, et saaks load ära teha, saata ravile või programmidesse. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et J.K süü on tõendamist leidnud ning teda tuleks karistada 18 päevase arestiga. Kohtu seisukoht J.K-le heidetakse väärteoasja ette, et ta juhtis
7. jaanuaril
8. a Tartu linnas XXX juures kella 10:55 ajal mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX omamata vastava Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
9. juunil
10. a. Toimiku materjalidest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) ja isiku kinnipidamise protokolli (tl 11-12) kohaselt juhtis J.K Tartu linnas XXX juures
11. jaanuaril
12. a kell 10:55 mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal J.K-l juhtimisõigus puudub, nähtub registri väljavõttest (tl 16), mille kohaselt puudub J.K-l juhtimisõigus alates
13. juulist
14. a. Seda, et J.K on juba varasemalt mootorsõidukit juhtinud ilma vastavat õigust omamata, tõendab
15. juuni
16. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 13). J.K on tunnistanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning on andnud selgitusi autoga sõitma asumise asjaolude kohta. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et juhtides
17. jaanuaril
18. a mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud, pani J.K toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 kohaselt. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. 2 Kohus leidis eeltoodult, et J.K tuleb süüdi tunnistada mootorsõiduki juhtimises ilma vastavat õigust omamata ja seda korduvalt. On ilmne, et J.K
19. jaanuaril
20. a autoga sõitma asudes oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus kuna ta ei ole seda kunagi omandanud, samuti oli ta varem juba korduvalt karistatud samasuguse rikkumise eest. Kuna teda on juba varem mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis oli ta teadlik ka, et selline teguviis on karistatav. Seetõttu leiab kohus, et J.K pani süüteo toime otsese tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud J.K puhul õigusvastasust ega süüd välistavate asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel on põhjendatud J.K LS § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada. J.K süü suurust iseloomustab eelkõige rikkumise toimepanemise aeg ja koht. Ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks seaduslikku õigust Tartu linnas tööpäeval ennelõunasel ajal, liikudes mööda suure liikluskoormisega linnatänavaid ajal, mil liiklustihedus on märkimisväärselt suur. Seega lõi isik potentsiaalse ohu paljudele inimestele, kes liiklesid temaga samal ajal samal teekonnal. Menetlusaluse isiku ennastõigustav selgitus kõlas küll, et tal on pikaaegne juhtimiskogemus ja ta on lugenud ka liikluseeskirju, kuid isik ei anna endale aru, et tema juhtimisoskused ja teadmised mootorsõiduki juhile kohustuslikest nõuetest, on kontrollimata vastavat pädevust omava asutuse poolt ja riigi poolt ei ole talle antud volitusi asuda juhtima suurema ohu allikana käsitletavat sõidukit. J.K-d iseloomustavana tuleb kindlasti arvestada tema varasemat käitumist liikluses. Teda on karistusregistri õiendi kohaselt viimati väärteokorras karistatud LS § 201 lg 1 järgi
21. juunil 2023.a toimepandud rikkumise eest. Samuti nähtub iseloomustavast materjalist, et tegelikult on J.K-d varsemalt aastate jooksul korduvalt karistatud nii juhtimisõiguseta sõitmise kui ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Seega ei ole J.K käitumises liikluseeskirjade täitmises ja liiklusohutuse tagamises näha mingeid paranemise märke, vastupidi tema ühiskonnaohtlikkus on kestev. Tema käitumist ei ole muutnud varasemad riigipoolsed mõjutused eriliigiliste karistuste näol. J.K selgitas kohtuistungil, et tal oli teadmine, et teise rikkumise eest määratakse veel rahatrahv, mitte arest ning kui oleks teadnud, et järgneda võib raskem karistus, siis ei oleks sõitma asunud. Kohtu hinnangul näitab see menetlusaluse isiku eriti küünilist suhtumist õiguskorda ja oma väärkäitumise võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse. J.K on ilmselgelt juhtinud mootorsõidukit palju kordi rohkem, kui seda kajastab tema karistusregister. Ta loodab mitte nö vahele jääda või pääseda kergemal viisil ja on valmis, vaatamata juba varasematele kogemustele karistuste näol, siiski riskima nii enda karistamisega (lootes küll kergemat karistust) kui ka ohtu seadma teisi ühiskonnaliikmeid. Kohus ei ole tuvastanud, et J.K suhtes esineks karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuigi kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et kahetseb rikkumisi, ei pea kohus tema kahetsust puhtsüdamlikuks. Kohtu hinnangul annavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitused ning tema tegevuse korduvus piisavalt alust kahelda, et isik ka tegelikult mõistab oma tegevuse väärolemust ja kahetseb oma käitumist. Pigem on kohtul alust arvata, et isik kahetseb nö vahele jäämist ja karistada saamist, mitte oma tegevust kui sellist. Seega ei arvesta kohus tema kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Lisaks tuleb märkida, et vaatamata pere olemasolule ja XXX, on isik ikka ja jälle valmis võtma riske, rikkuma seadust, teades, et sellele võib järgneda karistus, mis võib tema perekonna panna raskesse olukorda. Kohus arvestab J.K-le karistuse mõistmisel tema eeltoodud süü suurust, varasemaid karistusi, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Oluline on siinkohal arvestada, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske väärteoga, mis võib kaasa tuua potentsiaalselt väga rasked tagajärjed nii rikkujale endale kui ka kõigile teistele avaliku ruumis liiklejatele. Selline tegevus väärib eelkõige selle levimuse ja ohtlikkuse tõttu ühiskonnas selget taunimist ja hukkamõistu. Käesoleval juhul ei ole järjekordne kergema karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja 3 preventiivsete eesmärkidega. J.K-le on alles eelmise aasta juunis karistuseks määratud liikluseeskirja rikkumise eest rahatrahv ja eelneva elu jooksul on teda samasuguse rikkumise eest korduvalt karistatud, seega ilmselgelt ei ole talle need varasemad riigipoolsed sekkumised piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Samuti on oluline siinkohal arvestada, et kuna menetlusaluse isiku selgituste kohaselt maksaks ta trahvi ära alles aasta jooksul, kuna sissetulek ei võimaldanud varem, siis ilmselt ei oleks sel korra süü suuruse ja karistuslike eesmärkidega kooskõlas järjekordse rahalise karistuse määramine isikule põhjendatud. Kuna J.K avaldas, et XXX, samuti on XXX, siis järjekordse rahatrahvi tasumine ei oleks talle ilmselgelt jõukohane ega täidaks ka karistusena oma eesmärki. Eeltoodut arvestades, on põhjendatud määrata J.K-le karistuseks raskem karistus, s.o arest, lootusega, et isikut selline karistusmeede rohkem mõjutab kui eelmised. Samas arvestab kohus, et kuna J.K-l on XXX, siis on mõistlik võimaldada tal karistuse kandmine ositi, kandes koheselt ära poole karistusest ning teise osa kandmiseks anda isikule tähtaeg, mille jooksul ta saab oma pere elu korraldada selliselt, et kannab vähemalt 2 päeva kaupa karistust kuni kogu arestipäevade ärakandmiseni. Selline karistuse täitmise viis võimaldab J.K-l Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja §
22. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 4