Obsah (5)

§ 76§ 121§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2024 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-22-7023 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Marina Davõd

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus M ä ä r a s: Jätta C.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja maakohtu seisukoht Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 23.04.2024 Viru Vangla materjalid kinnipeetav C.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. C.L tunnistati Harju Maakohtu 16.12.2022 otsusega süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud.

§ 65

ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust temale Harju Maakohtu 31.08.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4219 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust C.L-i vahistamisest 30.09.2022.

Kohtuotsus jõustus 06.01.

1. Karistuse kandmise tähtaeg saabub 30.07.
2. 1/6 Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on C.L kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, milledest kaks karistust on kehtivad. Vangistuses viibib neljandat korda. Varasemalt on ta karistatud röövimise, varguste, ähvardamise ja korduva kehalise väärkohtlemise, narkootiliste ainete suures koguses käitlemise, avaliku korra raske rikkumise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Vägivaldsuse raskusaste suurenenud ei ole, viimase kuriteoga majanduslikku tulu ei teeninud. Kõigi kuritegude puhul on soodusteguriks olnud impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus, varem ka majandusliku kasu saamise soov, sõltuvusprobleem ja grupi mõju. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ja vanglas käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist: - kinnipeetav on motiveeritud vangistuses töötama. On töötanud vangla majandustöödel ja metallitsehhis keevitajana; - läbis B1 riigikeeleõppe täiendkoolituse ja sooritas 03.03.2024 eksami positiivsele tulemusele; - osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja 25.01.2024-01.02.2024 programmi jätkutegevuses, kus kinnistati programmis õpitut läbi kordamise ja eneseanalüüsi; - osales sotsiaalprogrammis Viha juhtumine; - 07.03.2024 läbis vestlused kriminaalhoolduse nõuetest, ühiskonnas kehtivatest normidest ja väärtushinnangutest. - 18.03.2024 paigutati kinnipeetav avavanglasse. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgmised tegevused - töötamine ja Eesti Töötukassa külastamine, sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine jätkutegevused. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Rahvastikuregistris on kinnipeetava lisa- aadressina märgitud xxx, kus elas enne vangistust ning kuhu soovib asuda elama vanglast vabanemise järgselt. Antud elukohas elavad kinnipeetava abikaasa ja viimase kaks alaealist last. Abikaasa on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus ning kutseharidus keevitaja eriala. Ta suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisesse. K- Raha andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on hoiustatud 788,30 eurot. Vabanemisjärgseks töökohaks on isik märkinud X OÜ, mille esindaja kinnitas telefoni teel kriminaalhooldusametnikule valmisolekut võtta C.L vanglast vabanemisel ettevõttesse tööle ehitaja ametikohale. Palka makstakse esialgu miinimummäära alusel. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, vend ja abikaasa. Suhted on head ja toetavad. Abikaasa on käinud regulaarselt pikaajalistel kokkusaamistel vanglas, samuti on kinnipeetavat käinud külastamas ema. Kinnipeetaval pole lapsi, kuid ta elab koos abikaasa kahe noorema lapsega. Suhtlusringkond kodust väljas koosnes kriminaalse taustaga isikutest, käesolevalt endiste kuriteokaaslastega ei suhtle. SÜTIK programmi raames on isikule määratud tugiisik, kes abistab resotsialiseerumisel. Vangla meditsiiniandmetel on isikul anamneesis narkootikumide sõltuvusdiagnoos. Isik on pannud vägivaldse kuriteo toime olles tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume, kuid probleem on pigem narkootikumide tarvitamisega. Isik on motiveeritud loobuma nii alkoholist kui narkootikumidest. Narkootikumide sõltuvusest vabanemisest on ta korduvalt viibinud 2/6 sõltuvusrehabilitatsioonil, viimati 2020.a lõpust 2021.a alguseni (ca 1,5 kuud) Viljandi Haiglas, kuid lahkus sealt omal soovil ning seejärel tekkis tagasilangus. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on tugevas seoses narkootikumide kuritarvitamisega ja ta tunnistab seda ka ise. Isik on käesoleva vangistuse jooksul ning varemgi (2015 ja 2017.a) läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 25.03.2024 saatis MTÜ Lunest vanglale kinnituskirja C.L-ile tugiisiku määramise kohta. Kinnipeetav on vägivalda kasutanud nii sõltuvusainete mõju all kui ka kainelt. Viimase vägivallakuriteo pani toime vanglas 2022.a. 2023.a osales ta Viha juhtimise sotsiaalprogrammis, kus oli aktiivne osaleja, mh analüüsis vägivaldse kuritegudeni viinud põhjuseid ja tegi sellest järeldused. Isik on enda suurimaks eesmärgiks nimetatud narkootikumidest loobumise ja tööle asumise. Kinnipeetav on varem neljal korral allutatud käitumiskontrollile, milledest kahel korral asendati vangistus üldkasuliku tööga. Ühel korral sooritas isik kõik ettenähtud tunnid ning teisel korral ei sooritanud ühtegi tundi. Vanglas osaleb riske maandavates tegevustes motiveeritult, sõnades soovib vangistuses viibitud aega kasutada maksimaalselt enda kasuks ning tegeleda sõltuvusega, et enam vanglasse mitte tagasi minna. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev ohtlikkus röövimises, vägivalla kasutamises, tapmise ja kehavigastuste tekitamisega ähvardamises ja seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Samuti seisneb oht narkootikumide käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist, kui tal tekivad konfliktid, mille lahendamiseks kasutab vägivalda, käitub impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Tegemist on isiku viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega ning vangla toetab karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, et aidata kaasa kinnipeetava järkjärgulisele vabanemisele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada C.L vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusaemtnik ettepaneku määrata C.L-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 30.07.
3. Käitumiskontrolli ajaks on C.L-ile otstarbekas määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud lisakohustused.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeeritakse talle - sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine järeltegevused; - vestlused seaduskuuleka elustiili pidamisest ja selle tuludest, ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest ja nende täitmisest ning majandusolukorra stabiilsest ja seaduskuulekatest viisidest sissetuleku saamiseks. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa C.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kirjalikus seisukohas märgib prokurör, et nõustub vangla iseloomustuses toodud argumentidega ning ühineb vangla seisukohaga. Süüdimõistetu C.L selgitas kohtuistungil, et kuna eelmisel korral jäeti ta vabastamata, siis nüüd on ta teinud pingutusi, et ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Tema olukord on tõesti muutunud, ta on avavanglas alates märts 2024 ja alates mai 2024 läheb tööle. See tähendab, et ka vangla hindab tema käitumist positiivseks. 3/6 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et C.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. C.L kannab karistust Harju Maakohtu 16.12.2022 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.08.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Seega kannab C.L karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 1.

§ 76

lg 1 p 2 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva kohtumääruse kirjutamise seisuga on C.L ära kandnud rohkem kui poole temale Harju Maakohtu 16.12.2022 otsusega mõistetud 2 aasta ja 10 kuu pikkusest liitkaristusest, mis on ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Samuti on möödunud VangS § 76 lg-2 sätestatud tähtaeg materjalide edastamiseks pärast eelmist tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlust. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on seega täidetud. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise ja individuaalse täitmiskava osas on mitmeid positiivseid aspekte. Nimelt osaleb süüdimõistetu tööhõives ning temale ette nähtud sotsiaalprogrammides ja vestlustes. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning Viru Vangla 11.03.2024 käskkirja nr 6-1/24/2331 alusel paigutati ta ümber Viru Vangla avavanglaosakonda, kus kinnipeetav viibib alates 18.03.

1. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Arvestades, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamisel oktoobris
2. a oli kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, näitab distsiplinaarkaristuste puudumine seda, et isik on vanglas käitumist 4/6 korrigeerinud ega pane toime uusi õigusrikkumisi. Küll aga ei ole veidi rohkem, kui 1 kuu pikkune avavanglas viibimise periood piisav, et anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. Samuti loeb kohus positiivseks, et säilinud on toetavad suhted perega. Pere toetus kahtlemata aitab teatud määral maandada tagasilanguse riski. Positiivne on seegi, et isikul on vabaduses kindel töökoht. Vangistuses on süüdimõistetu aktiivselt osalenud tööhõives. Töötamise registri andmetel on isik alates 02.05.2024 vormistatud tööle OÜ -sse X keevitaja ametikohtale. Isik on ka varasem ametliku töötamise kogemus muuhulgas keevitajana. Kohus leiab, et kokkuvõtlikult on isiku vabanemisjärgsete tingimuste puhul võimalik tuletada positiivset prognoosi õiguskuulekaks käitumiseks. Samas tuleb

§ 76

lg -s 4 kirjeldatud asjaolusid vaagima kogumis, mis võib tähendada, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt RKKK otsus nr 3-1-1-1217). Seetõttu ei saa isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vaadata mööda asjaolust, et vabaduses tabavad süüdimõistetut narkootikumide tarvitamisega seotud tagasilangused, mis on viinud uute kuritegude toimepanemiseni. Isik on ka varem vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (Viru Maakohtu 08.11.2018 määrusega) ning tema katseaeg pidi kestma kuni 26.10.2020. Katseajal rikkus isik korduvalt registreerimiskohustust mõjuva põhjuseta, mistõttu ei saa rääkida katseaja edukast läbimisest. Kuna isik pani 2021.a toime hulgaliselt varguseid, ei muutnud varasemad vangistused ega kriminaalhoolduse meetmed tema kriminaalset käitumist. Nii jõuab kohus arvamusele, et ka praegu võivad isiku lubadused narkootikumide tarvitamisest ja kuritegelikust eluviisist loobumiseks jääda paljasõnaliseks. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et C.L-i puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, tööhõives osalemine , individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine) üles kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtu hinnangul ei ole C.L puhul veel alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha kindlaid järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegu aga puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda sõltuvusprobleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et C.L-i vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Isiku püüdlused on küll edumeelsed, kuid arvestades avavanglas viibitud lühikest aega on vara teha kindlaid järeldusi isiku suutlikkusest seljatada varasem kriminaalne käitumismuster. Arvestades andmeid varasema kriminaalhoolduse kohta ning kuritegude toimepanemise jätkamist pärast seda, puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja 5/6 käitumiskontrollile allutamine oleksid tema puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu C.L-i temale Harju Maakohtu 03.10.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Vangistusseaduse § 76 lõike 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule materjalid C.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6