Obsah (12)

§ 28§ 54§ 20§ 24§ 26§ 27§ 21§ 30§ 16§ 35§ 41§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5925 Tsiviilasi O.T võlgade ümberkujundamise menetlus M

§ 28lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. O.T (avaldaja, võlgnik) esitas
2. aprillil 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja igakuised sissetulekud 1245 eurot ja väljaminekud 771 eurot. Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 24 856 eurot 63 senti. Avaldaja võttis laenu jooksvate kulutuste katteks, kuid tal tekkisid makseraskused, kui viibis
3. a-l üheksa kuud vangistuses. Avaldajale suudab maksta võlgnevuste katteks igakuiselt 300 eurot.
4. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse
5. mai
6. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks C.Z (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
7. Maakohus määras
8. mai
9. a määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 900 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
10. Usaldusisiku
11. juuni
12. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
13. Maakohus algatas
14. juuni
15. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks
16. august
17. Kohus rahuldas
18. augusti
19. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks
20. september
21. Usaldusisik esitas
22. augustil 2023 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava ning
23. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Usaldusisik esitas
24. märtsil 2024 taotluse muudetud ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus määras usaldusisikule
25. märtsil 2024 muudetud ümberkujundamiskava esitamiseks tähtaja
26. mai
27. Täiendavalt esitas usaldusisik
28. mail 2024 taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja määras kava esitamise tähtajaks
29. juuni
31. Usaldusisik esitas
32. ümberkujundamiskava (kava). juunil 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgade 6.
33. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ja täitekulude ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 33 129 eurot 72 senti, millest põhivõlg on 21 463 eurot 9 senti, mis moodustab 64,79% koguvõlgadest. Kavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõrvalkulusid 100% ulatuses. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldajate põhivõlad 90% ulatuses 60 kuu jooksul. 4 6.
34. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (endine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) tehnikuna ning tema sissetulekuks on töötasu 1245 eurot (neto). Võlgniku sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 947 eurot 45 senti. Võlgniku hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda kava järgsete kohustuste katteks igakuiselt 300 eurot. 6.
35. Kava on koostatud 60 kuu peale. Kuumaksed kõigi ümberkujundatavate nõuete peale on kokku keskmiselt 297 eurot 58 senti. Kõrvalnõuete vähendamine 100% ulatuses ning põhinõuete tasumine 90% ulatuses annab võimaluse nõuded rahuldada võlgnikule jõukohase kuumaksega 60-kuuse perioodi jooksul. Kava koostamisel on arvestatud üldise majanduskliimaga, võlgniku sissetulekuid ja kulusid ning elatusmiinimumi, et võlgnik suudaks kava täita kogu kava arvestusliku perioodi jooksul. 6.
36. Võlgniku pankroti korral on prognoositavaks tuluks võlgniku sissetulekust tehtavad maksed. Pankrotimenetluse ajal oleks oodatav tulu esimesed 6 kuud 2550 eurot (6 × 425). Kohustustest vabastamise menetluses (pärast pankrotimenetluse lõppu, mis kestab keskmiselt 6 kuud), on oodatav tulu kohustustest vabastamise menetluse ajal 9562 eurot 50 senti (30 × 318,75). Seega võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses eelduslikult oleks 12 112 eurot 50 senti. 6.
37. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 17 854 eurot 91 senti, st põhivõlad 90% ulatuses, rahuldades koguvõlgnevusest 53,89%. Pankroti korral rahuldatakse koguvõlgnevusest 36,56%. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotti. 6.
38. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte (dtl 192). Kavaga nõustus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (dtl-d 189–191). Nord Collect OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei usaldusisiku teatise kättesaamist kinnitanud ei ole. Usaldusisik loeb TsMS § 3141 lg 1 alusel kava koos dokumentidega võlausaldajatele kättetoimetatuks
39. juunil 2024 (dtl 194). 6.
40. Kavast on jäetud välja Politsei- ja Piirivalveameti nõue 18 eurot, kuna trahve ei saa ümber kujundada ja nimetatud nõudega seotud kohtutäituri Rita Lohu nõue 66 eurot. 6.
41. OMEGA INVEST OÜ ei nõustu kavaga, milles vähendatakse kõrvalnõudeid 100% ja põhinõudeid 10% (dtl-d 185–187). Võlausaldaja arvates targa majandamise korral jõuab võlgnik kogu põhivõlgnevuse tasuda ning võlausaldaja on nõus vajadusel kava tähtaja pikendamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik peaks tasuma kogu põhivõla. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldaja seisukohaga. Võlgade ümberkujundamisel tuleb kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt. Seega ei nõustu usaldusisik, et OMEGA INVEST OÜ peaks saama 100% põhinõudeid. Kui kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldada 100% ulatuses, ei ole võimalik võlgnikul mõistliku kuumaksega 60 kuu jooksul kava täita. Kava tähtaja pikendamine ei ole usaldusisiku hinnangul põhjendatud, kuna pankrotimenetlus kestab vaid 36 kuud ning kava tähtaeg on isegi pikem. Usaldusisik on toonud ka kavas võrdluse pankrotimenetlusega, mille raames saaksid võlausaldajad oluliselt väiksemas mahus oma 5 nõuded rahuldatud. Võlausaldaja ei ole oma seisukohas esitanud tõendeid ega põhistust oma vastuväitele, seetõttu palub usaldusisik jätta võlausaldaja vastuväite kohtul arvestamata. 6.
42. Aktsiaselts PlusPlus Capital vastuväidet kava osas ei esitanud, kuid tegi ettepaneku võlgnikul kaaluda väärtpaberite realiseerimist ning kava täitmist lühema perioodi jooksul (dtl 182). Usaldusisik edastas võlgnikule võlausaldaja ettepaneku. Võlgnik on seisukohal, et kogumispensioni teise samba eesmärk on koguda pensionieaks ning võlgade osaline tasumine selle arvel ei ole tulevikuperspektiivi silmas pidades mõistlik. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et kogumispensioni väljavõtmisel tuleb maksta tulumaksu, mis vähendab veelgi võlausaldajatel saadavat tulemit. Usaldusisik nõustub võlgnikuga ning leiab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. 6.
43. Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, Nord Collect OÜ, B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, kohtutäiturid Oleg Sirotin, Anne Böckler ja Oksana Kutšmei tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta kava osas ei esitanud. Usaldusisik on kava võlausaldajatele edastanud
44. mail 2024 ning andnud tähtaja seisukoha esitamiseks (dtl-d 181, 192). Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. 6.
45. Usaldusisiku arvates on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid. Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning 90% ulatuses põhinõuete tasumisel on arvestatud nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega. 6.
46. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1215 eurot ning kanda see Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 14 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot). KOHTU PÕHJENDUSED
47. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
48. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24lg 3).

6 9.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. 10. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, Nord Collect OÜ, B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, kohtutäiturid Oleg Sirotin, Anne Böckler ja Oksana Kutšmei avaldusi ega seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises

§ 24

lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Vastuväite on esitanud kaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajat (OMEGA INVEST OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital). OMEGA INVEST OÜ esitas vastuväite ümberkujundamiskavas esitatud nõuete ümberkujundamise viisile ning leidis, et võlgnik peaks tasuma kogu põhivõla ja vajadusel võib kava tähtaega pikendada. Aktsiaselts PlusPlus Capital sisulisi vastuväiteid kavas toodud nõude suurusele või ümberkujundamise viisidele ei esitanud. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud 9 võlausaldajat, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud

§ 26lg-s 2 sätestatud eeldused.

11. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

11.

1. Kohus määras
2. juuni
3. a määruses kava esitamise tähtajaks
4. august 2023 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni
5. septembrini
6. Usaldusisik esitas
7. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Usaldusisik esitas
8. märtsil 2024 taotluse muudetud ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus määras usaldusisikule
9. märtsil 2024 muudetud ümberkujundamiskava esitamiseks tähtaja
10. mai
11. Täiendavalt esitas usaldusisik
12. mail 2024 taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja määras kava esitamise tähtajaks
13. 7 juuni
14. Usaldusisik esitas muudetud kava kohtule kinnitamiseks
15. juunil
16. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest (dtl-d 181, 192), võlausaldajate seisukohad (dtl-d 182–191) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl-d 178-179, 194). Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

11.2. Kava vastab

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

12. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Võlgnikul on kohustusi 10 võlausaldaja ees kokku 33 129 euro 72 sendi ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on 21 463 eurot 9 senti. Võlausaldajatel, kelle nõuded on tagamata, on kõrvalkulusid vähendatud 100% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad 90% ulatuses 60 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ning põhi- ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 13. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse

1. veebruaril 2025 ning kava täidetakse hiljemalt jaanuaris
3. Võlgnik võttis laenu jooksvate kulutuste katteks, kuid tal tekkisid makseraskused, kui viibis
4. a-l üheksa kuud vangistuses. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 1245 eurot (töötasu). Võlgnik tasub enda sissetulekutest igakuiselt 297 eurot 58 senti, seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks 947 eurot 45 senti. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 297 euro ulatuses täita. Seeläbi on võlgnikul tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida. 15. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta. 16. Järgmisena kontrollib kohus

§ 26

lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (OMEGA INVEST OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik rahuldab kõigi võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. OMEGA INVEST OÜ sellega ei nõustu. Võlausaldaja väitel peaks võlgnik tasuma talle kogu põhinõude, mis on 8 targa majandamise korral võimalik. Aktiva Finance Group OÜ ei ole sisulisi vastuväiteid kavale esitanud. Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile võlausaldajatele tasutakse põhinõuded 90% ulatuses. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Võlausaldajad ei ole ka väitnud, nagu oleks neid kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldaja ei saa maksejõuetusmenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada. Ainuüksi võlausaldaja subjektiivne arvamus, et targa majandamise korral suudab võlgnik rahuldada nõudeid suuremas ulatuses, selleks alust ei anna. Kohus leiab, et

§ 26

lg-eid 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid

§ 26lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses.

Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga. 17. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 14).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 9 18.

§ 16

lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 16. mai 2023. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. 19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

20.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. jaanuariks 2026 ning edaspidi iga aasta 15. jaanuariks kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik kohtule. 21. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1215 eurot (14 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot) (dtl-d 178–179, 203–204). 22.1.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku 10 tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 14 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on enamus võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1215 eurot. 22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot. Usaldusisiku tasust (1215 eurot) tuleb 900 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54

lg 9) ning ülejäänud 315 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks ning mis tuleb kanda samuti Avitase OÜ-le. 23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 11