Obsah (5)

§ 444§ 173§ 162§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-112497 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi M B vas

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 14.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
2. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja M B vahel 29.06.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 1888,25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagi esitamise seisuga (14.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 127,54 eurot; 1.
3. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 15.06.2024 kuni põhinõude (1888,25 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 29.06.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx , mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1888,25 eurot järelmaksuga. Kaup on antud kliendile kohapeal kaupluses üle. Lepingu intressimäär oli 0% aastas ja krediidi kulukuse määr 0 %. Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud ja seega on kostja võlgu alates
5. osamaksest. Krediidiandja saatis 7.11.
6. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.11.
7. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hoiatus ja teade saadeti kostja poolt lepingus märgitud postiaadressile. xxx OÜ loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group õigusega nõuda kõrvalnõudeid. koos Hageja soovib VÕS § 1132 lõike 2 ning lepingu punkti 8 alusel saada võla sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot järgmiste toimingute eest: 3.01.
8. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 12.01.
9. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.02.
10. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kaks meeldetuletuskirja on saadetud samuti kostja poolt lepingusse märgitud aadressile ja üks on saadetud lepingus märgitud e-posti aadressile. Viivist nõuab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29.11.2023, alates seadusjärgses määras, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 22.09.
12. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teeb otsuse

§ 444lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud.

1. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi (dtl 36) põhjal, et kostja on 29.06.2023 digiallkirjastanud xxx Järelmaksu lepingu nr xxx, milles krediidiandjaks on AS xxx, mitte xxx OÜ, nagu hageja väidab. Kohus tuvastas äriregistrist, et xxx OÜ nimelist ettevõtet ei eksisteeri. 2 Kohus juhtis täiendavalt hageja tähelepanu (dtl 74), et nõude aluseks oleva lepingu (punkti 5) kohaselt jõustub leping kauba üleandmisel ostjale. Hageja esitas vastuseks väite, et kaup on antud kliendile kohapeal kaupluses üle ning esitas tõendina kauba müüja poolt koostatud arve (dtl 82). Järelmaksulepingu kohaselt finantseeriti xxx OÜ (märgitud lepingus kui müüja, registrikood xxx) poolt kauba maksumusega 1888,25 eurot ostmist. Kaup on järelmaksulepingus identifitseeritud kui „xxx“. Hageja esitatud arve on aga koostanud xxx OÜ, registrikood xxx. Arves on küll märgitud kostja nimi, ent arve summa on 1528 eurot. Arve kuupäev on 30.06.
2. Kohus märgib, et arve iseenesest ei tõenda, et kaup oleks ka üle antud (sellel ei ole kostja allkirja vms kinnitust kauba kättesaamise kohta). Ent ka sisuliselt ei tõenda antud arve kuidagi järelmaksulepinguga finantseeritud kauba kättesaamist, sest arve väljastaja on erinev müüjast ning kokku ei lange ka kauba maksumus. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, et laen on (kas raha või kaubana) kostja kasutusse antud ning järelmaksuleping jõustunud. Kuivõrd laenu kostja kasutusse andmine on esile toomata ja tõendamata, jääb hageja nõue rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
3. Täiendavalt märgib kohus, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja samast lepingust tuleneva põhivõla suurusena 1900,25 eurot, lisaks nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ja viivist ühe perioodi eest 0,065753% päevas ja viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 0,102459% päevas. Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõude 12 euro võrra suuremana, kui hagimenetluses ning kui lepingujärgne laenusumma oli. Lepingu järgi oli lepingutasu 0 eurot, haldustasu 0 eurot ja intressimäär 0% aastas. Lepingusse oli märgitud viivise määraks 24.00% aastas 0.07% päevas. Seega on ka viivise osas hageja nõudnud edasiulatuvat viivist lepingusse märgitust kõrgema määra alusel. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et sama hageja on ka teistes menetlustes esitanud maksekäsus põhivõla nõude suuremana, ei saa kohus pidada hageja väiteid ka usaldusväärseks. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. 3

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 7. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marus Juha kohtunik 4