RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Teised kassatsioonimene

§ 2981

lg 1 järgi ning Eesti Keskerakonna süüdistuses

§ 2981lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 18.

märtsi

1. a otsus - Hillar Tederi kaitsjad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Jaanus Tehver; - Mihhail Korbi kaitsjad vandeadvokaadid Paul Keres ja Andri Rohtla; - Eesti Keskerakonna kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv, Marko Pilv ja Oliver Nääs; kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Taavi Pern
2. jaanuar 2025, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus muutmata ja kassatsioonid rahuldamata.
6. Jätta süüdistatavate kaitsjate kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlused rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Hillar Teder ja Mihhail Korb anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 2981 lg 1 ning Eesti Keskerakond (edaspidi Keskerakond või erakond)

§ 2981lg 2 järgi mõjuvõimuga kauplemises järgmistel asjaoludel.

1. H. Teder pakkus
2. veebruaril 2020 toimunud kohtumisel M. Korbiga Keskerakonnale annetust. Vastuteeneks soovis ta, et M. Korb Keskerakonna peasekretärina kasutaks nii erakonna kui ka tema enda tegelikku mõjuvõimu Tallinna linnapea M. K. üle selleks, et viimane lahendaks H. Tederiga seotud OÜ Porto Franco (edaspidi Porto Franco või osaühing) ja Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) vahel servituudi tasu üle peetava vaidluse H. Tederi soovitud viisil. H. Tederit ajendas 1-22-3155 mõjuvõimuga kauplema see, et alates
3. aasta maikuust toimunud läbirääkimised polnud viinud oodatud tulemuseni. Seejuures polnud M. K. reageerinud Porto Franco juhatuse liikme R. T. palvele kohtuda ja aidata kaasa vaidluse lahendamisele. Samas soovis Porto Franco
4. aasta veebruaris sõlmida Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) laenulepingut, mille eelduseks oli mh servituudikokkulepe Tallinna linnaga. M. Korb aga tegeles
5. aastal erakonna võlgnevuste likvideerimisega.
6. veebruaril 2020 asetleidnud kohtumisel lubas M. Korb H. Tederile, et räägib M. K-ga. H. Teder seevastu lubas rahaliselt toetada Keskerakonda enne
7. aasta oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi.
8. Pärast seda kohtumist saatis R. T. M. Korbi soovitusel linnapeale kirja, milles palus kokkusaamist. M. Korb omakorda tuletas R. T. soovi M. K-le korduvalt meelde. Sel põhjusel kohtus M. Korb M. Kga ka
9. veebruaril
10. Samal päeval andis M. K. linnavalitsuse ametnikele ülesande korraldada
11. märtsil 2020 kohtumine Porto Franco esindajatega. Nii taaskäivitas linnavalitsus Porto Francoga peetavad läbirääkimised servituudi tasu üle.
12. Selle tõttu, et M. Korb sekkus linnavalitsuse tegevusse, sai Porto Franco avaliku huvi seisukohast põhjendamatud ja ebavõrdsed eelised. Sellisteks eelisteks olid võimalus maksta Porto Franco kasuks seatava servituudi eest osaühingu soovitud, mitte linnavalitsuse ametnike määratud tasu; rääkida linnavalitsuse ametnikega korduvalt läbi tingimusi, mille kohta linnavalitsus oli juba seisukoha kujundanud, ning lahendada servituudi tasu küsimus kiirendatud korras, ilma tavapärast menetluskorda järgimata. Seejuures kontrollis M. K. abilinnapea E. V. vahendusel küsimuse kiiremat lahendamist. Kui enne lahendati Porto Franco teistkordset, s.o
13. mai
14. a taotlust alandada servituudi tasu 776 580 eurolt 150 000 eurole enam kui kuue kuu jooksul, s.o kuni
15. novembrini 2019, siis pärast mõjuvõimuga kauplemist leiti M. K. osalusel võimalus samasisulise taotluse lahendamiseks kahe nädala jooksul (
16. veebruarist kuni
17. märtsini 2020). Servituudi tasu määramisel ei järginud linnavalitsus tavapärast praktikat, mille järgi annavad servituudi tasule hinnangu Tallinna Linnavaraameti (edaspidi linnavaraamet) ametnikud, lähtudes eksperdihinnangust ja Tallinna Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni otsustest. Samuti loobuti selle tasu kujundamisel varem järgitud põhimõttest, et servituudi tasu määratakse servituudist kasu saava kinnistu sihtotstarbest lähtudes. Porto Franco kinnistu sihtotstarve oli ärimaa, ent servituudi tasu määramisel võeti aluseks transpordimaa hind. Nii vähendas linnavalitsus servituudi tasu 776 580 eurolt 301 000 euroni.
18. Vastavalt lubatule annetas H. Teder Keskerakonnale
19. juulil,
20. septembril ja
21. oktoobril 2020 kokku 90 000 eurot.
22. detsembril 2020 toimunud kohtumisel Keskerakonna aseesimehe J. K-ga kinnitas H. Teder valmisolekut jätkata Keskerakonna toetamist, kuid lubas avalikkuse liigsete küsimuste vältimiseks teha annetusi ka Keskerakonna poliitilistele konkurentidele – Isamaa Erakonnale ja Eesti Reformierakonnale.
23. detsembril 2020 annetas H. Teder Keskerakonnale taas 30 000 eurot. Kokku andis H. Teder erakonnale M. Korbiga sõlmitud kokkuleppe alusel 120 000 eurot. Maakohtu otsus
24. Harju Maakohtu
25. oktoobri
26. a otsusega mõisteti süüdistatavad õigeks. Riigilt mõisteti välja 166 438 eurot 50 senti H. Tederi kasuks, 49 526 eurot 40 senti M. Korbi kasuks ning 54 081 eurot 19 senti Keskerakonna kasuks nende valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 4 ja § 7 lg 1 alusel esitatud M. Korbi taotlused kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Kohus leidis lühidalt järgmist.
27. M. Korbi kahtlustatavana antud ütlused on lubamatu tõend. Kuna kahtlustatav soovis ülekuulamise juurde kaitsjat, ei tohtinud tema küsitlemist alustada enne kaitsja saabumist. Seetõttu ei saa M. Korbi 2

§ 2981puhul on oluline eesmärk, mida ebaõiguskokkuleppe sõlmimisel taotletakse.

H. Tederi ja M. Korbi kohtumise eesmärk oli see, et M. Korb räägiks M. K-ga veel kord R. T. soovist linnapeaga kohtuda. Viimane ei olnud aga avaliku huvi seisukohast ebavõrdne ega põhjendamatu eelis. Tunnistajate ütlustest tulenevalt ei olnud see tavapäratu, et R. T. sai Porto Franco kasuks servituudi seadmise küsimuses linnapeaga kohtuda. Selline võimalus oli igal sarnases olukorras oleval kinnisvaraarendajal. Sel põhjusel ei ole tõendatud seegi, et H. Tederil ja M. Korbil oli ühelt poolt annetust lubades ja teiselt poolt sellega nõustudes eesmärk saada Porto Francole ebavõrdne ja põhjendamatu eelis.

1. M. Korbi taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on alusetud. Süüdistatavat ei kõrvaldatud KrMS § 141 alusel ametist ja tema suhtes ei kohaldatud muud meedet, mis oleks takistanud tal Riigikogu valimistel kandideerida. Järelikult ei ole tal SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel õigust nõuda saamata jäänud Riigikogu liikme ametipalka. M. Korb lahkus vabatahtlikult Keskerakonna peasekretäri kohalt. Tema võimalus osutuda uuesti Riigikogu liikmeks valituks oli üksnes hüpoteetiline. Samuti on alusetu tema mittevaralise kahju hüvitamise taotlus. Prokuratuur ei käsitanud M. Korbi pressikonverentsil ega telesaates „Ringvaade“ intervjuud andes süüdlasena, vaid viitas talle kui kahtlustatavale. Seega ei rikutud süütuse presumptsiooni. Apellatsioonid
2. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja M. Korbi kaitsjad. Prokuratuur taotles süüdimõistva otsuse tegemist, M. Korbi kaitsjad aga vaidlustasid otsust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmise osas. 3

§ 2981

lg 1 järgi 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mille ärakandmata osa jäeti tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. M. Korbi karistas kohus

§ 2981

lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille jättis samuti kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Keskerakond tunnistati süüdi

§ 2981lg 2 järgi ja teda karistati 750 000 euro suuruse rahalise karistusega.

Seda suurendati varasema otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti erakonnale rahaline karistus 1 000 000 eurot. Ringkonnakohus leidis lühidalt järgmist.

1. M. Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused on lubatav tõend. M. Korbile selgitati enne ülekuulamist kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning pole alust arvata, et ta neid ei mõistnud. Samuti oli kahtlustatava ülekuulamise protokollist võimalik aru saada, et M. Korb andis nn selgitusi kahtlustuse kohta. Veelgi enam – menetleja küsis M. Korbilt, kas ta soovib kahtlustuse sisu kohta ütlusi anda. Järelikult soovis M. Korb küll menetlusse kaitsjat, ent oli nõus kahtlustuse kohta ütlusi andma ka kaitsja juuresolekuta.
2. Asjaolu, et prokuratuur ei keskendunud kohtuvaidlustes servituudi tasu alandamisele, ei tähenda, et ta oleks selles osas süüdistusest loobunud. Süüdistusest loobumine tuleb esitada sõnaselge tahteavaldusena ja sellele järgneb õigeksmõistva otsuse tegemine KrMS § 14 lg 2 ja § 301 alusel. Maakohus nendele sätetele ei viidanud. Samuti polnud tegu KrMS § 268 lg-s 3 märgitud süüdistuse muutmisega. Järelikult polnud maakohtul õigust jätta süüdistust osaliselt käsitlemata.
3. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt ning tegi meelevaldseid järeldusi. Seejuures ei hinnanud kohus tõendeid kogumis ja jättis osa neist üldse tähelepanuta. Puudulik kohtulik uurimine viis olukorrani, kus maakohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohus ei arvestanud, et tegu on korruptsiooni- ehk peitkuriteoga, ning esitas tõendamisele ülemäära rangeid nõudeid.
4. Tõendatud on
5. veebruaril 2020 ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ehk mõjuvõimuga kauplemine. Mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe oli seejuures piisavalt konkretiseeritud. H. Tederi poolt kohtumisel pakutud annetus Keskerakonnale oli vastuteene M. Korbi lubatud M. K. mõjutamise eest. Ka väljendas M. Korb nn annetuse vastuvõtmist sel eesmärgil. Seega leppisid pooled vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel tuleb tegutseda. Tõendatud on ka see, et M. Korbil oli erakonna peasekretärina mõjuvõimu Tallinna linnapea M. K. üle. 19.

§ 2981

lg 1 subjektiivne külg eeldab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamise eesmärki. Koosseisu täidetuse seisukohast ei ole oluline, kas selline eesmärk ka realiseerus. Samas näitas prokuratuur, et Porto Franco sai taotletud eelised. Tõendatud on, et R. T. kohtus linnapeaga seetõttu, et selle eest seisis hea M. Korb. Tunnistajate T. M-i ja E. U. ütlused tõendavad, et tavapäraselt ei kaasatud linnapead servituudi tasu kujundamise vaidlustesse. Selline Porto Franco kohtlemine oli tunnistajate praktikas esmakordne. Samuti oli tunnistaja N. N-i sõnul Porto Franco juhtum esimene, kus servituudi tasu läbirääkimiste käigus muudeti. Tavapärase asjaajamise korral arutati servituudi tasu küsimust linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise komisjonis, kuid kuna linnapea soovis asjas kiiret lahendust, ei jõutud harilikku menetluskorda järgida. E. V. ja M. K. pealtkuulatud kõnedest selgub, et uue tasu kujundamisel võeti aluseks just Porto Franco soovitud põhimõtted ehk lähtuti transpordimaa väärtusest. Vale on maakohtu veendumus, et linnavaraameti ametnikud jõudsid sellisele seisukohale juba 2019. aasta lõpus R. T. ja M. K. kohtumisest sõltumatult. Uuritud tõendite põhjal saab kahtlusteta järeldada, et Porto Francot 4

§ 2981lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuna M. Korb tegutses Keskerakonna huvides (annetust taotleti ja maksti erakonnale), tuleb

§ 2981lg 2 järgi süüdi tunnistada ka Keskerakond.

1. Süüdistatavate karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes on võimalik M. Korbi ja H. Tederit karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Samuti on põhjendatud jätta karistused tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatavad ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendatud on prokuratuuri taotlus karistada Keskerakonda 750 000 euro suuruse rahalise karistusega. Sellele tuleb liita varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistus.
2. Kuna M. Korb tunnistatakse süüdi, pole tal alust nõuda SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Pressikonverentsi korraldamist ega telesaates esinemist ei saa lugeda menetlusõiguse rikkumiseks SKHS § 7 lg 1 mõttes. Pressikonverents toimus KrMS § 214 lg 2 ja avaliku teabe seaduse § 38 lg 1 alusel avalikkuse huvides kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks. Andmete avaldamisel kirjeldas prokuratuur üksnes kahtlustuse sisu ega käsitanud M. Korbi kuriteos süüdiolevana. Andmete avaldamine toimus õiguspäraselt. Arvestades M. Korbi positsiooni ja kahtlustuse sisu, ei riivatud andmete avaldamisega ebaproportsionaalselt tema õigust eraelu puutumatusele ja maine kaitsele. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on möönnud riigi õigust jagada avalikkusele teavet käimasoleva kriminaalmenetluse kohta. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid
3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad. Kõik kassaatorid taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kas maakohtu otsuse jõustamist või uue otsusega kaitsealuste õigeksmõistmist. Seejuures taotlevad M. Korbi kaitsjad küll maakohtu otsuse muutmata jätmist süüdistatava õigeksmõistmises, kuid otsuse tühistamist osas, millega M. Korbi kahju hüvitamise taotlused jäeti rahuldamata. Keskerakonna kaitsjad vandeadvokaadid A. Pilv ja M. Pilv taotlevad alternatiivselt ka erakonna karistuse kergendamist. Süüdistatavate menetluskulud palutakse jätta riigi kanda. Kassaatorite seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. H. Tederi kaitsjate põhiväited
4. Vandeadvokaat Erki Kergandberg leiab, et mõjuvõimuga kauplemise koosseis on liialt üldine ja seetõttu vastuolus määratletuse põhimõttega. Seaduses puuduvad kriteeriumid, eristamaks seaduslikku lobitööd ametiisiku ebaseaduslikust mõjutamisest. Veel märgib kaitsja, et ringkonnakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt, mille tagajärjel tuvastas faktilised asjaolud valesti. Seejuures luges kohus alusetult M. Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused tervikuna lubatavaks tõendiks. Tõendite hindamise reeglite rikkumise tõttu jõudis kohus valele järeldusele ebaõiguskokkuleppe kohta. H. Teder ei taotlenud ja Porto Franco ka ei saanud avaliku huvi seisukohast ebavõrdset ega põhjendamatut eelist. Seejuures jääb otsuse pinnalt selgusetuks, mida sellise eelisena silmas peeti, kas see oli ebavõrdne ja/või põhjendamatu ning kas see oli ka objektiivselt avaliku huvi seisukohast märkimisväärne. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb M. K-d käsitada ametiisikuna ja millist avalikku ülesannet ta täitis. Samuti ei tuvastatud, et M. Korbil oli mõjuvõimu M. K. üle. 5

§ 2981lg 1 tähenduses.

Olukorras, kus linnaametnikud küsisid Porto Franco kasuks seatava servituudi eest õigusvastast tasu, oli linnapea sekkumine nõutav. Samuti ei olnud M. Korbil M. K. üle mõjuvõimu. Arvates M. Korbile süüks mõjuvõimuga hooplemist, väljus ringkonnakohus nii süüdistuse kui ka apellatsiooni piiridest. Veel rikkus ringkonnakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Kohus jättis valdava osa kaitsjate vastuväidetest ja neid toetavatest tõenditest tähelepanuta. Samuti oli ringkonnakohus erapoolik, eelistades põhjendamatult prokuratuuri seisukohti. Ekslik on ka kohtu arusaam, et peitkuritegude tõendamisele kehtib tavapärasest leebem tõendamisstandard. M. Korbi kaitsjate põhiväited

1. Vandeadvokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla hinnangul on ringkonnakohtu järeldus mõjuvõimuga kauplemise kohta oletuslik. Ringkonnakohus alandas lubamatult tõendamisstandardit. Peitkuritegude tõendamisele kehtivad samad reeglid nagu iga teise kuriteo puhul. Lugedes ebaõiguskokkuleppe sõlmituks, hindas kohus tõendeid valikuliselt. Samuti tegi ringkonnakohus tõenditest alusetuid järeldusi ning jättis kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata. M. Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused saadi menetlusõigust rikkudes, mis tingib nende lubamatuse tõendina. Menetluse käigus ei tuvastatud, et M. Korbil oli ameti- või isiklikust positsioonist tulenevalt mõjuvõimu M. K. üle. Tõendamata on, kuidas ja millal M. Korb oma väidetavat mõjuvõimu kasutas. Samuti ei ole tõendatud, et M. Korbi eesmärk oli saada Porto Francole servituudi seadmise menetluses mõni avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis või et osaühing oleks mõne sellise eelise saanud. Liiati ei tegutsenud M. K. Porto Franco kasuks servituudi seadmise menetluses ametiisikuna, kuivõrd servituudi seadmine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsele küljele ei ole täidetud ka selle subjektiivne külg. Tõendatud ei ole, et M. Korb sai H. Tederiga annetustest rääkides ja neid hiljem vastu võttes aru, et H. Teder ootab vastuteenet. Õigeksmõistva otsuse tegemisel tuleb M. Korbi SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel esitatud nõue rahuldada. Sõltumata süüasja lõpptulemusest tuleb rahuldada ka tema SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud nõue. Keskerakonna kaitsjate põhiväited
2. Vandeadvokaat Oliver Nääs leiab, et ringkonnakohus rikkus süüdimõistvat otsust tehes oluliselt menetlusõigust. Apellatsioonikohus hindas tõendeid puudulikult ja tegi neist valed järeldused. Seejuures ei näidanud ringkonnakohus, milles seisnes maakohtu eksimus tõendite hindamisel. Maakohus tuvastas õigesti, et M. Korbil ei olnud erakonna peasekretärina tegelikku mõjuvõimu erakonna juhatuse liikme ja Tallinna linnapea M. K. üle. Samuti ei väitnud M. Korb H. Tederile sellise mõjuvõimu olemasolu. Tõendatud ei ole ka ebaõiguskokkuleppe sõlmimine, s.t et M. Korb lubas H. Tederi poolt Keskerakonnale tehtava annetuse eest M. K-d mõjutada. Ringkonnakohtu vastupidine järeldus tugineb oletustele. Prokuratuur ei esitanud tõendeid selle kohta, et Porto Francot koheldi servituudi seadmise menetluses eelistatult. Karistusõiguslik vastutus mõjuvõimuga kauplemise eest saab järgneda üksnes õigusvastase otsustusprotsessi või tulemuse korral. Vaidlus puudub selles, et Porto Franco kasuks servituudi seadmise menetlus koos selle lõpptulemusega oli õiguspärane.
3. Vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv on seisukohal, et ringkonnakohus rikkus otsust tehes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus eksis, kui leidis, et maakohus esitas süü tõendamisele liiga rangeid nõudeid. Peitkuritegude puhul tuleb järgida tavapäraseid tõendite hindamise reegleid ja arvestada süütuse presumptsiooniga. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõigust. M. Korbil ei olnud M. K. üle juriidilist ega faktilist mõjuvõimu ja ta ka ei väitnud, et tal selline võim 6

§ 44

lg 8 redaktsioonist, mis näeb võrreldes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega ette raskema karistuse. Selliselt eksis kohus

§ 5lg-te 1 ja 3 vastu.

Teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest juhindudes pidanuks kohus mõistma süüdistatavale oluliselt väiksema karistuse. Keskerakonna karistus on ebamõistlikult suur ka siis, kui vaadata senises praktikas juriidilistele isikutele mõistetud karistusi. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult osa Keskerakonna apellatsioonimenetluse kuludest süüdistatavale hüvitamata. Kassatsioonivastus

1. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta kassatsioonid rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Kohtueelses menetluses antud ütluste lubatavus
2. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas M. Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused on lubatav tõend. Maakohtu istungil keeldus M. Korb ütluste andmisest. Seepeale palus prokurör avaldada KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokuröri taotlusele vaidles vastu vandeadvokaat A. Rohtla, kes leidis, et ülekuulamisel rikuti M. Korbi kaitseõigust, mistõttu nendele ütlustele ei või tugineda. Maakohus soostus kaitsja seisukohaga ja tunnistas M. Korbi kahtlustatavana antud ütlused tõendina lubamatuks.
3. Ringkonnakohus käsitles põhjalikult M. Korbi kohtueelses menetluses ütluste andmise asjaolusid ja põhjendas veenvalt, et tõsiselt võetav ei ole kaitseväide, mille kohaselt ei saanud M. Korb selgitusi andes aru sellest, et annab ütlusi. M. Korbile selgitati kahtlustuse sisu ja tema kui kahtlustatava õigusi. M. Korb kinnitas seda oma allkirjaga ja puudub alus arvata, et ta õiguste sisu ei mõistnud. Järelikult oli M. Korb teadlik nii õigusest anda ütlusi kui ka sellest, et neid ütlusi võidakse kasutada tema vastu. Sellest, et kahtlustatava ülekuulamise protokollis on ütlustele viidatud ka kui selgitustele (Kahtlustatav soovib vabatahtlikult ilma kaitsja juuresolekuta anda kahtluse kohta selgitusi), pole põhjust järeldada, et M. Korb ei saanud nende õiguslikust tähendusest aru. Seejuures sisaldub viide selgituste andmisele protokolli alapunktis pealkirjaga Ütlused. Pärast M. Korbile küsimuse esitamist, kas ta on kahtlustuse sisuks oleva kuriteo toime pannud, küsiti temalt veel eraldi, kas ta soovib kahtlustuse sisu kohta ütlusi anda. Seega ei saanud M. Korbil tekkida väärarusaama, et kahtlustuse kohta selgituste andmine erineb mingil moel ütluste andmisest. Keset ütluste andmist suhtles M. Korb telefoni teel kaitsjaga, kes soovitas kuni tema kohalejõudmiseni rohkem ütlusi mitte anda. Pärast kaitsja saabumist ja M. Korbiga nõupidamist jätkati kahtlustatava küsitlemist. Seejuures ei esitanud kaitsja ega M. Korb ülekuulamise eelneva käigu kohta ühtki etteheidet.
4. Vandeadvokaat J. Tehver võrdles kohtueelses menetluses M. Korbi ütluste andmist üldmenetluses toimuva kohtuistungiga, mida ei tohi ilma kaitsjata pidada. See võrdlus ei ole asjakohane. Erinevus praeguse ja kaitsja viidatud olukorra vahel seisneb selles, et kui kaitsja osavõtt kriminaalasja üldmenetluses arutamisest on reeglina kohustuslik (KrMS § 45 lg 4), siis kaitsja osalemine kohtueelses menetluses üldjuhul kohustuslik ei ole (KrMS § 45 lg-d 2 ja 3). Samuti ei ole asjasse puutuv vandeadvokaat E. Kergandbergi viide KrMS §-le 48, mille kohaselt võivad kahtlustatav ja süüdistatav kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. 7

§ 2981kooskõla määratletuse põhimõttega 38.

H. Tederi kaitsja vandeadvokaat E. Kergandberg märgib, et mõjuvõimuga kauplemise koosseis on liialt üldine ja seetõttu vastuolus karistusseaduse määratletuse nõudega. Seejuures viitab kaitsja 8

§ 2981lg 1 sõnastuse põhjal võimalik.

39. Lubatud ja keelatud lobitöö eristamise küsimus kerkis esile

§ 2981

lg 1 varem kehtinud redaktsiooni kohaldamisel, mille koosseisuliseks tunnuseks oli ametiisiku ebaseaduslik mõjutamine. Kuivõrd õiguskorras puudusid siis (ja puuduvad ka praegu) ametiisikute mõjutamise reeglid (lobbying-reeglid), oli võimatu vahet teha, milline mõjutamine oli lubatud ja milline keelatud ehk ebaseaduslik. Seda probleemi käsitles Riigikohus ka asjades nr 3-1-1-23-12, 3-1-1-95-12 ja 3-1-1-89-15 tehtud lahendites: mõjuvõimuga kauplemise kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamine eeldab, et nii süüdistuses kui ka süüdimõistvas kohtuotsuses on ära näidatud, milliseid õigusnorme on konkreetsel juhtumil ametiisikut mõjutades rikutud. Vältimaks mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu sisutühjaks jäämist ja tagamaks karistusseadustiku kooskõla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga (RT II 2001, 28, 140; edaspidi konventsioon), muutis seadusandja seejärel oluliselt

§ 2981lg 1 sõnastust.

Nii ei nõua

§ 2981koosseis alates 1.

jaanuarist 2015 enam mõjuvõimu kasutamise ebaseaduslikkust, vaid seda, et mõjuvõimu kasutamise sisuks oleks ametiisikult avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamine. Kui mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppel kirjeldatud sisu puudub, ei ole kokkulepe

§ 2981lg 1 järgi karistatav.

40. Vandeadvokaat E. Kergandbergi hinnangul ei loonud

§ 2981

lg 1 muutmine aga piisavat selgust küsimuses, milline käitumine on lubatud ja milline mitte. Kaitsja leiab, et avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis on koosseisutunnusena liialt üldine ega võimalda karistatavat tegu määratleda. Riigikohus on selgitanud, et (karistus)normi sõnastamine viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata selle vastuolu põhiseaduse § 23 lg-st 1 tuleneva karistusseaduse määratletuse nõudega. Õigusselguse põhimõte ei välista määratlemata õigusmõistete kasutamist. (Vt nt RKKK 18.06.2018, 1-16-10888/62, p 48.) Seejuures on ka EIK praktika kohaselt vältimatu, et paljud seadused sisaldavad suuremal või vähemal määral ebamääraseid mõisteid, mille tõlgendamine ja sisustamine on praktika küsimus. Isik peab asjasse puutuva sätte sõnastusest aru saama, vajaduse korral kohtute poolt sättele antud tõlgenduse abil, millise tegevuse või tegevusetuse eest ta kriminaalkorras vastutab ning milline karistus vastava teo toimepanemise ja/või tegevusetuse eest määratakse. (Vt nt EIK 25.06.2009, Liivik vs. Eesti, p-d 93–94.) 41. Kokkuvõttes tõdeb kolleegium, et kuigi

§ 2981

lg 1 sisaldab määratlemata õigusmõisteid – avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis ja tegelik või väidetav mõjuvõim –, saab neid koosseisutunnuseid sisustada kohtupraktikaga (vrd nt RKKK 16.06.2023, 1-21-5633, p 72). Seda kinnitab ka tõik, et kaitsjadki on asunud mõjuvõimuga kauplemise kohaldamisala nende mõistete tõlgendamise teel kitsendama ja seeläbi argumenteerima, miks praegune juhtum ei ole koosseisuga hõlmatud. Edasi tulebki hinnata, kas ringkonnakohus on

§ 2981

lg 1 tunnuseid õigesti tõlgendanud ja põhjendatult järeldanud, et süüdistatavate käitumine vastab kuriteokoosseisule. (IV) Linnapea kui ametiisik 42. M. Korbi ja H. Tederi kaitsjad leiavad, et M. K-d pole servituudi seadmise kui eraõigusliku lepingu sõlmimise menetluses alust käsitada ametiisikuna, mistõttu ei saa rääkida ka ametiisiku mõjutamise kokkuleppe sõlmimisest. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 43.

§ 288

lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse 9

§ 2981lg 1 mõttes.

1. Riigikohus on KVS § 2 lg-t 1 tõlgendanud nii, et avalik ülesanne selle sätte mõttes hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Samas peab KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p-d 61–62)
2. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 sätestavad, et linnavara valitsemise korra kehtestab volikogu. Tallinna Linnavolikogu
3. juuni
4. a määruse nr 31 „Linnavara valitsemise kord“ § 1 lg 2 järgi on linnavara Tallinna linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Linnavara valitsemine on määruse § 4 lg 2 kohaselt mh vara linnale omandamise, linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korraldamine. See, et tegu on linnavara valitseja õiguse ja kohustusega, tuleneb sõnaselgelt Tallinna põhimääruse § 65 lg-test 2 ja 4: linnavara valitsejad on linna ametiasutused, kes on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. Põhimääruse § 65 lg 5 järgi toimub linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linna kinnisasjale reaalservituudi seadmist reguleerib linnavolikogu
5. novembri
6. a määrus nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“.
7. Riigikohus on märkinud, et era- ja avalikku õigust ei ole praktikas võimalik üksteisest täielikult lahutada. Paljudel juhtudel tuleb ametiasutuste tegevuse suhtes kohaldada ühtaegu nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Seaduse või linnavaraeeskirja sätted, mis reguleerivad vara käsutamisel otsustusteni jõudmist, võivad olla sarnased analoogiliste eeskirjadega, mida oma töötajate jaoks kehtestab äriühing. Eeskirjade sisuline sarnasus ei mõjuta aga ühtede kuuluvust avalikku ja teiste kuuluvust eraõigusesse. Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara on peaasjalikult mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu. Linn peab seejuures arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Samuti peab linn vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel situatsioonist, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei tule järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. (RKEK 20.12.2001, 3-3-1-15-01, p-d 12–15) 10

§ 288lg 1 ja § 2981 tähenduses.

Isegi kui kaitsjate käsitlusega nõustuda, tooks see eelduslikult kaasa vaid teo kvalifitseerimise kuriteo kõlbmatuks katseks (

§ 26). (V) Mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe 51.

Kaitsjad jagavad seisukohta, et mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimine H. Tederi ja M. Korbi vahel ei ole tõendatud. Ringkonnakohus on nende arvates tõendeid valesti hinnanud ja rajanud süüdimõistva otsuse oletustele. Selline etteheide on kolleegiumi hinnangul alusetu. 52. Mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe (ekvivalentsussuhe) on

§ 2981lg 1 objektiivse koosseisu keskne tunnus.

Selle jaatamiseks piisab, kui vara või soodustuse lubaja või andja on vahendajaga üksmeelel selles, et vahendaja või kolmas isik on saanud või saab tulevikus mingi vara või muu soodustuse ametiisiku mõjutamise eest. Vara või muu soodustus on seega tasu vahendaja poolt ametiisiku mõjutamise eest. Kokkulepe on sõlmitud, kui vahendaja on väljendanud nõusolekut mingi vara või soodustuse vastuvõtmiseks, teades/mõistes/aktsepteerides, et see antakse talle (või kolmandale isikule) just sellel eesmärgil. Sarnaselt altkäemaksukokkuleppega võib ka mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe olla sõnaselge, konkludentne või ka tingimuslik, kuid peab avalduma objektiivselt tajutaval viisil. Nii on mõeldav, et kokkuleppele jõutakse üksnes vihjamisi suheldes ja teineteise jaoks soodsaid samme astudes. Hetkel, mil pooled on oma soovid teineteisele piisavalt selgeks teinud ja kumbki on teise poolt soovitavaga vaikimisi nõustunud, saab kõneleda ebaõiguskokkuleppe olemasolust. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-31-14, p 20.) 53. Süüdistuse kohaselt sõlmisid M. Korb ja H. Teder mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe 9. veebruaril 2020 toimunud kohtumisel. Maakohus järeldas osaliste vestlust kajastavast jälitustoimingu protokollist, et H. Teder ei palunud M. Korbil linnapeaga kohtumist korraldada, vaid M. Korb küsis temalt ise esimesena, kas linnapea on ühendust võtnud, ja saanud eitava vastuse, lubas veel kord M. K-ga rääkida. Ringkonnakohus tuvastas, et tegelikult viis jutu M. K. peale siiski H. Teder (Kuidas see K. ennast tunneb? Jõuliselt?), misjärel M. Korb küsis, kas ta on ühendust võtnud. Seepeale vastas H. Teder, et tahtiski just öelda, et nad peaksid töötama nii, et nemad räägivad 11

§ 2981lg 1 mõttes.

Nii märgivad kassaatorid, et vestluse käigus ei lubanud M. Korb H. Tederile mingeid sisulisi tulemusi servituudi tasu ega selle menetluse kulgemise osas, veel vähem aga M. K. mõjutamist. Ainus, mida M. Korb lubas, oli tuletada linnapeale meelde R. T. soovi temaga kohtuda. See aga ei ole kaitsjate hinnangul käsitatav kokkuleppena mõjuvõimu kasutamises. Kui vaadata, mida täpselt M. Korb H. Tederile lubas, siis see oli linnapeaga uuesti rääkimine (Ma räägin siis temaga). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tuvastatud asjaolusid silmas pidades saab rääkimise all mõista M. K. mõjutamist. Sellist järeldust toetab asjaolu, et M. Korb andis samal kohtumisel koos H. Tederiga telefoni teel R. T-le juhtnööre, mida ja kuidas linnapeale kirjutada, sh tuua välja argumendid, mis Porto Franco teema tähtsust rõhutaksid (EBRD-ga laenulepingu sõlmimine ja Tallinnasse investeeringute saabumine). Samuti palus M. Korb, et R. T. annaks talle teada, kui on 12

§ 2981

objektiivse koosseisu aspektist oluline, kas vahendaja ka tegelikkuses mõjutas ametiisikut vara või muu soodustuse andja huvides ebavõrdset või põhjendamatut eelist andma, või kas ametiisik sellise eelise andis. Nimelt kriminaliseerib

§ 2981

lg 1 nii tegeliku kui ka väidetava mõjuvõimu kasutamise ametiisiku üle, st ka olukorra, kus mõjuvõimu tegelikult üldse ei olegi. Mõjuvõimuga kauplemine on seega kriminaliseeritud kui teodelikt, mis ei nõua mingisugust tagajärge; karistatakse mõjuvõimuga kauplemist kui nähtust, teatud sisuga kokkuleppe sõlmimist, kus vara või muu soodustuse lubaja või andja usub (vahest ka ekslikult), et seeläbi õnnestub tal saada ametiisikult mingisugune enda jaoks kaalukas eelis. Ainuüksi sellise kokkuleppe sõlmimine õõnestab usaldust avaliku võimu aususe vastu. Järelikult pole tähtsust ka kassaatorite väitel, et ühtki süüdistuses viidatud eelist Porto Franco tegelikkuses ei saanud. (VI) Mõjuvõim ametiisiku üle 62. Kassaatorid on seisukohal, et M. Korbil polnud tegelikku mõjuvõimu M. K. üle. Viimasega on vandeadvokaat J. Tehveri arvates tegu juhul, kui ühel isikul on võime panna teist inimest tegema midagi, mida viimane ei taha. Teisisõnu peab mõjutatav isik tundma end kohustatuna teise soove täitma. Kolleegium sellise vaatenurgaga ei nõustu. 63. Kohtupraktikas on

§ 2981

lg 1 koosseisutunnust mõjuvõim sisustatud isiku ameti- või isiklikust positsioonist tuleneva võimalusena mõjutada ametiisikut teatud tegu toime panema või sellest hoiduma (RKKK 20.03.2013, 3-1-1-95-12, p 14.1). Seejuures ei tähenda eeltoodu kitsalt võimalust teist isikut oma tahtele allutada ehk teda millekski sundida, vaid võimet suunata tema tahtekujundus- või otsustusprotsessi. 64.

§ 2981

uue redaktsiooni sõnastamisel sooviti viia karistusseadustik kooskõlla konventsiooni nõuetega. Selle artikkel 12 räägib mõjuvõimuga kaupleja võimalusest ametiisiku otsuseid enda või teise isiku huvides oluliselt mõjutada. Mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerimise eesmärk on konventsiooni seletuskirja kohaselt jõuda ametniku või tema erakonna lähikonda ning võidelda nende isikute korruptiivse käitumise vastu, kes on võimu lähedal ja püüavad oma olukorrast kasu saada, aidates sellega kaasa korruptiivse õhkkonna tekkimisele. Samas täpsustatakse, et isiku mõjuvõim teise üle võib tuleneda tema ametipositsioonist või sotsiaalsest staatusest. (Vt Criminal Law Convention on Corruption. Explanatory Report. ETS No. 173, p-d 64 ja 66) Seega võib järeldada, et võime ametiisikut mõjutada on eelkõige temast kõrgemal positsioonil paikneval või tema lähikonda kuuluval isikul, kuid see võime võib olla ka muul isikul. 65. Maakohus märkis, et erakonna põhikirja järgi asus M. K. juhatuse liikmena erakonna hierarhias M. Korbist kõrgemal ning et M. Korbil ei olnud mõjuvõimu M. K. kui linnapea üle, sest linnapeakandidaadi nimetamisel ja valimisel ei ole peasekretäril mingit rolli. Sellest järeldas maakohus, et hierarhial põhinevat mõjuvõimu M. Korbil M. K. üle ei olnud. Maakohus ei analüüsinud aga seda, kas M. Korbil võis olla M. K. üle mõjuvõim tulenevalt tema tegelikust rollist erakonnas. M. K., E. V., J. K. ja J. A. eitasid ütlusi andes erakonna peasekretäri võimalust mõjutada erakonna juhatuse liikme tegevust. Osutades nende tunnistajate ütlustele, jättis esimese astme kohus tähelepanuta, et tunnistajad tuginesid selliseid ütlusi andes samuti peaasjalikult erakonna tööd 14

§ 2981

lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud, kui mõjuvõimuga kauplemises lepiti kokku vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes esinevale tahtlusele nõuab mõjuvõimuga kauplemise subjektiivne koosseis ka avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamise eesmärki (selleks, et soodustuse andja või kolmas isik saaks ametiisikult avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise). Seaduse teksti kohaselt peab selline eesmärk ehk kavatsetus olema vaid soodustuse andjal. Mõjuvõimuga kaupleja ehk vahendaja puhul see nõutav ei ole. Nii vastutab mõjuvõimuga kauplemise eest ka nt vahendaja, kes tegutseb üksnes vara või muu soodustuse saamise eesmärgil.

1. Kaitsjad heidavad ringkonnakohtule ette, et otsuses pole subjektiivset koosseisu analüüsitud. Selline etteheide on alusetu. Nii asus ringkonnakohus seisukohale, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetult. Kohus tuvastas, et mõlemad pooled mõistsid annetuse tegemist vastutasuna linnapea mõjutamise eest. H. Teder pakkus erakonnale annetust selleks, et M. Korb kasutaks oma mõjuvõimu M. K. üle ja viimane sekkuks Porto Franco servituudi tasu üle peetava vaidluse lahendamisesse, tagades Porto Francole võimalikult soodsa tulemuse. Seejuures ei olnud servituudi tasu suurusel määravat tähtsust, vaid H. Tederi jaoks oli olulisem kompromissini jõudmise kiirus. M. Korb aga lubas korraldada R. T. kohtumise linnapeaga, et erakond saaks H. Tederi lubatud tasu.
2. Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus õigesti, et poolte taotletu on käsitatav avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelisena

§ 2981lg 1 mõttes.

Teistele arendajatele, kellel olid vaidlused linnavalitsusega, polnud tagatud linnapea isiklik menetlusse sekkumine ja ametnike suunamine vaidlust kompromissiga lahendama. Nad võisid küll linnapeaga kontakteeruda, kuid suure 15

§ 2981

kontekstis oluline see, kas vara või muu soodustuse lubaja taotletav eelis kahjustab avalikkuse huvi avaliku halduse asjaajamise sõltumatuse ja erapooletuse vastu, mitte tingimata see, kas eelise saajaga võrreldavas olukorras olev isik tunneb end ebasoodsamalt kohelduna. Sarnaselt selgitatakse konventsiooni seletuskirjas, et mõjuvõimuga kauplemise koosseisu eesmärk on tagada, et avalik haldus toimib nõuetekohaselt, st läbipaistvalt, õiglaselt ja erapooletult ning avalikke huve järgides. Ühtlasi soovitakse selle koosseisuga kaitsta kodanike usaldust täitevvõimu vastu ja ametnikke endid võimalike mõjutuste eest (vt otsusep-s 64 viidatud seletuskiri, p-d 32 ja 64).

1. Avalik huvi on, et haldusorgan lähtub oma tegevuses üksnes kindlast menetluskorrast ja haldusmenetluse põhimõtetest. Samuti võimaldab selge korra järgimine tagada, et kõiki sarnases olukorras olijaid koheldakse võrdselt ja kedagi ei eelistata põhjendamatult. Oluline on, et (haldus)menetlus mitte üksnes ei pea olema, vaid peab ka näima aus ja õiglane (RKHK 28.06.2017, 3-3-1-73-16, p 39). Ettenähtud menetluskorra eiramine mõjuvõimuga kauplemise tulemusena rikub kahtlemata avalikku huvi. Seda sõltumata asjaolust, kas menetluse tulemus ise (praegusel juhul kokkulepitud servituudi tasu) on põhjendatud. (VIII) Keskerakonna karistus
2. Keskerakonna kaitsjad väidavad, et ringkonnakohus juhindus karistuse mõistmisel

§ 44

lg 8 redaktsioonist, mis jõustus pärast teo toimepanemist ja raskendas karistust vastuolus

§ 5lg-tega 1 ja 3.

See väide on alusetu. Ringkonnakohus arvestas sellega, et

§ 44lg 8 redaktsioon muutus teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal.

Kuna kehtiv

§ 44

lg 8 näeb varasemaga võrreldes ette kõrgema sanktsioonimäära, lähtus ringkonnakohus teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mille järgi võis juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4000 kuni 16 000 000 eurot.

1. Ringkonnakohtule heidetakse ette ka seda, et kohus ei arvestanud karistusmäära valikul juriidilise isiku varalist seisu. Kaitsjad lisavad, et
2. aasta majandusaruandest nähtuvalt oli erakonna 16

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid.

Ehkki peamine tegur karistusmäära valikul on kuriteo toimepanemisest tulenev süü suurus, on juriidilise isiku karistustundlikkust, sh tema majanduslikku seisu, võimalik arvesse võtta samuti karistuse mõistmise üldaluste sekka kuuluvate üld- ja eripreventiivsete kaalutluste raames. Kuna karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid, tuleb isiku karistustundlikkust hinnata karistuse kohaldamise aja seisuga (RKKK 17.05.2013, 3-1-1-44-13, p 23).

1. Apellatsioonivastuses, edasises apellatsioonimenetluses ega kassatsioonis ei ole esitatud argumente, mis annaks alust järeldada, et 750 000 euro suurune rahaline karistus on juriidilisest isikust süüdistatava varalist seisu arvestades ülemäärane. Kaitsjate viide mitme aasta tagustele andmetele erakonna varalise seisu kohta ei võimalda hinnata erakonna karistustundlikkust karistuse mõistmise ajal. Ringkonnakohtu otsuse tegemisele eelnenud
2. aastal teenis Keskerakond äriregistri andmetel liikmetelt saadud tasude, annetuste ja toetustena kokku 1 265 085 eurot; sellele eelnenud aastal veelgi rohkem, s.o 1 675 352 eurot. Kui vaadata erakonna
3. aasta kulusid, siis reklaamidele erinevates kanalites, suhtekorraldusele, publikatsioonidele ja avalikele üritustele on kulunud kokku üle 800 000 euro. Eeltoodut silmas pidades pole põhjust erakonna karistust ilmselgelt ülemääraseks pidada (vt ka 20.10.2016, 3-1-1-70-16, p 11 ja 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 27).
4. Erakonna karistust vaidlustades toovad kaitsjad näiteid juriidilistest isikutest, keda on

§ 400

lg 4, § 3891 lg 3 ja § 209 lg 3 järgi karistatud vastavalt 45 000, 450 000 ja 12 000 euro suuruste rahaliste karistustega. Seejuures jäeti 450 000 euro suurune karistus täielikult ja 12 000 euro suurune karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Kolleegiumi hinnangul ei ole need näited aga käesoleva kriminaalasjaga võrreldavad. Ükski neist ei puuduta mõjuvõimuga kauplemise süüdistust, 450 000 euro suurune tingimisi karistus mõisteti süüdistatavale kokkuleppemenetluses ja kõik süüdistatavad olid varem karistamata. Seevastu karistati Keskerakonda 5. septembril 2019

§ 4021lg 2 järgi H.

Tederilt keelatud annetuse vastuvõtmise eest 275 000 euro suuruse rahalise karistusega, millest tuli kohe tasuda 25 000 eurot. See karistus aga ei mõjutanud erakonda kuritegude toimepanemisest hoiduma ja uus tegu pandi toime juba katseaja kestel. Seda arvestades ei kohaldanud ringkonnakohus erakonnale karistust mõistes valesti materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust. (IX) Kokkuvõte, kahju hüvitamise taotlus, menetluskulud

1. Kuna kaitsjate taotlus M. Korbi õigeksmõistmiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka tema huvides SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel esitatud kahju hüvitamise taotlus. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks M. Korbi SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust. Asjakohased argumendid on esitatud maa- ja ringkonnakohtu otsustes ja kolleegium ei pea vajalikuks neid korrata (KrMS § 363 lg 4 p 1).
2. Keskerakonna kaitsjad vandeadvokaadid A. Pilv ja M. Pilv ei ole rahul sellega, et ringkonnakohus luges apellatsioonimenetluse toimingute ajakulu osaliselt põhjendamatuks. Kaitsjate väitel kulus neil toiminguteks 28 tundi ja 42 minutit, mille eest taotleti 6371 euro 50 sendi hüvitamist. Ringkonnakohus luges põhjendatud ajakuluks aga 24 tundi ja määras hüvitatavaks tasuks 5416 eurot 80 senti. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus sellist otsustust tehes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu otsuse tühistamiseks ei ole alust. 17