MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2449 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.09.2024

§ 152lg 1 p 3).

Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 153lg 1).

Kaebusest loobumise võtab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 155lg 4). Taotlus kaebusest loobumiseks on esitatud tähtaegselt ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis takistaksid selle vastuvõtmist. 1

§ 155lg 1).

Kuna kaebajat esindab menetluses vandeadvokaat, ei pea kohus enne määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi seletama. Sellegipoolest kordab kohus, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 4. Kohus lõpetab menetluse loobumise tõttu

§ 152lg 1 p 3 alusel.

Menetluse lõpetamise tõttu tühistab kohus ka kohtuistungi aja ning teavitab sellest tunnistajat.

1. Kaebaja on tasunud riigilõivu: - 390 eurot 27.08.2024 - 70 eurot 18.09.
2. Kohtutoimiku kohaselt on 70 euro suuruses riigilõivu tasumine seotud määruskaebuse esitamisega (dtl 345). Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9), tuleb 18.09.2024 tasutud riigilõiv terves ulatuses (70 eurot) selle tasujale

§ 104lg 5 p 1 alusel kui enamtasutud riigilõiv tagastada.

Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot tuvastamiskaebuse eest, 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning 350 eurot õiglase hüvitise eest (dtl 11). Nimetatud osas otsustab kohus järgmist: - Kohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu see riigilõiv tagastamisele ei kuulu (kaebaja sh ei loobunud taotlusest) ning jääb kaebaja enda kanda (

§ 108lg 7).

- Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (

§ 104lg 1).

Seega on kaebaja tasunud tuvastamisnõude pealt riigilõivu ettenähtust rohkem, kuna see riigilõiv sisaldub juba hüvitisnõudes ning riigilõiv tuleb 20 euro ulatuses tagastada (

§ 104lg 5 p 1).

-

§ 104

lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, millelt tasutakse riigilõiv 350 eurot (RLS § 60 lg 3). Nimetatud osas tuleb riigilõiv pooles ulatuses, s.o 175 eurot kaebajale

§ 104lg 6 p 2 alusel tagastada.

Kokku tagastab kohus riigilõivu järgmiselt: - 27.08.2024 tasutud riigilõivust 195 eurot (175+20). - 18.09.2024 tasutud riigilõivu tervikuna. 6. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (

§ 108lg 7).

Vastustajat on esindanud menetluses vastustaja enda ametnik ning kohtule ei nähtu asjas vastustaja muid menetluskulusid. Kohtupraktika kohaselt jäävad haldusorgani põhitegevusest tulenevad menetluskulud, sh ametniku poolt esindamise kulud haldusorgani enda kanda. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste muud menetluskulud peale riigilõivude nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2