← Eesti

1-23-7174/44

Obsah (10)§ 184§ 25§ 26§ 68§ 54§ 55§ 831§ 191§ 56§ 58

1-23-7174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-7174 (23263050367) Kohtunik Endla Ülviste Rahvako

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Elle Keeman Prokurör Süüdistatav Jānis Skarbiniks, isikukood: 38001190419; elukoht: XXX, Riia, Läti Vabariik, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; emakeel: läti keel; haridus: keskharidus; töökoht: Läti Vabariigis Riias asuv SIA Auto Tajeris; varem karistatud Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi andmetel narkokuritegude eest 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2023.a, 28.08.2023.a kohaldati tõkendina vahistamine. Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Tõlk XX RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jānis Skarbiniks

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 26.08.2023.a. 3. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.

§ 54

lg 1, 3 alusel saata Jānis Skarbiniks lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestada talle sissesõidukeeld 5 (viieks) aastaks. 1 1-23-7174

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Jānis Skarbiniksi väljasaatmisest. 5.

§ 831

alusel konfiskeerida riigituludesse sularaha summas 650 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE

  1. Ülejäänud 180 eurot tuleb Jānis Skarbiniksile tagastada.
  2. Asitõendid.

§ 191

alusel konfiskeerida ekspertiisiobjektiks olnud narkootiline aine, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas ( Pärnus A. H. Tammsaare pst 70 ) hoiul olevad esemed: Coca-Cola pudelid, kilekotid, kilepakend, mobiiltelefon Apple iPhone ning mobiiltelefonist Apple iPhone tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Puma logoga nokamüts Jānis Skarbiniksile.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 3, p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Jānis Skarbiniksilt riigituludesse menetluskuludena ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 313,20 eurot ja sundraha 2050 eurot, kokku 2447,20 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis
  3. aprillil 2024.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  4. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Jānis Skarbiniksi süü on osaliselt tõendatud. Tõendamist on leidnud, et 26.08.2023.a võttis Jānis Skarbiniks Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas Kruusiaugu kinnistul asuva mahajäetud hoone juurest peidikust kaasa temale teadaolevalt sinna peidetud narkootilise aine kokaiini ning viis selle Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis asuva Kotka tn 6 kinnistul asunud peidikusse. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et Jānis Skarbiniks peitis 23.08.2023.a kokaiini 2 1-23-7174 sisaldava paki Kruusiaugu kinnistul asuvasse peidikusse.
  5. Jānis Skarbiniks ei tunnistanud ennast süüdi suures koguses narkootilise aine kokaiini käitlemises. Ta selgitas, et tuli 23.08.2023.a Eestisse autot müüma, 26.08.2023.a tuli Eestisse, et teisaldada Coca-Cola pudeli alla peidetud pakk. Pakki ümber peites Jānis Skarbiniks ei teadnud, et selles võivad olla narkootikumid. Ta ei vaadanud paki sisse, lihtsalt võttis ja viis selle teise kohta. Ta arvas, et seal võib olla raha, väärtesemeid, mingeid dokumente. Tasuks sai Jānis Skarbiniks 500 eurot ning lisaks 150 eurot kütuse jaoks. Jānis Skarbiniksi poolt 26.10.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel öeldu, mille kohaselt sai ta aru, et pakis võivad olla narkootikumid, oli tema eelmise kaitsja poolt soovitatud. Jānis Skarbiniks töötab koos oma venna Armands Skarbiniksiga ning sõiduauto, millega ta Eestisse sõitis, oli seotud töökohaga ja see oli mõeldud müügiks. /tl 168 pöördel - 170/
  6. Sündmuskoha vaatlusel leiti Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas Kruusiaugu kinnistul asuva lagunenud hoone seina äärest 0,5 liitrise pooleks lõigatud Coca-Cola Zero pudeli ülemise osa alt pinnasest must läbipaistev kilekott, milles on nähtav läbipaistev vaakumpakend valget värvi ainega, mis kaalub 1092 grammi /fotod nr 8-10/. Valge pakendi küljel on näha diagonaalselt tõmmatud must rist. Kohapeal tehtud kiirtest viitas narkootilisele ainele kokaiinile. /tl 37-43/ Sündmuskohal leitud pakendist tehtud fotodelt on selgelt aru saada, et pakend sisaldab valget ainet.
  7. Narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et valges pulbris massiga 1011 grammi on kokaiini sisaldus 80%, seega sisaldab pulber puhast kokaiini 809 grammi. /tl 45-46/ Eesti Kohtuekspertiisi Instituut arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest päringule nähtub, et ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 0,065 grammist kokaiinist, kümnele inimesele joovet tekitav kokaiini keskmine kogus on 0,65 grammi. /tl 48-51/. Seega vastab leitud narkootilise aine kogus suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuid ületab suure koguse määra rohkem kui 1240 korda.
  8. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 24.08.2023.a asendati sündmuskoha vaatlusel leitud kokaiini sisaldav pakend samas koguses nisujahu sisaldava pakendiga. Nisujahu pakendati vaakumpakendisse, toidukilesse ning musta värvi kilepakendisse, kuhu paigutati ka jälgimisseade. Pakend peideti Kruusiaugu kinnistul paikneva lagunenud hoone seina äärde pinnase sisse ning märgistati 0,5 liitrise pooleks lõigatud Coca-Cola Zero pudeliga. 26.08.2023.a tuvastati varjatud jälgimise käigus, et kell 11:09:38 peatus Kruusiaugu kinnistu sissesõiduteel sõiduautot Peugeot reg.märgiga KI-6887, selle juhi kohalt väljus kell 11:09:46 heleda särgi ja musta nokamütsiga meesterahvas ning suundus Kruusiaugu kinnistul asuva lagunenud hoone suunas. Kell 11:10:05 kuni 11:10:45 toimetas meesterahvas peidiku juures ning võttis sealt kaasa jälitustoimingu käigus sinna peidetud jahu sisaldava pakendi. Meesterahvas võttis peidikust pakendi valget värvi sinise-punase kirjega kilekotiga, pakendit paljaste kätega puudutamata. Pakendi jälgimisseade aktiveerus kell 11:09:
  9. Meesterahvas lahkus peidiku juurest, käes kilekott peidikust võetud pakendiga ning suundus sõiduauto Peugeot reg.märgiga KI-6887 juurde, millega sõitis Rapla suunas. Kell 11:14 seisis sõiduauto Peugeot reg.märgiga KI-6887 Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-nda kilomeetriposti juures ning heleda särgiga meesterahvas liikus metsatuka poole. Pakendi jälgimisseade peatus kell 11:15:58 Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-nda kilomeetri posti juures asuva metsatuka servas. /tl 52-58, salvestis ümbrikus tl 59/
  10. Kohus kontrollis jälitusmenetluse seaduslikkust ning veendus, et jälitustoimingute loa andmisel ning jälitustoimingute tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Seega on jälitustoimingutega saadud teave, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis, lubatav tõend. Jälitustoimingu 3 1-23-7174 protokollist nähtub muuhulgas, et nisujahu pakendati samamoodi nagu oli pakendatud kokaiini sisaldav pulber, s.o vaakumpakendisse, toidukilesse ning musta läbipaistvasse kilepakendisse. Seega oli Jānis Skarbiniksile selgelt aru saada, et pakend, mille ta ühest peidikust teise toimetas, sisaldas valget ainet ning temal ei olnud vähimatki alust kahelda pakendi sisus ning arvata, et selles võivad olla väärisesemed, dokumendid või raha. Sündmuskoha vaatlusel 26.08.2023.a leiti Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Kotka tn 6 kinnistul asuvast peidikust, mis oli märgistatud korgita poolekslõigatud 0,5 liitrise Coca-Cola Zero plastikpudeliga, musta värvi kilekott pakendiga, millega oli 24.08.2023.a asendatud Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust leitud kokaiini sisaldav pakend. /tl 61-69, salvestis ümbrikus tl 60/
  11. 26.08.2023.a kell 11:18 peeti Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-ndal kilomeetril kahtlustatavana kinni Jānis Skarbiniks, tema poolt juhitud sõiduauto Peugeot reg. märgiga KI-6887 sundpeatati. /tl 98-103/ 26.08.2023.a sõiduautos toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mobiiltelefon iPhone, sularaha 830 eurot ja musta värvi Puma logoga nokamüts. /tl 73-84/
  12. Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) andmetel on Jānis Skarbiniks 13.06.2018.a Prantsusmaa Rodezi kohtu poolt karistatud narkokuriteo toimepanemise eest üheaastase vangistusega tingimisi, tingimisi osa kestus viis aastat /tl 120-130/. Kõnealuse otsuse kohaselt toimetas Jānis Skarbiniks 22.02.2018.a Hispaaniast Prantsusmaale 3740 grammi kanepit. Jānis Skarbiniksile mõisteti karistuseks kaheteistkümne kuu pikkune vangistus, mis Prantsuse karistusseadustiku artikli 132-31 lõikes 1 sätestatud tingimustel kohaldati täies ulatuses tingimisi. /tl 113-119/ Prantsuse karistusseadustiku väljavõttest nähtub, et viieaastane katseaeg on sätestatud Prantsuse karistusseadustiku artiklites 132-31 kuni 132-
  13. /tl 171-180/
  14. Kaitsja leidis, et ECRISe väljatrükk ja ning Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus ei ole lubatavad tõendid. Kaitsja hinnangul ei ole ECRISe näol tegemist ametliku organisatsiooniga, kes omaks tõendipõhist juurdepääsu karistusregistrile ning väljatrüki näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, mis võiks anda kohtule võimaluse arvestada, kas isik on karistatud.
  15. Karistusregistri seaduse § 29 lg 1 sätestab, et liikmesriikide vahelise andmete vahetamise Eesti keskasutuseks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, § 29 lg 3 kohaselt andmete vahetamine Euroopa Liidu liikmesriigiga toimub Euroopa karistusregistrite infosüsteemi vahendusel. Sama seaduse § 30 lg 1 p 4 alusel on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib uurimisasutus menetluses oleva kriminaalasjaga seoses. Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus on saadud Euroopa uurimismääruse alusel ning kinnitab ECRISest saadud andmeid Jānis Skarbiniksi süüdimõistmise ja karistamise kohta narkokuriteo toimepanemise eest.
  16. Kaitsja leiab ka, et kõnealuste dokumentide tõlge ei vasta nõuetele, tema hinnangul nõuavad vandetõlki dokumendid, mis on seotud isiku karistusega. KrMS § 10 lg 3 järgi peavad kõik dokumendid, mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde, kuid vandetõlgi nõuet kõnealustele dokumentidele ei ole. Kohtul puudub alus kahelda dokumentide tõlgete õigsuses, need on tõlkinud OÜ Tõlkebüroo Pangloss tõlgid, kellele on selgitatud KrMS § 161 lg 6 sätteid ning keda on hoiatatud vastutusest KrMS § 321 järgi.
  17. Seega on ECRISe väljatrükk ja Prantsumaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus lubatavad ning usaldusväärsed tõendid, kuna need on saadud vastavalt karistusregistrite andmete vahetamist ja vastastikust õigusabi käsitlevatele õigusaktidele. 4 1-23-7174
  18. Riigikohus on oma otsuses nr 1-17-10162 (punktid 30-38) öelnud, et vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 24.07.2008 raamotsusele nr 2008/675/ÜVJP tuleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvad kohtuotsused võtta arvesse uutes kriminaalmenetlustes. Raamotsuse artikkel 3 lg 1 näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Raamotsuse artikli 3 lg 2 kohaselt tuleb eeltoodut kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus otsuse tegemisel arvesse Jānis Skarbiniksi kohta Prantsusmaa Rodezi kohtu poolt 13.06.2018.a tehtud süüdimõistva otsuse tema teole õigusliku hinnangu andmisel ning karistuse määra valikul.
  19. Süüdistuse kohaselt valdas Jānis Skarbiniks ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiini, peites seda nii 23.08.2023.a kui ka 26.08.2023.a. Nimelt ületas 23.08.2023.a sõiduk Peugeot reg. märgiga KI-6887 Ikla piiripunkti suunaga Eesti Vabariiki, Jānis Skarbiniksi kasutuses olev telefon asus samuti samal päeval Eesti Vabariigis. 24.08.2023.a leiti sündmuskoha vaatluse käigus Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas mahajäetud Kruusiaugu kinnistul paikneva lagunenud hoone seina äärest Coca-Cola Zero pudeliga tähistatud kohast vaakumpakendis valget värvi aine kaaluga ca 1092 grammi. Ekspertiisiakti kohaselt oli pakendis kokku pulbrit 1011 grammi, milles kokaiini sisaldus 80%, seega sisaldas pulber 809 grammi kokaiini.
  20. Jānis Skarbiniksi poolt kokaiini peitmine 23.08.2023.a on prokuröri hinnangul tõendatud sellega, tema kasutuses olnud sõiduauto Peugeot reg. märgiga KI-6887 ületas Ikla piiripunkti suunaga Eesti Vabariiki 23.08.2023.a kell 13:37:26 /tl 85-86/ ning tema kasutuses olnud abonentnumber asus 23.08.2023.a kell 19:03:38 kuni 19:04:16 Aravete tugijaama piirkonnas ning ajavahemikul 19:04:38 kuni 19:05:19 Albu tugijaama piirkonnas /tl 96, salvestis tl 97 ümbrikus/. Samuti kinnitab prokuröri hinnangul Jānis Skarbiniksi poolt 23.08.2023.a kokaiini peitmist asjaolu, et ta ei käitunud isikuna, kes otsis juhiste järgi pakki ning 8 sekundiga paki peidikust ära toimetamine viitab selgelt, et Jānis Skabriniks sai peidukohta nii hästi teada vaid põhjusel, et oli kokaiini sinna ise varem peitnud.
  21. Kohtu hinnangul ei ole aga Jānis Skarbiniksile süüdistuses ette heidetud kokaiini käitlemine 23.08.2023.a tõendamist leidnud. Tema viibimine Eesti Vabariigis ning asjaolu, et ta teadis peidiku asukohta, ei tõenda kahtlusteta seda, et ta kõnealusel kuupäeval kokaiini peitis. Lisaks eeltoodule ei ole Jānis Skarbiniksi poolt 23.08.2023.a väidetavat kokaiini peitmist tema süüdistuses vähimalgi määral sisustatud, mis omakorda viitab tõendamisraskusele, mida prokurör on püüdnud ületada oletusega. Kohus ei tohi kohtuotsust oletusele rajada ning tõlgendab KrMS § 7 lõikest 3 juhindudes kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks.
  22. Jānis Skarbiniks väitis kohtuistungil, et tema ei teadnud pakki ümber peites, et selles on narkootiline aine, ta arvas, et seal võib olla raha, väärisesemeid või dokumendid. Kaitsja soovitusel ütles ta kahtlustatavana ülekuulamisel, et sai aru, et pakis võivad olla narkootikumid. Kohtu hinnangul on Jānis Skarbiniksi vastuolulised ennastõigustavad ütlused ebausaldusväärsed ning kohus jätab need kõrvale.
  23. Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust leitud pakend sisaldas 809 grammi puhast kokaiini, 5 1-23-7174 mille keskmine jaehind Eesti Vabariigis oli 2020.a 100 kuni 150 eurot ühe grammi eest ning keskmine hulgihind 35 000 - 60 000 eurot ühe kilogrammi eest. /tl 108/ Kokaiini keskmine hind ei ole aja jooksul muutnud ning see ilmestab Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust leitud kokaiini sisaldava paki väärtust kuritegelikus maailmas. Teadaolevalt omavad kokaiiniga käitlemisega seotud kuriteod rahvusvahelist mõõdet ning neile on iseloomulik kõrge konspireeritus, mis tähendab, et kaastakse ainult neid isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Varasemale kohtupraktikale tuginedes on põhjendatud alus väita, et sedavõrd suure ja väärtusliku koguse narkootilise aine käitlemist ei usaldata juhuslike isikute kätte, sest sellega kaasnevad riskid on liiga suured. Samuti tuleb selleks, et olla osaline rahvusvahelises narkokuriteos omada kontakte, mida varem samalaadse narkokuriteo toime pannud Jānis Skarbiniks kahtlemata omas. Seega ei olnud Jānis Skarbiniks juhuslik isik, kes saadeti Lätist Eestisse ühte pakki ümber peitma, tema näol oli tegemist usaldusväärse lüliga rahvusvahelist mõõdet omavas narkootilise aine käitlemise ahelas ning ta oli teadlik sellest, et Kruusiaugu kinnistul asunud peidikus oli pakend narkootilise ainega.
  24. 26.08.2023 võttis Jānis Skarbiniks Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas mahajäetud Kruusiaugu kinnistul paikneva lagunenud hoone seina äärest Coca-Cola Zero pudeliga tähistatud peidikust paki temale teadaolevalt narkootilise ainega ning toimetas selle edasi ja peitis 3 kilomeetri kaugusel Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Kotka tn 6 kinnistul asuvasse peidikusse, teadmata, et pakis olnud narkootiline aine oli asendatud jahuga. Seega kujutades ekslikult ette, et ta toimetab ühest peidikust teise paki narkootilise aine kokaiiniga, oli Jānis Skarbiniksi tahtlus oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini käitlemisele. Kuna jälitustoimingu käigus oli kokaiin asendatud jahuga ei olnud aga Jānis Skarbiniksil võimalik kuritegu tegelikkuses kunagi lõpule viia, seega pani Jānis Skarbiniks 26.08.2023.a toime kõlbmatu süüteokatse.
  25. Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsusega karistati Jānis Skarbiniksit narkokuriteo toimepanemise eest üheaastase vangistusega tingimisi, tingimisi osa kestus viis aastat ning sellele otsusele tuleb anda õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele kohtuotsustele, seega tuleb hinnata otsust karistusregistri seaduse järgi. Arvestades, et Jānis Skarbiniks vabastati tähtajalisest vangistusest tingimisi viieaastase katseajaga, kustub tema karistus vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-le 6 kolme aasta möödumisele tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest, s.o praegusel juhul 13.06.2026.a. Seega on Jānis Skrabiniksi näol tegemist isikuga, kes

§ 184lg 2 p 2 mõttes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo.

Seega tuleb tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26lg 1 järgi.

  1. Jānis Skarbiniks pani kuriteo toime kavatsetult, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine
  2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistaastase vangistusega. 6 1-23-7174 Riigikohtu praktikas märgitakse, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, milleks käesoleval juhul on üheksa aastat vangistust. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 23. Jānis Skarbiniks peeti kahtlustavana kinni 26.08.2023.a /tl 98-100/ ja vahistati Pärnu Maakohtu 28.08.2023 määrusega kuni kaheks kuuks, Pärnu Maakohtu 19.10.2023 määrusega pikendati tema vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra /tl 131-143/. Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi andmetel on Jānis Skarbiniks 13.06.2018.a Prantsusmaa Rodezi kohtu poolt karistatud narkootikumidega seotud süüte toimepanemise eest üheaastase vangistusega tingimisi, mille tingimisi osa kestus oli viis aastat /tl 120-130/. Jānis Skarbiniks süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et tema tahtlus oli suunatud 809 grammi kokaiini käitlemisele, millest saanuks narkojoobe enam kui 12 000 inimest, narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, seega ületab narkootilise aine kogus, mille käitlemisele oli Jānis Skarbiniksi tahtlus suunatud, rohkem kui 1240 korda suure koguse määra, mis näeb ette kriminaalvastutuse

§ 184järgi.

Eeltoodut arvestades hindab kohus Jānis Skarbiniksi süüd keskmiseks, tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58

p 1 kohaselt kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, kuna Jānis Skarbiniks pani kuriteo toime tasu eest. Jānis Skarbiniksi venna Armandas Skarbiniksi poolt väljastatud iseloomustus / tl 161 / ei mõjuta karistuse määra valikut, sest selles toodud positiivne hinnang Jānis Skarbiniksi isikule, temal perekonna ja laste olemasolu ei takistanud Jānis Skarbiniksit kuritegu toime panemast. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Jānis Skarbiniksi poolt toimepandu näol on tegemist kõlbmatu süüteokatsega ning kaitstav õigushüve, s.o rahvatervis, jäi kahjustamata. Kohus leiab, et karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra ning kohaseks karistuseks, mis mõjutab Jānis Skarbiniksit edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid, on viieaastane vangistus. Kohus mõistab Jānis Skarbiniksile

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26

lg 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise aja alguseks Jānis Skarbiniksi kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 26.08.2023.a. Tõkendi, vahistamine, jätab kohus muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada. 24.

§ 54

lg 1 kohaselt võib kohus mõista välisriigi kodanikule, keda on Eestis karistatud tahtliku kuriteo eest vangistusega, lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Jānis Skarbiniks on Läti Vabariigi kodanik ning seal on ka tema püsiv elukoht. Eesti Vabariigis pikemaks ajaks viibimiseks puudub temal nii tähtajaline kui ka alaline elamisõigus, samuti ei ole temal ei ole Eestis perekonnaliikmeid. Eesti Vabariigiga seob Jānis Skarbiniksit üksnes rahvatervisevastane kuritegu ning tegemist ei ole juhusliku episoodiga tema käitumises, sest ta on varem Prantsusmaal narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest süüdi mõistetud. Seega võib tema käitumisest tulevalt prognoosida ka edaspidi ohtu rahva tervisele ja seeläbi avalikule korrale. Jānis Skarbiniksi poolt Eesti Vabariigis uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning 7 1-23-7174 ühiskonna turvalisuse tagamiseks tuleb temale kohaldada lisakaristusena väljasaatmist koos sissesõidukeeluga. Jānis Skarbiniksi isikut ning tema poolt toimepandud kuritegu arvestades saadab kohus

§ 54

lg 1, 3 alusel Jānis Skarbiniksi lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestab temale sissesõidukeelu viieks aastaks, mille tähtaega arvestatakse Jānis Skarbiniksi väljasaatmisest. Konfiskeerimine 25. 26.08.2023 Jānis Skarbiniksi kasutuses olnud sõiduautos toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära sularaha 830 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606 /tl 144 -145/. Tõendamist on leidnud, et Jānis Skarbiniks sai kokaiini sisaldava paki ümberpeitmise eest 500 eurot ning lisaks 150 eurot kütuseraha, mis on käsitletav tahtliku süüteoga saadud varana, kuulub otsuse tegemise ajal Jānis Skarbiniksile ning tuleb konfiskeerida. Kohus konfiskeerib

§ 831

alusel riigituludesse sularaha summas 650 eurot, ülejäänud 180 eurot tuleb Jānis Skarbiniksile tagastada. Asitõendid 26.

§ 191

alusel konfiskeerida ekspertiisiobjektiks olnud narkootiline aine, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (Pärnus A. H. Tammsaare pst 70) hoiul olevad esemed: Coca-Cola pudelid, kilekotid, kilepakend, mobiiltelefon Apple iPhone ning mobiiltelefonist Apple iPhone tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Puma logoga nokamüts Jānis Skarbiniksile. Kriminaalmenetluse kulud 27. Vastavalt KrMS §180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 84 eurot /tl 46/, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 313,20 eurot /tl 152-160/ ja KrMS §- de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot, kokku menetluskulud 2447,20 eurot. Lepingulisele kaitsjale makstud õigusabikulud jäävad süüdistatava enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik, rahvakohtunikud 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.