Obsah (6)

§ 298§ 2981§ 4021§ 73§ 68§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 18. märts 2024.a Tallinn 1-22-3155 Eesistuja Orvi Koik, liikmed Pavel Gont

§ 298

1 järgi ja MTÜ Eesti Keskerakond süüdistuses

§ 2981lg 2 järgi Apellatsioonide esitajad Harju Maakohtu 18.

oktoobri 2023. a otsus üldmenetluses Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern Süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla Prokurör Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern Hillar Teder, isikukood 36209100257, kriminaalkaristused puuduvad, elukoht: XXX, töökoht: XXX Mihhail Korb, isikukood 38008032237, kriminaalkaristused puuduvad, elukoht: XXX Süüdistatavad Kaitsjad MTÜ Eesti Keskerakond seaduslikud esindajad: AK, TM, VB, TE, JA, LL, EE kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 05.09.2019 otsusega

§ 4021

lg 2 järgi rahalise karistusega 275000 eurot, millest jäeti 250000 eurot

§ 73

lg 1alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, asukoht: Narva mnt 31, Tallinn Margus Kurm Paul Keres ja Andri Rohtla Aivar Pilv 1 RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsus, välja arvatud osas, millega tagastati MTÜ-le Eesti Keskerakond 120000 eurot, mis on vabatahtlikult kantud Riigiprokuratuuri tagatiskontole AS-s SEB Pank; • Kaitsepolitseiametis hoiul olevad tõmmised, mille osas võetakse lõplik menetlusotsus kriminaalasjas nr 2091300001 menetluses; • Kaitsepolitseiametis hoiul olevad erinevad Tallinna Linnavalitsusest ja Linnavaraametist leitud paberkandjal dokumendid, mis tagastatakse KrMs § 126 lg 3 p 2 alusel Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Linnavarametile; • Kaitsepolitseiametis hoiul olevad Porto Franco kontorist leitud dokumendid paberkandjal, mille osas võetakse lõplik menetlusotsus kriminaalasja nr 2091300001 menetluses (asitõendid maakohtu otsuse resolutsioonis p 3, 4, 5); • jäeti rahuldamata Mihhail Korbi taotlus hüvitada talle süüteomenetluses SKHS § 5 lg 1 p 4, § 7 lg 1 alusel tekitatud kahju. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: Süüdi tunnistada Hillar Teder

§ 2981

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Hillar Tederi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 kuu 22 päeva vangistust. Kandmata karistus 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Hillar Teder ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Süüdi tunnistada Mihhail Korb

§ 298

1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Mihhail Korb ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Süüdi tunnistada MTÜ Keskerakond

§ 298

1 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 750000 eurot.

§ 73

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

1. septembri 2019 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 250000 eurot. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub rahaline karistus 1000000 eurot. Välja mõista Hillar Tederilt KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1230 eurot riigituludesse. 2 Välja mõista Mihhail Korbilt KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1230 eurot riigituludesse. Välja mõista MTÜ-lt Eesti Keskerakond (registrikood 80053370) KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1230 eurot riigituludesse. Välja mõistetud menetluskulud ja rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Süüdistatava Hillar Tederi maakohtus valitud kaitsjate kulud 241160,67 eurot jätta tema enda kanda. Süüdistatava Mihhail Korbi maakohtus valitud kaitsjate kulud 60626,40 eurot jätta tema enda kanda. Süüdistatava MTÜ Keskerakond maakohtus valitud kaitsjate kulud 65191,80 eurot jätta tema enda kanda. Juhtiv riigiprokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjate apellatsioon jätta rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Hillar Tederi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 3074,40 eurot (sh käibemaks). Mõista Eesti Vabariigilt Mihhail Korbi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 3601,51 eurot (sh käibemaks). Mõista Eesti Vabariigilt MTÜ Keskerakond kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 5416,80 eurot (sh käibemaks). Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri 2023 kohtuotsusega üldmenetluses mõisteti Hillar Teder

§ 2981lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

3 1.1 Mihhail Korb mõisteti

§ 298

1 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks ning jäeti rahuldamata tema taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju SKHS § 5 lg 1 p 4 ja § 7 lg 1 alusel. 1.2 MTÜ Eesti Keskerakond mõisteti

§ 2981lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

1.3 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 1.4 Maakohus leidis, et prokuratuur loobus kohtuvaidlustes süüdistusest osaliselt, s.o osas, et mõjuvõimuga kauplemise eesmärk oli servituudi hinna alandamise soov. Lisaks leidis kohus, et kuriteokoosseisu täitmiseks nõutav ebaõiguskokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Maakohtu hinnangul ei ole Hillar Tederi lubatud annetus erakonnale seotud Mihhail Korbi lubadusega aidata kaasa, et RT saaks linnapeaga kohtuda. Nende omavaheline kohtumine ja servituudiküsimuse lahendamine jäi tavapärase praktika piiridesse. Samuti pole maakohtu hinnangul tõendatud, et Hillar Teder palus kasutada Mihhail Korbil mõjuvõimu MK üle või, et tal üldse olnuks sellist mõjuvõimu. Lisaks leidis kohus, et Mihhail Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina lubatavad, kuna ta soovis anda ütlusi kaitsja osavõtul, kes aga liitus ülekuulamisega alles ütluste andmise käigus. Seetõttu oli tema kahtlustatavana ülekuulamine ebaseaduslik. 2. Hillar Tederit ja Mihhail Korbi süüdistatakse

§ 298

1 lg 1 ja MTÜ-d Eesti Keskerakond

§ 2981lg 2 järgi mõjuvõimuga kauplemises järgmistel asjaoludel.

Hillar Teder pakkus

1. veebruaril 2020 MTÜ-le Eesti Keskerakond annetust selle peasekretäri Mihhail Korbiga kohtumisel Tallinnas ostukeskuse T1 kohvikus, soovides vastuteeneks, et Mihhail Korb mõjutaks Tallinna linnapead MK kohtuma RTga ja lahendama OÜ Porto Franco kinnisvaraarenduse servituudi hinnavaidlust Tallinna Linnavaraametiga, sh alandama hinda, jõudma hinna osas OÜ Porto Franco huvides oleva kokkuleppeni, rääkima läbi tingimuste osas, milles ametnikud olid seisukoha juba kujundanud, ajatama servituuditasu maksmist ja jõudma lahenduseni kiirelt. Hillar Tederit ajendas mõjuvõimuga kauplema see, et eelnevad läbirääkimised OÜ Porto Franco ja linnavalitsuse vahel ei viinud soovitud tulemuseni ning korduvläbirääkimistest oli linnavalitsus keeldunud. Ühtlasi soovis OÜ Porto Franco
2. veebruaris laenu EBRD-lt, mille saamise eeltingimuseks oli servituudikokkulepe Tallinna linnaga. Mihhail Korb aga tegeles
3. a erakonna võlgnevuste likvideerimisega. Mihhail Korb lubas Hillar Tederile samal kohtumisel rääkida MKga ja soovitas saata RTil linnapeale uuesti varem saadetud e-kiri. H. Teder lubas toetada Keskerakonda enne
4. a oktoobris toimuvaid KOV valimisi perioodiliste maksetega kuni miljoni euroga. Kohtumise järgselt saatis RT linnapeale uue e-kirja ja Mihhail Korb tuletas RT kohtumise soovi MKle korduvalt meelde. Seetõttu kohtus Mihhail Korb MKga ka
5. veebruaril
6. Samal päeval andis MK linnavalitsuse ametnikele korralduse viia
7. märtsil 2020 läbi kohtumine Porto Franco esindajatega. Selliselt taaskäivitas linnavalitsus OÜ-ga Porto Franco servituudi hinna teemal läbirääkimised. Tänu linnapea tegevusele abilinnapea EV vahendusel, lahendati hinnaküsimust kiirendatud, mitte tavapärases korras. Lisaks ei järginud linnavalitsus tavapärast servituudi tasumäära arvestamise praktikat, mille kohaselt arvestataks Linnavaraameti tellitud eksperthinnangut ja linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni otsuseid. Samuti loobuti põhimõttest, et servituudi hind määratakse 4 servituudist kasu saava kinnistu sihtotstarbest. Porto Franco kinnistu sihtotstarve oli äriline, mistõttu tulnuks aluseks võtta ärimaa, kuid võeti transpordimaa hind. Nii vähendati linnavalitsuse algselt küsitud servituudi tasu 776 580 eurolt 301 000 euroni. Vastavalt lubatule annetas Hillar Teder Keskerakonnale
8. juulil,
9. septembril ja
10. oktoobril 2020 igal korral 30 000 eurot.
11. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ja süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla. 3.1 Juhtiv riigiprokurör taotleb tühistada maakohtu otsus täielikult ning teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes uus, süüdimõistev otsus millega: mõista Hillar Teder süüdi

§ 2981lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Arvestades karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 1 kuu 22 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 4 kuud 8 päeva. 3.2 Mõista süüdi Mihhail Korb

§ 2981 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud.

Kohaldada

§ 73sätteid katseajaga 2 aastat.

3.3 Mõista süüdi MTÜ Eesti Keskerakond

§ 2981

lg 2 ja karistada rahalise karistusega 750000 eurot.

§ 73

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 250000 eurot ning mõista liitkaristuseks 1000000 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäärale vastav summa, mille KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Seega palub prokurör kohtul kõigilt süüdistatavatelt välja mõista ka menetluskulud. 3.4 Süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjad taotlevad tühistada Harju Maakohtu

1. oktoobri 2023 otsus osas, mis jättis Mihhail Korbi SKHS § 5 lg 1 p 4 ja § 7 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise ja rikkumise heastamise taotlused rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus ning mõista Mihhail Korbi (Korb) (isikukood 38008032237) kasuks välja 259 527,36 eurot. Kohustada riiki heastama Mihhail Korbi õiguste rikkumist menetleja süülise käitumise tõttu järgnevas sõnastuses ning viisil: a. Vabanduse sõnastus peab olema järgnev: i. „Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet rikkusid 13.01.2021 peetud pressikonverentsiga tahtlikult Mihhail Korbi õigusi süütuse presumptsioonile ja ausale menetlusele. Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet paluvad vabandust.“ b. Vabandus peab olema avaldatud järgnevates meediumites: i. Riigiprokuratuuri korraldada pressikonverents, kuhu on kutsutud Eesti Rahvusringhäälingu, ajalehe Postimees, ajalehe Eesti Päevaleht, ajalehe Eesti Ekspress, veebiväljaande Delfi ja ajalehe Õhtuleht ajakirjanikud. ii. avaldada telesaates Ringvaade ning telesaates Aktuaalne Kaamera. iii. avaldada ajalehes Postimees ning selle veebiväljaandes https://www.postimees.ee iv. avaldada veebiväljaandes Delfi https://www.delfi.ee 5) mõista mittevaralise kahju hüvitis osas, milles kahju tekitamine ei ole heastatav eksimuse tunnistamisega, faktiväidete ümberlükkamisega ja vabandamisega, kohtu äranägemisel õiglases suuruses. 5
2. Süüdistus kajastab kõiki

§ 2981tunnused. Prokuröril oli lubatud Kr

MS § 268 lg 3 alusel täiendada või parandada süüdistust süüdistuskõnes, jättes põhilised asjaolud muutmata. Süüdistuses on kirjeldatud mõjuvõimuga kauplemise olulisi tunnuseid, s.o kuidas H. Teder soovis läbirääkimistel MTÜ Eesti Keskerakonna esindaja Mihhail Korbiga, et viimane kasutaks mõjuvõimu Tallinna linnapea üle, et servituudi eest tasutaks OÜ Porto Franco soovitud hinnaga, maksmist ajatatakse, et hinna osas räägitaks linnavalitsuse ametnikega uuesti läbi. Vastutasuks lubas Hillar Teder Keskerakonnale annetusi. Süüdistusakti p-s 16.2.2 on kirjeldatud, mil viisil soovis OÜ Porto Franco hinda vähendada, s.o lähtuda mitte äri-, vaid transpordimaa hinnast, samuti sooviti konkreetset summat, muutes senise hinnakujundamise põhimõtet. Sealsamas on kirjeldatud, kuidas linnavalitsus ja Linnavaraamet keeldusid korduvläbirääkimistest. Süüdistusakti p-s 16.2.3 on kirjeldatud, kuidas läbirääkimisi üritati pidada MK osalusel, kuidas RT otsis temaga tulemuseta kontakti, kuidas sündmuste käik ajendas Hillar Tederit mõjuvõimuga kauplemisele. Süüdistuses rõhutatakse, et Hillar Tederi lubadus motiveeris Mihhail Korbi

1. veebruari 2020 kohtumise järgselt tegutsema OÜ Porto Franco huvides ja kasutama enda ning erakonna mõjuvõimu linnapea üle. Süüdistuse p-s 16.2.4 on kirjeldatud, kuidas Hillar Teder soovis, et hinnaküsimus lahendataks väljaspool Linnavaraametit, see toimuks kiirelt ja linnapea osalusel. Hillar Tederi sõnul oli OÜ Porto Franco ja EBRD vahel sõlmitava laenulepingu eeltingimuseks, et servituudileping linnaga sõlmitakse kiirelt. Süüdistuse p-des 16.2.4 ja 16.2.5 kirjeldatakse Hillar Tederi ja Mihhail Korbi edasisi kontakte, sh et nende tulemusena oli Mihhail Korb mõistnud hiljemalt
2. märtsiks 2020, missugust erikohtlemist OÜ Porto Franco linnavalitsuselt soovib, kuidas Linnavaraamet ja linnaosavalitsus kiirendasid hinnakujundamise protsessi, valisid uueks hinnakujundusviisiks OÜ Porto Franco väljapakutu, ajatasid suure osa tasust ja kuidas MK sekkus hinnakujundamisesse. OÜ Porto Franco sai avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.
3. a lahendati hinnaküsimust enam kui 6 kuu jooksul, kuid MK vahendusel 2 nädalaga, s.o
4. veebruarist kuni
5. märtsini
6. Lisaks on süüdistuses kirjeldatud, kuidas ei järgitud senist tasumäära arvestamise praktikat, kuidas loobuti senisest hinnamääramise põhimõttest, kuidas kujunes servituudihind 301 000 eurot, kuidas toimus maksmise ajatamine. See kõik oli mõjuvõimuga kauplemise tulem. Eelkirjeldatud süüdistusest prokuratuur ei loobunud. Kohus arvestas ekslikult ainsa ebavõrdse eelisena Hillar Tederi soovi lahendada hinnavaidlus mitte Linnavaraametis, vaid linnapea abil. Kohus leidis ekslikult, et prokurör loobus süüdistusest KrMS § 301 korras kohtuvaidlustes. Sel juhul tulnuks kohtul teha 2023 mais süüdistusest loobutud osas õigeksmõistev otsus. Kohtu eksimused tõid kaasa kriminaalasja arutamise süüdistusest kitsamates piirides. 4.1 Prokurör ei nõustu maakohtuga, et ebaõiguskokkuleppe sõlmimine pole tõendatud. Esiteks,
7. veebruari 2020 kohtumise algatas Hillar Teder ja see oli kantud hinnavaidluse lahendamise soovist.
8. veebruari 2020 pealtkuulatud telefonikõnest nähtub, et Hillar Teder peab olema rääkinud RTle plaanist kohtuda Mihhail Korbiga. Nt tuleneb vestlusest, et Hillar Teder plaanis kohtuda olulise inimesega pühapäeval ja
9. veebruaril 2020 kontakteeruski ta Mihhail Korbiga, kellelt sai kinnituse, et neil on võimalik kohtuda pühapäeval. Mihhail Korbiga kohtumise asjaolusid arutas Hillar Teder ka
10. veebruari 2020 vestluses RTga. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt leppis Hillar Teder Mihhail Korbiga kokku täpse kohtumise koha. Kohus ei arvestanud, et ainus Mihhail Korbi ja RT siduv teema oli Porto Franco, mis nähtub
11. veebruari 2020 vestlusest. Järelikult on RT huvi Hillar Tederi ja Mihhail Korbi kohtumise osas põhjendatav ainult Porto Franco arendusega. Jälitustoimingu 6 protokollist nähtub, et
12. veebruaril 2020 algatas linnapea teemalise vestluse Hillar. Teder. Sellega soovis ta jõuda küsimuseni, kas linnapea tegeleb Porto Francoga. Seejuures viitab ta, et keegi peaks linnavalitsuses töötama RTga. Hillar Tederi tsitaat „meie poolt oma asjade, partei asjade rääkimisele“, viitab soovile jõuda kokkuleppele Keskerakonna poolt osutatava teene ja erakonnale tehtava vastuteene osas. Viide RTle osutas Hillar Tederi soovile kaasata linnavalitsuse ametnikke Porto Franco asjaajamisse. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et tõendite kohaselt Hillar Teder ei soovinud, et Mihhail Korb kasutaks mõjuvõimu linnavalitsuse ametnike üle. Linnapea on linnavalitsuse ametnik.
13. veebruari 2020 vestlusest nähtuvalt lubas Mihhail Korb Hillar Tederile, et räägib linnapeaga. Kohus jättis tähelepanuta Hillar Tederi fraasi, et „keegi peaks töötama linnavalitsuses Rga.“ See näitab samuti ametnike suunamise soovi ja Mihhail Korbi nõustumist sellega. Kohus ei hinnanud
14. veebruari 2020 vestlust tervikuna. Lisaks ei nõustu prokurör kohtuga, et ebaõiguskokkuleppe sõlmimine on välistatud, kuna süüdistatavad ei sõlminud kokkulepet arusaadavalt. Kohus tugines üksnes
15. veebruari 2020 vestlusele. Kohtul oli võimalus veenduda jälitustoimingu protokolli alusel, et süüdistatavatel oli põhjust sõlmida ebaõiguskokkulepe konspiratiivselt. Mõlemad muretsesid vestluses Kallo jt kohtuotsuse pärast, rääkisid Keskerakonna suhtes tehtud otsusest, mööndes selliselt teadmist ebaõiguskokkuleppe juriidiliste tagajärgede pärast. Kohtu viidatud ajaline vahe M Korbi lubaduse rääkida linnapeaga ja Hillar Tederi pakutava annetuse osas oli 4 minutit ehk lühike aeg. See ajavahemik ei välista ebaõiguskokkuleppe sõlmimist. Süüdistuskõnes on viidatud, et kohtu tsiteeritud vestluse osad olid loogiliselt ja tingimuslikult seostatavad. Mihhail Korbi abipalve ja annetuste osa on vestlusest ainukesed, mis on omavahel loogiliselt seostatavad, kuna räägitakse Keskerakonnast. Tegu on tingimusliku tehingu kokkuleppimisega. EBRD laenulepingu tõttu ei olnud
16. veebruaril 2020 ebaõiguskokkuleppe täitmine veel võimalik. Porto Franco finantseerimisraskuste lahenemisel olnuks see aga võimalik. Sellele viitab Hillar Tederi ja Mihhail Korbi
17. juuni 2020 vestlus, milles Hillar Teder viitas erakonnale annetamise võimatusele OÜ Porto Franco rahapuuduse tõttu. Ainus Keskerakonna liikmetega selgelt väljendatud soov selles vestluses käsitles MK võimalikku abi Porto Franco mure lahendamisel. Vestlusest nähtuvalt lootis Hillar Teder vältida annetuse teemal „kellelegi seletamist…“ Seejuures kasutas ta väljendit „võib alati öelda, et…“, mis viitab, et ta oli mõelnud tõele mittevastavale selgitusele annetuse tegemise põhjuse kohta ja teadvustas, et annetust ja abipalvet võidakse siduda. Järelikult mõistis Hillar Teder
18. veebruari 2020 vestluses, et annetusi tegema ajendas teda soov tänada erakonda Porto Franco heaks tehtava eest. Vestluses viitas Hillar Teder ka „S lugudele“, mis näitab, et ta seostas abipalvet ja annetust ning väljendas hirmu ES ja Hillar Tederit kaasanud sarnase menetluse eest. Juba
19. veebruari 2020 vestlus sisaldas seega mõjuvõimuga kauplemise tunnuseid. Lisaks ei arvestanud kohus, et mõjuvõimuga kauplemine ei toimu ühekordse aktina ja selle detaile võidakse täpsustada ka siis, kui ebaõiguskokkulepet veel täidetud ei ole. Süüdistatavad nii tegutsesidki ja see ilmneb tõendikogumist.
20. märtsi 2020 telefonikõnest Hillar ja RT vahel nähtub, et H. Teder oli teadlik linnapea ja RT tulevasest kohtumisest. Seda tõendab ka
21. märtsi 2020 telefonikõne, milles Mihhail Korb mainis, et „eesmärgid on selged, mida on vaja saavutada.“ Kui Mihhail Korbi eesmärgiks olnuks üksnes RT ja MK kohtumise korraldamine, olnuks tarbetu rääkida selle järel veel muudest „eesmärkidest.“ Seega täpsustati ebaõiguskokkuleppe detaile. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimisena ei saa käsitleda vaid
22. veebruari 2020 vestluses arutatut. Arusaadaval moel sidusid Hillar Teder ja Mihhail Korb oma lubadused tervikuks
23. märtsi 2020 telefonikõnes. Sellest selgub, et Hillar Teder mõistab Mihhail Korbi palvet „kui sa saaks natuke meie asja peale mõelda ka, ma oleks sulle tänulik“ ja vastab talle, et „uurib, aga kõik asjad Ukrainas pandi kinni, kuid Venemaal töötab.“ 7
24. veebruari 2020 vestlusest ja avalikest allikatest on teada, et Ukrainas ja Venemaal töötasid Hillar Tederi osalusega kaubanduskeskused, kust pärines enne covid-perioodi Hillar Tederi stabiilne rahavoog.
25. veebruari 2020 kohtumisel seostas H. Teder erakonnale tehtavat annetust just Ukraina äridega. Mihhail Korb rääkis „kõris pigistamisest“, mis viitab Keskerakonna raskele majanduslikule seisule. Kohus hindas aga neid vestlusi eraldiseisvatena ja leidis, et
26. märtsi 2020 vestluses väljendati muret koroonaviiruse kohta. See on oletuslik väide, mille kummutab
27. märtsi 2020 telefonikõne Mihhail Korbi ja Hillar Tederi vahel, milles nad lepivad kokku, et Hillar Teder eirab karantiininõudeid ja sõidutab Mihhail Korbi autoremonditöökotta. Kõne viitab süüdistatavate hoolimatusele koroonapiirangute suhtes ja on tajutav, sh Mihhail Korbi intonatsioonist, et ta otsib kõne tegeliku sisu, s.o mõjuvõimuga kauplemise tingimuste, varjamiseks sõnu e see on konspiratiivne. Kohus pidanuks arvestama ka kõne konteksti. E-kirjad, sh TM ja EV postkastidest, kinnitavad, et nn maakomisjon alustas servituudi hinnakujundamise põhimõtete arutamist
28. märtsil ehk päev enne eelnimetatud telefonikõne.
29. märtsi 2020 kl 16.08 telefonikõne kohaselt soovis Mihhail Korb suhelda EVga
30. märtsil 2020 „erinevate asjade teemal silmast-silma,“ mitte telefoni teel. Kuna kohtumine lepiti kokku järgmiseks päevaks, oli Mihhail Korbil võimalik end Porto Franco küsimustega kurssi viia. Ei ole teada, kas Mihhail Korb ja EV ka kohtusid, kuid nad soovisid vestelda teemal, mis ei olnud Keskerakonnaga seotud. On usutav, et Mihhail Korb soovis veenduda EV vahendusel, et Hillar Tederi mure on hakatud lahendama. Seega sobitub
31. märtsi 2020 telefonikõne sündmustikku ja Mihhail Korb väljendab teadmist „teiste inimeste teiste asjade pärast muretsemisest“ just ajal, kui linnavalitsus oli alustanud Porto Francoga seotud otsustusprotsessi. Mihhail Korbi väljendus viitab otseselt Hillar Tederi annetuste lubamisele Keskerakonnale. Nii ütles Mihhail Korb telefonikõnes Hillar Tederile, et „kui sa saaks natuke meie asju… peale mõelda ka, ma oleks sulle tänulik.“ On tavapärane kasutada sõna „ka“ olukordades, kus erinevaid teemasid seotakse. Seega peab Mihhail Korb
32. märtsi 2020 kõnes silmas, et tema ja Keskerakonna abil on servituudi hinnalangetamise küsimus linnavalitsuses töösse pandud ja vastutasuks võiks Hillar Teder alustada enda lubatu täitmist. 4.2 Prokurör ei nõustu maakohtuga, et Mihhail Korbil puudus mõjuvõim MK üle. Süüdistuskõnes on nimetatud tõendid, mis kinnitavad, et Mihhail Korbil oli faktiline võim suunata linnapea tegevust. Seda saab käsitleda tegeliku mõjuvõimuna. Keskerakonna põhikirjas peasekretäri rolli täpselt reguleerimata jätmine ei välista, et Mihhail Korbile polnuks võimalik anda ülesandeid ja mõju juhatuse liikmete, sh MK, üle. Riigikohus on leidnud, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevaküsimustega, vaid delegeerivad vastutust edasi, mistõttu võib juhtivtöötajateks pidada ka keskastme juhte, kellel on õigus teha kindlas valdkonnas iseseisvaid otsustusi ja suunata juriidilise isiku tahet (RKKKo 3-1-1-9-05, p 8). Järelikult võib ka erakonna peasekretär mõjutada erakonna tahet, eriti, kui see puudutab juhtliikmete ühist eesmärki tuua Keskerakond välja raskest rahalisest seisust. Pealtkuulatud vestlustest nähtuvalt lootis Keskerakond just
33. a võlgnevustest vabaneda ja Mihhail Korb realiseeris erakonna tahet liikmete suhtes. Mõjuvõimu ei saa hinnata vaid fakti põhjal, et MK asus erakonna juhtimisstruktuuris kõrgemal positsioonil kui Mihhail Korb. Kohus ei lahendanud küsimust, kas Keskerakonnal oli erakonnana MK üle mõjuvõim, andes kitsalt hinnangu Mihhail Korbi kohta. Kohtul tuli hinnata, kas juriidilise isiku mõju saab edasi anda selle esindaja

§ 14mõttes.

Kuna kohus piirdus vaid füüsilise isiku mõjuvõimu hindamisega, kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust. Fakt, et Mihhail Korb suutis korraldada RTle kohtumise, kinnitab, et Mihhail Korbil oli võimekus MK suunata. Jättes hindamata Keskerakonna mõjuvõimu küsimuse, eiras 8 kohus osa süüdistusest, mis on KrMS § 306 ja § 339 lg 1 p 7 rikkumine. Muu hulgas jättis kohus arvestamata süüdistuskõne alapeatükkides 4.3.2 ja 4.3.3 nimetatud tõendid Mihhail Korbi autoriteedi kohta erakonnas. Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et Mihhail Korb sai erakonna pangakontolt raha ülekandmiseks või analüüside koostamiseks anda suuniseid PVle (nt 8. aprilli 2020 kl 13.40 kõne), mõjutades nt erakonna liikme AO kulutuste hüvitamist. Tunnistajate JA, MK ütlustest tuleneb, et Mihhail Korbi kaasati Keskerakonna mitteformaalsetele iganädalastele juhtkonna koosolekutele ja tal oli seal sõnaõigus. Seega oli Mihhail Korbil faktiline erakonna juhatuse liikme staatus. Mihhail Korb oli autoriteetne erakonnaliige, kes oli pädev sõlmima annetuste osas kokkuleppeid ja andma suuniseid erakonnale laekunud vara käsutamiseks. See nähtub tõenditest, mis kajastavad Mihhail Korbi meediasuhtlust ja suhtlust Hillar Tederiga annetuste teemal, samuti süüdistuskõne lk 32 nimetatud telefonikõnedest. Mihhail Korbil oli õigus annetuste saamiseks sõltumatult tegutseda. Erakonna põhikirjast tulenevalt juhtis Mihhail Korb erakonna büroo tegevust, korraldas erakonna tööd, toetas igapäevaselt erakonna esimehe tegevust. Nii oli Mihhail Korb erakonna juhtivtöötaja, kellel oli õigus väljendada erakonna tahet. Selliselt sai erakond avaldada MKle mõju. Olukorras, kus erakonnal juriidilise isikuna on võimalik valida poliitilistele ametikohtadele nimetatavaid isikuid, sh linnapea kandidaati, oli erakonnal vähemalt kaudne mõju isiku üle. Tunnistajate JA ja JK kirjelduse kohaselt sai erakond kujundada ka linna poliitikat e suunata ametlikult MK. Lisaks, seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 2981

puhul mõjuvõimuga kauplemisena kvalifitseeritav igasugune tegevus, mille raames mõjuvõimu pakutakse, sõltumata, kas pakkujal tegelikult mõjuvõim on. Kohus jättis hindamata, kas Mihhail Korbi pakkumine Hillar Tederile võis näida viimasele usutava mõjuvõimu kasutamise lubadusena e vähemalt näiliselt endal oleva mõju väljendamisena. 4.3 Prokurör ei nõustu maakohtuga, et ebavõrdse kohtlemise tõendamiseks tuli prokuratuuril esitada tõendeid äriühingute kohta, kes ei saanud oma probleemiga pöörduda linnapea poole. Prokuratuur esitas tõendid, et OÜ-d Porto Franco koheldi avaliku huvi seisukohalt ebavõrdselt. KrMS § 61 kohaselt tohib ebavõrdset kohtlemist tõendada mistahes tõenditega. Kohus jättis hindamata tõendid, milles on kirjeldatud, kuidas toimus linna kinnistutele servituutide seadmine. Servituudi seadmise taotlust lahendas Linnavaraamet, mis alustas protseduure servituudi hinna väljaselgitamiseks. Selleks korraldasid ametnikud hanke, milles otsiti odavaimat kinnisvarahindajat. Seejärel edastasid ametnikud hindajale tellimisnimekirja, mis sisaldas teavet hinnatava kinnisasja kohta ja seda, mis eelduse läbi kinnistut hinnata tuleb. Tunnistajate ütlused tõendavad, et vähemalt 2017-2021 lähtus Linnavaraamet praktikast, et elu- või ärikinnisvaraga puutumuses olevate võimalike servituudialade hindamisel käsitletakse neid kinnistuid arendusprojekti osana elu- või ärikinnistutena, sõltumata, mis oli kinnistu tegelik sihtotstarve. Hindamismetoodika valikus olid hindajad alati vabad. Hindamisakti saabumise järel edastas Linnavaraamet huvitatud isikule linnavalitsuse otsuse eelnõu, milles kajastati servituudikokkuleppe tingimusi. Huvitatud isik sai vastuväiteid esitada Linnavaraametile ja abilinnapea EVle. Keerukamaid vaidlusküsimusi, sh servituudi hinnaküsimust, lahendas nn maakomisjon. Tunnistajate TM, NN-P, U sõnul olnuks huvitatud osapoolel võimalik pöörduda ka kohtusse. Kohus jättis arvestamata tunnistajate TM, EU jt ütlustest tulenenu, et praktikas ei kaasatud servituudi hinna vaidlustesse linnapead. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et linnapea kohtumine kinnisvaraarendajaga servituudi hinnavaidluse lahendamiseks oli esmakordne. 9 Erikohtlemisele viitab ka tunnistajate MM, TM, EU ütlustest nähtuv, et Linnavaraameti töötajad asusid just RT ja linnapea kohtumise järel varasemast kiiremini tegelema hinnaküsimusega, viidates linnapea juhistele. Ametnikud olid alles linnapea sekkumise järgselt valmis muutma pikaaegset praktikat. Ametnikele anti korraldus leida hinnaküsimuses kompromiss juba

1. märtsiks
2. Seda tõendavad BP
3. märtsi 2020 ja TM
4. märtsi 2020 e-kirjad. Viimase kirja kohaselt oli kokkulepe servituudi hinnas prioriteet. E-kirjadest tuleneb, et tavapärase asjaajamise korral arutatuks küsimust maakomisjonis. Kuna linnapea oli väljendanud, et pakutud hind ei ole sobiv, on küsitav, kas nn maakomisjonil, mida juhtisid linnapea alluvad, olnuks võimalik teistsugusele lahendusele jõuda. Asja kiireloomulisust kinnitab tunnistaja MM ütlustest nähtuv, mille kohaselt tuli sellega tegeleda nädalavahetusel, samuti jälitustoimingu protokollis kajastatud EU ja EV vestlus, milles EU mainis, et Porto Franco asi oli eriti kiire. Tunnistaja MM ütluste kohaselt ei jõutud kiireloomulisuse tõttu tellida uut eksperthinnangut. Kohus jättis arvestamata ka ütlused, et alles
5. a asus Linnavaraamet rakendama praktikat, et ärilisel eesmärgil arendatava kinnistu puhul arvestatakse servituudi hinda transpordimaa hinna põhimõttel. 4.4 Prokuröri hinnangul eiras kohus süüdistuskõne p-des 5.1-5.2.3 käsitletud tõendeid, mis näitavad, kuidas Mihhail Korbi ja MK suhtlus tõi kaasa hinnavaidluse lahendamise. Neist tuleneb, et RT e-kirjaga asus MK tegelema Mihhail Korbi initsiatiivil. Kohus eiras tõsiasja, et pärast
6. veebruari 2020 kohtumist asus RT tegutsema nii nagu Mihhail Korb soovitas. Nimelt edastas ta MKle uuesti
7. detsembri 2019 e-kirja. MK telefoni vaatlusprotokoll ja tunnistaja EAK ütlused kinnitavad, et RTga asuti kohtumist kokku leppima just selle e-kirja tulemusel. Kohus eiras sedagi, et MK ei reageerinud RT esmasele ekirjale.
8. veebruari 2020 kl 15.48 telefonikõnest RT ja Mihhail Korbi vahel nähtub, et linnapea pole „teises küsimuses“ saadetud kirjale reageerinud. Sama kordas RT
9. veebruaril 2020 kl 19.04 vestluses, mispeale Mihhail Korb kinnitas, et tuletab esimesel võimalusel linnapeale seda meelde. Nii on tõendatud, et just Mihhail Korb andis Tederitele korduvalt teada, et suhtleb linnapeaga RT kohtumissoovi teemal. RT jõudis teave linnapeaga võimaliku kohtumise kohta
10. veebruaril 2020 Mihhail Korbiga seotud AA kaudu. RTle tehtud telefonikõnele eelnevalt oli AA samal päeval kl 12.33 leppinud kokku kohtumise Mihhail Korbiga. On põhjust arvata, et AA kõnes RTle mainitud infoallika näol oli tegu Mihhail Korbiga. Kohus jättis arvestamata, et just Mihhail Korbil oli kaalukas roll ja teadmine, et linnapea on valmis alustama läbirääkimisi RTga. Lisaks eiras kohus linnavalitsuse
11. veebruari 2020 kabinetiistungil pealtkuulatut, mis kinnitab, et just sel päeval otsustas MK pakkuda RT kohtumise ajana
12. märtsi
13. Samast tuleneb, et K pidi olema selleks ajaks Porto Franco probleemidega kursis ja see annab aluse lükata ümber eelduse, et MK informeeris sellest EAK. Selle istungi vestlustest selgub, et MK uuris EVlt, milles täpsemalt Porto Franco vaidlus seisneb, ta tunnistas, et ei suutnud süveneda. See viitab, et sama küsimust oli talle juba varem selgitatud. Abilinnapea EV kinnitas samas vestluses, et ta ei tegele ega pea tegelema selle teemaga. Vaatamata sellele otsustas MK, et Porto Franco esindaja kuulatakse ära ja kohtumine on
14. märtsil. Ta andis EVle korralduse kutsuda kohtumisele ka Linnavaraameti töötajad. Oluline on, et linnavalitsuse kabinetiistungiga samal päeval oli Mihhail Korb kohtunud MKga Keskerakonna büroos (varjatud jälgimise protokoll, tõend nr 24). Seega sai Mihhail Korb AAle edasi anda MKlt kuuldut. Just Mihhail Korb soovitas Hillar Tederil võtta Porto Franco arendusse asjaajajana tööle AA. AAlt laekunud teavet sai kasutada kinnitusena, et teda tasub palgata. On tõsi, et RT ja MK kohtusid
15. märtsil 2020 raadiosaates, kuid see kohtumine ei saanud olla nende kontakti alguseks.
16. märtsi 2020 10 kl 11.55 telefonikõnest nähtuvalt teatas RT, et samal päeval enne raadiosaadet helistati talle ja pakuti linnapea juurde aega
17. märtsiks, mille peale Hillar Teder teatas, et „väga hea, saate hakata suhtlema“. Kuigi hinnavaidluse lahendamine oli kestnud pikalt, siis alates MK sekkumisest toimus see kiirelt. Kohus eiras ka linnapea ja RT
18. märtsi 2020 kohtumisel arutatut. RT toonitas seal, et Porto Franco kinnistul oleva hotelli kasutusloa saamiseks on neil vaja linnalt ehitusluba, mille eeltingimuseks oli servituudileping. MK kinnitas seepeale, et mõistab küsimuse kiireloomulisust. Samal kohtumisel andis linnapea ametnikele suunise tegeleda servituudi hinnaga sisuliselt ja leida varem väljapakutust erinev kompromiss. 4.5 Prokurör ei nõustu maakohtuga, et Mihhail Korb kuulati kohtueelses menetluses üle ebaseaduslikult. Prokurör märgib, et nende ütluste olulisus seisneb selles, et neis tunnistas Mihhail Korb, et vahendas Hillar Tederilt kuuldud infot ametnikele ja viis RTga seotud teavet MKni. Kohus tugines aga prokuröri hinnangul lubamatult Mihhail Korbi ristküsitluseta kohtuistungil antud ütlustele. Seda kinnitab otsuses lause „millegagi ei ole ümber lükatud Mihhail Korbi väited sellest, kuidas ta sai aru Kaitsepolitseiametis toimunud ülekuulamisest.“ Kohus jättis arvestamata, et Mihhail Korbile tutvustati tema õigusi ja kohustusi, kahtlustust ning selgitati, et toimub tema ülekuulamine. Kahtlustatava õiguste ja kohustustega tutvumist kinnitas Mihhail Korb allkirjaga. Menetleja aktsepteeris, et Mihhail Korb oli valmis alustama ülekuulamist kaitsjata. Asjaolu, et mittejuristist isik kasutab ütluste andmise valmidust avaldades sõna „selgitused“, ei väära järeldust, et Mihhail Korb sai aru, et avaldab KAPO-le enda tegude kohta teavet. Lisaks liitus Mihhail Korbi ülekuulamisega kaitsja. Neil mõlemal oli võimalus tutvuda ütlustega, neid parandada, teha märkuseid. Ütluste tutvumise järel kinnitas Mihhail Korb advokaadi juuresolekul, et tema ütlused talletati korrektselt. Samuti ei vaidlustanud ta uurija tegevust. Mihhail Korb oli varem osalenud kriminaalmenetluses tunnistajana. Nii oli talle teada, kuidas menetlustoiminguid läbi viiakse. Maakohtu ühekülgne hinnang kujutab endast olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 järgi. 4.6 Järgnevalt selgitab prokurör, kuidas on tõendatud ebaõiguskokkuleppe täitmine. Kohtu seisukoht, et süüdistuses pole Hillar Tederile heidetud ette vara üleandmist, on prokuröri hinnangul ekslik, sest seda on kirjeldatud süüdistuse alapunktis 16.2.6 detailselt. Sealt selgub, mis kuupäevadel, kui suure mahuga annetusi Hillar Teder erakonnale tegi. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et Hillar Tederil tulnuks annetus teha kohe pärast
19. veebruari 2020 kohtumist. Prokurör leiab, et kuna kohus ei hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus ekslikule järeldusele, et Hillar Teder tegi annetuse 2020 juulis juhuslikult ja maailmavaatelistel kaalutlustel. Kohtupraktika kohaselt on lubatav tuvastada süüdistatavate tahtlust kuriteoeelse ja -järgse käitumise pinnalt. Süüdistuskõne peatükis 5.4 on kirjeldatud, kuidas süüdistatavad kasutasid konspiratsiooni, nt kohtudes nii, et telefonid jäeti autosse. Prokuröri hinnangul kinnitab kaudse tõendina ebaõiguskokkuleppe sõlmimist asjaolu, et Hillar Tederi annetus erakonnale osutus OÜ-le Porto Franco kasumlikuks. Süüdistuskõnes viitas prokuratuur, et
20. a hoidis OÜ Porto Franco võrreldes varasemaga kokku 798 000 eurot ja servituuditasu ajatamist arvestades kolmanda aasta lõpuks pärast servituuditasu maksmist 548 000 eurot. Hillar Teder aga kulutas
21. a ainult 120 000 eurot erakonnale. Nähtuvalt pealtkuulatud vestlustest, oli ta selle raha eest küsimas erakonnalt mõjuvõimu teistegi teemadega tegelemiseks, nt Tallinna lahte veekeskuse rajamiseks või Luminor panga direktori mõjutamiseks. Selliselt oli erakonnale miljoni euro lubamine seotud lootusega saada erakonnalt abi muudegi Hillar Tederile oluliste teemade lahendamiseks. Riigikohtu praktikast tuleneb, et altkäemaksu lubamise koosseisu täidab ka petlik pakkumine, mida lubaja ei 11 kavatsegi täita, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele (3-1-1-37-05). See on asjakohane, sest Mihhail Korb asus tegutsema just tasu lubadusest meelitatuna. H. Teder mõistis annetuse lubamise järel selle seost OÜ Porto Franco kasuks tehtava otsusega. Seetõttu tegutses ta nii, et RT kohtumine MKga ja soodsa servituudihinna kujundamise protsess ei oleks seostatav
22. juuli 2020 annetusega. Sel moel sai annetust kajastada
23. a III kvartalis tehtud annetusena, mille kohta avaldatakse teavet alles oktoobri alguses. See näitab, et H. Teder soovis oma tegevust varjata. Lisaks kasutas ta 3kuulist annetustest mitteteavitamise perioodi kuni oktoobri alguseni. Hillar Teder tahtis enne annetamist olla kindel, et saab soovitud teene. Selle kindluse sai ta alles 2020 aprillis. Kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Hillar Tederi finantsseisund võimaldas tal annetada juba 2020 aprillis. Prokuröri jaoks on eluvõõras käsitlus, et poliitilisest vaatest ajendatud annetuse puhul on vaja valida ülekande tegemise kuupäeva või makseid jagada, kui finantsvahendid olid olemas. Kohus ei arvestanud, et vestlustes pidasid Mihhail Korb ja Hillar Teder võimalikuks, et annetust hakatakse seostama erakonna poolt osutatava teenega. Mihhail Korb pakkus juba
24. veebruari 2020 vestluses kõlanud tsitaadiga „võib ka nagu…“ võimalust toetada erakonda mitte annetustena, vaid muul, nt varjatud moel. Seda kinnitab Hillar Tederi vastus „ärme seda aruta…/…/..hakkan nagu igakuiselt supsutama.“ Kohus jättis arvestamata ka Hillar Tederi
25. juuni 2020 vestluse JK ja Mihhail Korbiga, millest nähtuvalt soovis ta sihipäraselt vältida annetuste seostamist Porto Francoga. On mõistetav, et Hillar Teder alustas annetamist teene saamisele hilisemas, III kvartalis, kohe selle esimesel päeval. Süüdistuskõnes viitas prokuratuur Tederite hilisematele vestlustele, mis kinnitavad kaudselt Hillar Tederi soovi annetusi varjata. Mihhail Korbi ja Hillar Tederi intervjuudest nähtuvalt seostas Hillar Teder annetuste tegemist Vabariigi Valitsuse otsusega toetada Rally Estoniat.
26. juuli 2020 seisuga polnud aga Hillar Tederil võimalik Keskerakonda ralli eest „tänada,“ sest valitsus tegi vastava otsuse alles
27. juulil
28. Nii selgub intervjuudest, et annetuste tegelikke tagamaid otsustati varjata.
29. oktoobril 2020 hoiatas Mihhail Korb telefonikõnes Hillar Tederit järgmisel päeval toimuvale intervjuule eelnevalt, et järgmisel päeval samuti avaldatav erakonna annetuste aruanne võib tekitada küsimusi ka Hillar Tederile. Mihhail Korbi lause „hea meelega kohtuks ja vahetaks paar sõna olukorra kohta“ viitab soovile sõnumid annetuste osas omavahel kokku leppida. Meedikajastus kinnitab, et seda nad tegidki ja nad avaldasid annetuste põhjuse kohta eksitavat infot. 4.7 Prokurör leiab, et kohus rikkus KrMS § 306 lg 1 p-i 3, jättes analüüsimata, kas mõni süüdistuses kirjeldatud tegudest on eraldi kvalifitseeritav

§ 2981järgi.

Otsusest ei nähtu, mis mõjuvõimuga kauplemise elementide puudumist kohus süüdistusele ette heidab. Samas pole kohus sisustanud kuriteokoosseisu tunnuseid seadusest lähtuvalt. Kohus ei hinnanud, kas

1. veebruari 2020 vestluses avaldatu võiks eraldiseisvalt täita kuriteokoosseisu. Prokuröri hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav. Selles vestluses kajastas Hillar Teder kõiki varem RT poolt ametnikele edastatud sooviavaldusi ja väljendas otsesõnu, missugust sooduskohtlemist OÜ Porto Franco soovib.
2. Mihhail Korbi kaitsjad taotlevad oma apellatsioonis otsuse tühistamist süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja paluvad rahuldada maakohtus esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotlused, samuti taotlevad kohustada prokuratuuri vabandama erinevates meediakanalites Mihhail Korbi ees. Kaitsjate hinnangul tõlgendas kohus SKHS § 5 lg 1 p 4 liiga kitsalt, kui leidis, et Mihhail Korbi pole ametist kõrvaldatud ja tal puudub seetõttu alus nõuda kahju hüvitamist. Kaitsjad 12 selgitavad, et juhul, kui poleks toimunud kriminaalmenetlust, oleks Mihhail Korbile olnud koht Riigikogus garanteeritud. Tal oli kavatsus ja võimalus teenida tulu, mis jäi kriminaalmenetluse tõttu saamata ja tuleb hüvitada. Kaitsjate seisukohti toetab nende hinnangul kohtupraktika (kriminaalasi nr 1-20-3209) ja põhiseaduse §
3. Lisaks leiavad kaitsjad, et kohtul tulnuks hinnata prokuratuuri korraldatud pressikampaaniat Mihhail Korbi vastu tervikuna. Kaitsjate hinnangul sai keskmine mõistlik inimene meedias avaldatu pinnalt aru, et Mihhail Korb pole mitte kahtlustatav, vaid ta on pannud toime kuriteo. Sellega rikuti Mihhail Korbi süütuse presumptsiooni. PROKURÖRI SEISUKOHT:
4. Prokurör leiab, et maakohus jättis põhjendatult Mihhail Korbi taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Prokurör nõustub maakohtuga, et Mihhail Korbi ei kõrvaldatud ametist. Lisaks ei käivitanud prokuratuur Mihhail Korbi suhtes meediakampaaniat, vaid andis poolelioleva menetluse kohta infot KrMS § 214 lg 2 ja AvTS § 38 lg 1 alusel ning käsitles teda avalikkuses kahtlustatavana. Seega pole süütuse presumptsiooni rikutud. KAITSJA SEISUKOHT:
5. Hillar Tederi kaitsja palub jätta prokuratuuri apellatsioon ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata. Kaitsja leiab, et kuna on ilmselge, et Mihhail Korb ei omanud linnapea üle mõjuvõimu ja Porto Franco OÜ ei saanud mingit eelist, puudub vajadus prokuratuuri apellatsiooni väiteid hinnata. Lisaks analüüsib kaitsja Tallinna linna õigusakte, juurdepääsuteede ja servituutidega seotud menetlus- ja kohtupraktikat, ja jõuab järeldusele, et tegelikkuses ei saanud Porto Franco OÜ ühtegi eelist, vaid teda diskrimineeriti.
6. Mihhail Korbi kaitsjad paluvad samuti jätta prokuratuuri apellatsioon ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata või arutada seda istungil. Kaitsjad leiavad, et prokuröri apellatsioonis ei esine KrMS § 338 mõttes apellatsiooni alust. Maakohtu argumendid on kaitsjate hinnangul ammendavad ja prokuröri etteheited ekslikud.
7. MTÜ Eesti Keskerakonna kaitsjad paluvad jätta kohtuotsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kaitsjad nõustuvad kõigi maakohtu järeldustega ja leiavad, et kuriteo toimepanemine pole tõendatud. Kaitsjad leiavad, et maakohus hindas tõendeid kogumis. Apellatsiooni väidetega kaitsjad ei nõustu. Kaitsjad selgitavad, et ükski tunnistaja pole väitnud, et keegi oleks neid mõjutanud tegutsema Porto Franco huvides. Prokuratuur eirab kaitsjate hinnangul fakti, et Linnavaraamet leidis juba
8. a, et servituuditasu suuruseks võiks olla 301 000 eurot. Tunnistajate ja ekspertide ütlused tõendavad, et servituuditasu hindamiseks puudus ühetaoline metoodika. Servituuditasu maksmine osamaksetega oli samuti tavapärane praktika. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
9. Ringkonnakohtu istungil jäid juhtiv riigiprokurör ja süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjad apellatsioonides toodu juurde. 13
10. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern esitas kirjalikud seisukohad süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjate apellatsioonidele, millega kohtumenetluse pooltel oli eelnevalt enne kohtuistungit võimalik tutvuda. Lisaks esitas kirjalikud seisukohad.
11. Süüdistatava MTÜ Eesti Keskerakonna kaitsjad esitasid kirjalikud seisukohad prokuröri apellatsioonile, millega kohtumenetluse pooltel oli eelnevalt enne kohtuistungit võimalik tutvuda. 12.1 Süüdistatava Hillar Tederi kaitsja esitas kirjalikud seisukohad prokuröri apellatsioonile, millega kohtumenetluse pooltel oli eelnevalt enne kohtuistungit võimalik tutvuda. Lisaks esitas täiendavad vastuväited prokuratuuri apellatsioonile. 12.2 Süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjad esitasid kirjalikud seisukohad prokuröri apellatsioonile, millega kohtumenetluse pooltel oli eelnevalt enne kohtuistungit võimalik tutvuda. Lisaks esitasid kaitsjad kirjalikud teesid. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
12. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonides toodud väidetega ning prokuröri ja kaitsjate seisukohtadega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 13.1 Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha prokuröri apellatsioonis tõstatud küsimusele, kas Mihhail Korbi kohtueelses menetluses antud ütlused on lubamatu tõend ning kas prokuratuur on kohtuvaidlustes osaliselt süüdistusest loobunud. 13.2 Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et maakohtu seisukoht, et Mihhail Korbi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused on lubamatu tõend, on väär. Kolleegium ei nõustu osaliselt prokuröri põhjendustega, miks on tegemist lubatud tõendiga, kuid nõustub järeldusega, et Mihhail Korbi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli saab lugeda lubatavaks tõendiks. 13.3 Kohtupraktika kohaselt ei tingi isegi tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi (vt RKKKo nr 3-1-1-31-11). Kolleegium mingeid menetlusõiguslike sätete rikkumisi Mihhail Korbi kahtlustatavana ülekuulamisel ei tuvastanud. 13.4 Maakohus märkis, et mitte juristi teadmistega inimesel ei ole üldjuhul piisavalt teadmisi, kogemusi või isegi enesekindlust, et teha ilma advokaadi abi ja nõuta parim otsus. Millegagi ei ole ümber lükatud Mihhail Korbi väiteid sellest, kuidas ta sai aru Kaitsepolitseiametis toimunud ülekuulamisest. Võimalik, et Mihhail Korb ei vaielnud kaitsja juuresolekuta toimuvale ülekuulamisele vastu, sest sai aru, et jagab selgitusi ja ütlusi annab 14 hiljem koos kaitsjaga. Arvestades õigusnõustamise puudumist, pidas maakohus ebatõenäoliseks, et süüdistatav oleks saanud mõistlikult aru sellise ülekuulamise tagajärgedest. Kolleegium asub seisukohale, et sellised maakohtu põhjendused on oletuslikud. 13.5 Maakohus jättis tähelepanuta selle, et Mihhail Korbile selgitati enne ülekuulamist kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning tutvustati kahtlustuse sisu, seega sai Mihhail Korb üheselt aru, et ta on antud asjas kahtlustatav (KO, II kd, tl 111, 116). Õigustest, mida kahtlustatavale Mihhail Korbile tutvustati nähtub üheselt õigus: teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi, sh on märgitud, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu. Õigustes on ka kirjas, et kahtlustataval on õigus kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud. Seega võib kahtlustatav anda ütlusi kahtlustuse kohta ka ilma kaitsjata, kui selleks on kahtlustatav soovi avaldanud. Ülekuulamise protokollist ei tulene, et Mihhail Korb on asunud otsima võimalust kaitsja juuresolekul anda ütlusi, vaid protokollist tuleneb, et kahtlustatav Mihhail Korb soovis kaitsja osavõttu ehk ta avaldas soovi kaitsja abile. Olukorras, kus isik kasutab enda õigust ja soovib kaitsja abi, st saab aru enda õigustest, ei ole võimalik asuda seisukohale, et teised protokollis märgitud õigused oleks kahtlustatavale Mihhail Korbile jäänud arusaamatuks. Selline valikuline õigustest arusaamine ei ole usutav. 13.6 Ülekuulamise protokollist nähtub märge, et „Kahtlustatav soovib vabatahtlikult ilma kaitsja juuresolekuta anda kahtluse kohta selgitusi. “ (Ko, II kd, tl 116). Maakohus on otsuses viidanud Mihhail Korbi kohtuistungil antud ütlustele, et ta ei teadnud, et annab menetlejale ütlusi, vaid tema sai aru, et annab omapoolseid selgitusi ning arvas, et kui kutsutakse ütlusi andma, tuleb koos advokaadiga (Ko, II kd, tl 107). Need Mihhail Korbi ütlused tulnuks maakohtul jätta tähelepanuta. Kolleegium nõustub siinkohal prokuröriga, et tõend on süüdistatava ütlus KrMS § 63 lg 1 mõttes, kuid süüdistatav Mihhail Korb kasutas õigust ütluste andmisest keelduda (Ko, II kd, tl 105). Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et kui süüdistatav keeldub ütluste andmisest, võiks mingis osas kohus teda küsitleda ja tema ütlusi tõendina arvestada. Seega puudus maakohtul õigus hakata süüdistatavat küsitlema kohtueelsel uurimisel toimunu osas (Ko, II kd, tl 105 pöördel) ning maakohtul puudus ka õigus neid ütlusi tõendina kasutada. Kuivõrd süüdistatav Mihhail Korb keeldus ütluste andmisest, siis puuduvad igasugused tõendid kaitsjate poolt väidetu kinnituseks. 13.7 Kahtlustatavana ülekuulamise protokollis märgitust on võimalik üheselt saada aru, et nn selgitus antakse kahtlustuse kohta, mitte lihtsalt ei selgitata ega käsitleta mingeid kõrvalisi asjaolusid. Seejuures on menetleja üheselt veelkord küsinud, kas kahtlustatav soovib kahtlustuse sisu kohta ütlusi anda, mille peale kahtlustatav Mihhail Korb hakkab andma ütlusi, st selgitab kahtlustuses toodut ning märgib ühtlasi, et kahtlustuses märgitud faktilised asjaolud kohtumiste osas on üldises mõttes õiged (vt Ko, II kd, tl 116). Selle menetleja küsimuse on maakohus aga miskipärast tähelepanuta jätnud. Sellises olukorras on meelevaldne väita, et kõrgharidusega inimene ei saa aru, et ta annab kahtlustuse kohta selgitusi ehk ütlusi. 13.8 Kahtlustatava sellisest käitumisest saab üheselt teha järelduse, et ta soovis menetlusse kaitsjat, kuid oli nõus andma kahtlustuse sisu kohta ütlusi ilma kaitsja juuresolekuta. On üheselt selge, et kriminaalasjades, mil kaitsja osavõtt ülekuulamisel ei ole kohustuslik, otsustab kahtlustatav ise, kas ta soovib kaitsjat või mitte ning kas ta soovib ütlusi anda ilma 15 kaitsjata või soovib seda teha kaitsja juuresolekul. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatava Mihhail Korbi kaitsjate püüdlused sõna „selgitus“ tõlgendada viisil, et tegemist ei ole kahtlustatava „ütlustega“, mis on antud on menetlustoimingu käigus, on puhas demagoogia ning ei too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. 13.9 Asjaolu, et süüdistatav sai aru, et tegemist on ütlustega on üheselt tuvastatav (vt Ko, II kd, tl 116), sest konsulteerides advokaadiga telefonitsi, soovitas kaitsja kahtlustataval rohkem mitte ütlusi anda, mida kahtlustatav ka tegi. Seejuures avaldas kahtlustatav kaitsja saabumisel, et täiendavaid selgitusi hetkel rohkem anda ei soovi. Olukorras, kus kaitsja soovitab rohkem ütlusi mitte anda ja kahtlustatav seda ka teeb ning hiljem kaitsja juuresolekul seda sõnaselgelt ka märgib, kasutades küll sõna selgitus, on võimalik üheselt asuda seisukohale, et süüdistatav sai aru, et tegemist on kahtlustatava ülekuulamisel antud ütlustega, mitte mingite kriminaalmenetluse väliste selgitustega. 13.10 Kahtlustatava ülekuulamise protokollist ei nähtu, et selles osas, kas tegemist on ütlustega ehk tõendiga, mida võib kasutada süüdistuseks isiku vastu või mingisuguse selgitusega, millel puuduks tõendi väärtus oleks midagi jäänud arusaamatuks või selgusetuks. Erineva tõlgenduse korral oleks kindlasti kaitsja või kahtlustatav seda ka protokollis ära märkinud. Kaitsja saabumisel ja pärast kaitsealusega nõupidamist oli kaitsjal võimalik kahtlustatava õigusi tõhusalt kaitsta ning jälgida, et menetleja ei rikuks/ei ole rikkunud tema kaitsealuse õigusi. Olukorras, kus kaitsja liitub menetlustoimingu juurde, esitab kahtlustuse osas ka ise küsimusi varem antud ütluste selgitamiseks, n-ö täpsustab antud ütlusi, on tõenäosus, et enese mittesüüstamise privileegi rikutakse olematu. Vähetähtis ei ole seegi, et mingeid märkusi, et Mihhail Korb ei saanud tegelikkuses millestki aru ja ta ei mõistnud, et annab ütlusi, protokolli märgitud ei ole. Seejuures oli tegemist kahtlustatava poolt valitud kaitsjaga, kelle kvalifitseeritud õigusabi osutamises oli Mihhail Korb kindel. Kokkuvõtvalt pole käsilolevas asjas kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikutud KrMS § 339 lg 1 p 12 ega ka lg 2 mõttes, mistõttu on ainetud kaitsjate väited kaitseõiguse rikkumisest ja tõendi lubamatusest.
13. Kolleegium nõustub prokuröriga ka selles, et prokuratuur ei ole maakohtus kohtuvaidlustes süüdistusest loobunud osas, mis puudutab põhjendamatu ja ebavõrdse eelisena servituudi hinna alandamise soovi. 14.1 Maakohus on ka ise otsuses märkinud, et kohtuvaidlustes jäi kõlama prokuröri versioon, et mõjuvõimuga kauplemise eesmärk oli saavutada OÜ Porto Franco ebavõrdne ja põhjendamatu kohtlemine servituudi seadmise menetluse käigus, mitte aga servituudi lõpphinna muutmine ehk alandamine. Seega maakohtu poolt märgitud „jäi kõlama“ ehk prokuratuur keskendus kohtuvaidlustes rohkem teiste asjaolude tõendamisele, kuid olukorras, kus prokuratuur ei käsitle kohtuvaidlustes mingit asjaolu, ei tähenda see seda, et prokuratuur on süüdistuse mingis osas loobunud ja maakohtul oleks õigus jätta süüdistus ses osas käsitlemata ja analüüsimata. 14.2 Maakohus jättis tähelepanuta selle, et prokuratuuri poolt süüdistusest mingis osas loobumine esitatakse sõnaselge tahteavaldusena. Sel juhul tulnuks maakohtul teha selles osas õigeksmõistev otsus loobutud süüdistuse osas ning viidata üheselt KrMS 14 lg 2, § 301 sätetele, käsiloleval juhul juhindus maakohus süüdistatavaid õigeksmõistes KrMS § 309 lg 2 sättest. Seejuures ei päde ka Mihhail Korbi kaitsjate vastuväited, et tegemist ei ole 16 süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes vaid tegemist on hoopis KrMS § 286 lg 3 tooduga. Esiteks on kaitsjad viidanud valele sättele, sest KrMS § 286 sätestab tõendite uurimise järjekorra. Teiseks juhul kui kaitsjad pidasid silmas KrMS § 268 lg 3 sätet, siis ei mõistnud maakohus prokuröri öeldut selliselt, et tegemist oleks hoopis süüdistuse õiguslike ja faktiliste etteheidete täpsustamisega või osaliselt etteheitest loobumisega, sest maakohus leidis sõnaselgelt, et tegemist on süüdistusest loobumisega. Vähetähtis ei ole ka see, et prokuratuur pidas avaliku huvi seisukohalt ebavõrdseks ning põhjendamatuks servituudi hinna kujundamist üldiselt ehk hinna kujundamise protsessi kui sellist, mitte ei pidanud ebavõrdseks servituudi lõpphinna muutmist konkreetses summas, st 776580 eurolt 301000 euroni. Seega konkreetse hinna osas on ainetud Hillar Tederi kaitsja apellatsioonivastuses esitatud argumendid. 14.3 Maakohtul pidi süüdistusakti põhjal olema selge, mida süüdistatavatele etteheidetakse, sest süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20). See, millega ja kuidas või kas üldse on need asjaolud tõendatud, tuleb ära näidata kohtuotsuses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-12, p 9.4, 1-16-4665, p 11). Seega ka juhul kui prokurör jätab kohtuvaidluste käigus mingis osas süüdistuses märgitu puudutamata või teeb seda pealiskaudselt, ei tähenda see seda, et prokuratuur on süüdistusest osaliselt loobunud. 14.4 Kolleegiumil tuleb tunnistada nimetatud rikkumine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid nimetatud rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine ise kõrvaldada ning esitatud süüdistust ja tõendeid kogumis hinnata.
14. Esitatud apellatsioonis taotleb prokuratuur maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja süüdistatavate Hillar Tederi ja Mihhail Korbi süüdimõistmist

§ 2981

lg 1 järgi ja MTÜ Eesti Keskerakond süüdimõistmist

§ 2981

lg 2 järgi Prokuratuuri apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Kolleegium leiab üksmeelselt ning nõustub apellandiga, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt ning tegi nendest meelevaldseid järeldusi. Maakohus ei ole järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid, sest kohtuotsusest ei nähtu selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Nõustuda tuleb prokuröriga ka selles, et osad tõendid on maakohtu poolt üldse tähelepanuta jäetud. Sellised maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust ja puudulikkust, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 15.1 Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et enamjaolt on maakohus rajanud otsuse just kaitseargumentidele. Samas ei saa nõustuda apellandiga, et kõik prokuratuuri väited oleks tähelepanuta jäetud. Ses osas nõustub kolleegium Mihhail Korbi kaitsjate apellatsioonivastuses tooduga. Tõepoolest ei ole välistatud olukord, kus kohus rajab oma 17 otsuse kaitsja või prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud seisukohtadele. Midagi lubamatut ei ole ka selles, kui kohtuotsuse põhjendused ühtivad prokuratuuri või kaitsjate kohtuvaidlustes esitatud argumentidega süüdistatavate süü või süü puudumise osas. Seejuures kui prokurör või kaitsja on juba esitanud äärmiselt põhjalikud argumendid, on kohtul üldjuhul raske neile täiendavalt midagi lisada. On üheselt selge, et kui maakohus tugineb kaitsjate poolt esitatud seisukohtadele ja rajab neile õigeksmõistva otsuse, tuleb veenvalt põhjendada ka seda, miks süüdistuse argumendid ei päde. 15.2 Käsiloleval juhul jättis maakohus arvestamata asjaolu, et tegemist on korruptsiooni ehk peitkuriteoga ning lisaks eelmärgitud minetustele on maakohus hinnanud kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid eraldivõetult ehk mitte kogumis ning jõudnud sel põhjusel ebaõigetele järeldustele. Maakohus, jättes arvestamata, et tegemist on peitkuriteoga, on esitanud isikute süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Ka ses osas ei too antud rikkumised kaasa kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest prokuröri apellatsiooni alusel saab kohtukolleegium maakohtu poolt tehtud rikkumised ise kõrvaldada.

1. Prokuratuur ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, milles maakohus on üheselt asunud seisukohale, et selles puudub vaidlus (vt Ko, III kd, tl 185-186). Maakohus on ka kokkuvõtlikult õigesti märkinud, mida süüdistatavatele heideti ette süüdistusaktis. Maakohus tuvastas veatult, et
2. veebruaril 2020 kohtusid Hillar Teder ja Mihhail Korb Tallinna ostukeskuse T1 Mall of Tallinn asuvas Fibo kohvikus. 16.1 Maakohus on õigesti tuvastanud, et Mihhail Korb oli teadlik sellest, et RT oli 2019 detsembris saatnud Tallinna linnapeale kirja, milles palus linnapea abi servituudi seadmise küsimuse lahendamisel ja soovis linnapeaga sel teemal kohtuda. Samas märkis maakohus, et
3. veebruaril 2020 toimunud kohtumisel küsis Mihhail Korb esimesena Hillar Tederilt, kas linnapea on ühendust võtnud ja saanud eitava vastuse, lubades veelkord MKga rääkida. Kolleegiumi arvates ei tähenda see seda, et Hillar Teder ei oleks palunud Mihhail Korbil kasutada oma mõjuvõimu MK üle (vt jälitusprotokoll
4. veebruar 2020 kell 18.23 kuni 19.00, tõendid III, tl 10). Vestlusest nähtub üheselt, et sel teemal on Mihhail Korb juba linnapeaga rääkinud, mil kiri oli linnapeale saadetud ja linnapea lubas tegeleda. Seega järeldas maakohus, et Mihhail Korb ja Hillar Teder on enne
5. veebruaril 2020 toimunud kohtumist sel teemal juba vestelnud ning midagi kummastavat ei ole selles, et Mihhail Korb selle kohta küsimuse esitab. Maakohus aga jättis tähelepanuta, et tegelikkuses mainib kokkusaamise alguses Hillar Teder koheselt, „Kuidas see K ennast tunneb?“, mille peale küsib Mihhail Korb: „Kas on võtnud ühendust? Mis ütles?“ Seega tegelikkuses puudutas Ki teemat esimesena Hillar Teder, mitte Mihhail Korb ja seda koheselt vestluse alguses, mistõttu asus maakohus ekslikult seisukohale, et midagi kummastavat ei ole selles, et Mihhail Korb selle kohta küsimuse esitab. 16.2 Prokuratuuriga tuleb nõustuda, et maakohus asus ekslikult seisukohale, et süüdistuses toodud väide, et Hillar Teder palus kohtumisel Mihhail Korbi, et too kasutaks oma erakonna juhtivtöötaja staatusest tulenevat mõjuvõimu ja korraldaks OÜ-d Porto Franco huvitava servituudi hinna teemal Tallinna Linnavalitsuse esindajatega kohtumise RTga, ei ole tõendatud ja taoline versioon ei vasta tõele. Maakohus viitas küll
6. veebruaril 2020 toimunud kõnele kell 18.23 kuni 19.00, kuid jättis tähelepanuta, et
7. veebruari 2020 pealtkuulatud 18 telefonikõne RT ja Hillar Tederi vahel (jälitusprotokoll
8. veebruar 2020, tõendid III, tl 7). Kõnest nähtub üheselt, et Hillar Teder on rääkinud plaanist kohtuda Mihhail Korbiga. RT tunneb huvi, kas Hillar Teder on kohtunud neile mõlemale olulise isikuga („sa eile mingi tiiru tegid vä? Tähendab üleeile…?“) ning vastuseks saab, („kui sa mõtled nüüd seda tiiru, siis see on mul pühapäeval“. „Vana tuleb homme tagasi jaja, siis pühapäeval me saame kokku, enne kui ma ära lendan.“). Seejuures nähtub
9. veebruari 2020 kõnest, kus just Hillar Teder võttis ühendust Mihhail Korbiga, et uurida, millal viimane on tagasi ja leppida kohtumine kokku (jälitusprotokoll
10. veebruar 2020, tõendid III, tl 6-7). Nimetatud kõnes lepitigi kohtumine kokku
11. veebruaril
12. Seega toimus kohtumine Hillar Tederi eestvedamisel ning põhjusel, mis seotud Porto Franco kinnisvaraarendusega. Seda, et kokkusaamine oli seotud just Porto Franco teemaga näitab Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vaheline vestlus, sest see on esimene teema mida puudutatakse. 16.3 Kolleegiumil tuleb nõustuda apellandiga, et maakohus pidanuks
13. veebruari 2020 toimunud kõnet analüüsima tervikuna. Maakohus viidates
14. veebruari 2020 pealtkuulatud kõnele, jättis tähelepanuta osa kõnest. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et Hillar Teder algatab teema, milles mainitud linnapead MK („Okei, Kuidas see K ennast tunneb?“ „Seejuures märkides, et „meie räägime omi asju, n-ö partei asju onju.. ja nüüd keegi peaks töötama nagu Linnavalitsuses Rga.“) (vt jälitusprotokoll
15. veebruar 2020 kell 18.23 kuni 19.00, tõendid III, tl 9). Tuleb nõustuda apellandiga, et see näitab üheselt Hillar Tederi soovi, et linnavalitsuse ametnikud tegeleksid OÜ Porto Franco asjaga. See, et Hillar Teder ei palunud vestluses sõnaselgelt Mihhail Korbil kasutada enda mõjuvõimu MK üle või Mihhail Korb ise ei märkinud vestluses endal sellist mõjuvõimu olevat, ei tähenda seda, et seda tegelikkuses ei ole. 16.4 Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et mõjuvõimuga kauplemine on raske peitkuritegu. Peitkuriteo olemust ilmestab alati kõrge konspiratiivsus. Ilmselge ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et mida kõrgemal ametipositsioonil on isik, seda rohkemad on ka pingutused, et ennast distantseerida asjaoludest, teistest isikutest jms, mis võimaldaksid luua aluse kahtlusteks, et tegemist on mõjuvõimuga kauplemisega. Siinkohal on meelevaldne maakohtul nõuda, et Hillar Teder oleks pidanud sõnaselgelt paluma vestluses Mihhail Korbil kui MTÜ Keskerakonna peasekretäril kasutada oma mõjuvõimu Tallinna linnapea MK üle. Maakohus ei arvestanud, et olukorras, kus Mihhail Korb Keskerakonna peasekretärina ei omaks mingit sõnaõigust ega mõju MK üle, puudunuks Mihhail Korbil vajadus üldse MKga ühendust võtta teemadel, mis seotud Porto Francoga. See, et Mihhail Korb on seda varasemalt juba teinud ning lubab seda veelkord teha, näitab üheselt, et Mihhail Korb usub ise ning näitab sellise käitumisega ja lubamisega ka Hillar Tederile, et tal on mõju suunata või kujundada MK seisukohti ja otsustusi. Mihhail Korbil oli tulenevalt enda positsioonist (peasekretär) erakonnas MK üle enda arusaama kohaselt mõjuvõim. Selline Mihhail Korbi poolt väidetu tähendabki seda, et ta andis Hillar Tederile üheselt mõista, et omab linnapea üle mõjuvõimu ehk saab teda mõjutada seoses Porto Franco asjaga. 16.5 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus asus ekslikult seisukohale, et ebaõigluskokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud. Maakohtuga ei saa nõustuda selles, et Mihhail Korbi lubaduse rääkida linnapeaga RTga kohtumise teemal ja Hillar Tederi pakutava annetuse teema vahel on oluline ajaline vahe, mistõttu neid teemasid ei ole võimalik omavahel seostada.
16. veebruari 2020 jälitusprotokollist kell 18.23 kuni 19.00, tõendid III, tl 19 14 nähtub üheselt, et mingit olulist ajavahe ei olnud, mis jäänuks väga erinevate teemade vahele, millest kohtumisel räägiti. Seejuures puudutati enne annetuse mainimist vahetult teemat, et viia R kokku inimestega, kes Linnavalitsuses käivad. Nõustuda tuleb apellandiga, et pealtkuulatud vestluste osad, milles räägitakse Mihhail Korbile esitatud abipalvest ning osa, millest räägitakse erakonnale tehtavast annetusest, on ainukesed, mis on omavahel seostatavad, sest räägitakse MTÜ-st Eesti Keskerakond. Juhul kui nimetatud kaks teemat ei oleks omavahel seotud puudunuks vajadus Hillar Tederil vältida annetuse teemat („ärme seda aruta, et selles suhtes, eks ma….Ma arvan, et ma teen niimoodi, et hakkan nagu igakuiselt supsutama. Noh, siis ei ole….kellelegi seletamist, mida ilmselt ei pea tegema, sest võib alati öelda, et …Ma ei tea, ei tahaks neid S lugusid meelde tuletada muidugi enam kellelegi“). Kõnest nähtub, et Mihhail Korb väljendab ka enda nõusolekut nn annetuse vastuvõtmiseks, seejuures hakates pakkuma välja omapoolseid lahendusi (võib ka nagu…), kuid Hillar Teder keelab seda arutada ja pakub välja enda lahenduse, millega Mihhail Korb nõustub (jaah). Nagu varasemalt märgitud, ei arvestanud maakohus, et korruptiivne tegevus viiakse tavapäraselt väga kõrge konspireerituseni. Seega oleks naiivne loota, et Hillar Teder oleks koheselt peale Mihhail Korbi lubadust linnapeaga rääkida RTga kohtumise teemal, pakkunud Keskerakonnale annetust või suisa selgesõnaliselt väljendanud, et annetus on selle eest, et Mihhail Korb peasekretärina andis lubaduse linnpead mõjutada Porto Franco küsimuses. 16.6 Maakohtu otsusest ei nähtu, miks nõustub kohus kaitsjate seisukohaga, et Hillar Teder rääkis
17. veebruari 2020 kohtumisel lähenevate kohalike valimistega seonduvalt Keskerakonnale annetamisest seostamata seda OÜ Porto Franco küsimusega ja Mihhail Korbi lubadusega aidata kaasa, et RT saaks kohtuda linnapeaga. Tegemist on kaitseversiooniga, kuid süüdistatav Hillar Teder ei ole ütlusi andnud, seega puuduvad sellise väite kinnituseks igasugused tõendid. Kolleegium asub seisukohale, et selline versioon ei ole tõendamist leidnud ning ei haaku kriminaalasjas esitatud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on tegemist sisutühja kaitsjate väitega, millega maakohus on nõustunud. Arvestades sündmuste tervikpilti tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et annetuse tegemist mõisteti mõlemapoolselt just vastutasuna linnapeaga rääkimise eest, et RT saaks ikka temaga kohtuda ning esitada omapoolsed argumendid, mistõttu ei ole tegemist oletusega. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe võib aga ei pea olema sõnaselge, see võib olla ka konkludentne, kuid peab olema objektiivselt tajutav. Käsiloleval juhul on
18. veebruaril 2020 selline konkludentne kokkulepe üheselt objektiivselt tajutav. 16.7 Seda, et annetuse tegemist mõisteti mõlemapoolselt just vastutasuna linnapeaga rääkimise eest, et väära ka maakohtu poolt märgitu, et Mihhail Korb lubas MKga rääkida enne, kui Hillar Teder alustas juttu Keskerakonnale plaanitava annetuse teemal. Kolleegium asub seisukohale, et juhul kui annetus ei oleks seotud vastutasuna linnapeaga rääkimise eest, siis puudunuks vajadus Hillar Tederil võtta ühendust Mihhail Korbiga ning Mihhail Korb võinuks asju ajada edasi RTga. Ka puudunuks Hillar Tederil
19. veebruari 2020 kohtumisel rääkida annetuse teemal mõistujuttu. Samuti ei oleks olnud Hillar Tederil vaja mõelda mingitele väljamõeldud selgitustele annetuse tegemise põhjuste kohta (vt („kellelegi seletamist, mida ilmselt ei pea tegema, sest võib alati öelda, et …“
20. veebruari 2020 jälitusprotokollist, tõendid III, tl 14) ja annetuse teemal oleks saanud rääkida avatult, arusaadavalt ja konkreetselt. Viidates
21. veebruari 2020 toimunud vestluses „S lugudele, mida ei taha kellelegi meelde tuletada“, mõistsid nii Hillar Teder kui ka Mihhail Korb üheselt, et selline annetuse pakkumine on vastutasu OÜ Porto Franco heaks tehtava eest. Vähetähtis ei 20 ole seegi, et Mihhail Korb ei suuda uskuda annetuse suurust ning märgib: „Kõlab nagu…. Kõlab liiga hästi“, mille peale vastab Hillar Teder: „Eks meil on suured asjad ka“. Seejuures kinnitades, et kui Ukrainas asjad liiguvad, siis ei ole nagu midagi hullu. Korb küll nõustub: „No vaata, kuidas sul võimalused on.“, kuid hakkab omalt poolt pakkuma: Võib ka nagu….“, kuid Korbi mõtte katkestab Hillar Teder üheselt sõnadega: „Ärme seda aruta, et selles suhtes, eks ma… Ma arvan, et ma teen niimoodi, et hakkan nagu igakuiselt nagu supsutama, onju. Noh, siis ei ole, …siis see lihtsalt niimoodi läheb ja … ja ma ei tea, kas me peame seda kellelegi seletama.“ Vestlusest tuleneb üheselt, et annetus ei ole seotud maailmavaatega. 16.8 Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et Mihhail Korb oli hakanud juba mitu kuud enne
22. veebruari 2020 kohtumist Hillar Tederiga, iseseisvalt tegelema RT sooviga arutada servituudiga seotud küsimusi linnapeaga. Puuduvad igasugused tõendid, et Mihhail Korb tegeles selle teemaga iseseisvalt n-ö omal initsiatiivil. Seejuures rõhutab Hillar Teder kohtumisel, et „me peaksime kuidagi töötama niimoodi, et meie räägime omi asju, n-ö partei asja onju… ja nüüd keegi peaks töötama nagu Linnavalitsuses Rga.“ …“ (
23. veebruari 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, lk 9). Ka ei nähtu mingit üllatust Hillar Tederi poolt, et Mihhail Korb on MKga sellest RT poolt
24. detsembri 2019 saadetud kirjast rääkinud. Sellest saab teha ühese järelduse, et Hillar Teder on asjast teadlik.
25. veebruari 2021 vaatlusprotokollist (prokuröri tõendid II, tl 91) nähtub, et RT on saatnud Mihhail Korbile kirja, et saatsin ära ja mille peale Mihhail Korb vastab, et aitäh, toimetan. Seega otsis RT Mihhail Korbilt abi juba enne
26. veebruari 2020 kohtumist, kuid tulemusteta. Selline asjaolu kinnitab üheselt, et pelgalt RT ja Mihhail Korbi suhtlus sel teemal ja ka Mihhail Korbi suhtlus MKga sel teemal ei olnud tulemuslik ja sekkuma pidi Hillar Teder isiklikult, et rääkida sel teemal Mihhail Korbiga ning pakkuma ka nn „annetust“ Keskerakonnale. Pärast
27. veebruari 2020 kohtumist ja nn „annetuse“ pakkumist hakkasid asjad Linnavalitsuses OÜ Porto Franco suhtes soodsalt liikuma ja seda juba
28. veebruaril
29. 16.9 Maakohus tõlgendas kohtule esitatud
30. märtsi 2020 ja
31. märtsi 2020 vestluse sisu erinevalt prokuratuurist. Apellandiga tuleb nõustuda, et maakohus pidanuks hindama märgitud kõnede sisu kogumis, mitte eraldi nagu maakohus on seda teinud.
32. märtsi 2020 kõnest Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel, kus Mihhail Korb kinnitab Hillar Tederile, et „eesmärgid on selged, mida on vaja nagu, mida on vaja saavutada.“ (
33. märtsi 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 42). Maakohus asus seisukohale, et telefonivestluses „eesmärkidest“ rääkimine ei tõenda kuidagi ebaõiguskokkuleppe olemasolu. Kolleegium sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu, sest küsimus ei olnud pelgalt Mihhail Korbi teadlikkusest sellest, mis eesmärgil RT linnapeaga kohtuda soovib, vaid eesmärgid olid selged, mida on vaja saavutada ehk paika oli pandud soovitud lõpptulem. Seda, et selline lõpptulem oli Porto Francole vajalik nähtub
34. veebruari 2020 vestlusest Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel. Hillar Teder märgib üheselt peale Mihhail Korbi lubadust linnapeaga rääkida: „Jah, äkki saaks selle ära teha, sest meil hakkab nagu minema kiireks. Vaata, me peame saama lahti selle EBRD laenu. Ja me ei saa seda enne lahti, kui oleme selle ära klaarinud. Me ei hakka enne raha saama.“ (vt jälitusprotokoll
35. veebruar 2020 kell 18.23 kuni 19.00, tõendid III, tl 9). Seega tuleb nõustuda apellandiga, et OÜ Porto Franco finantseerimisraskuste lahenemisel oleks võimalik olnud erakonnale teha „annetus“. 21 16.10
36. märtsi 2020 telefonivestluse sisust nähtub üheselt, et Hillar Tederile mainib Mihhail Korb: „Hillar, tahtsin küsida, vaata sul olid siin mõned ettepanekud, varem… siin nagu, ütleme niiviisi, kuidas öelda, inimesed muretsevad teiste asjade pärast, aga et kui sina… kui sa nagu noh, kui sa saaks natuke meie asju… peale mõelda ka, ma oleks sulle … nagu tänulik, et et…“. (vt
37. märtsi 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 77). Apellandiga tuleb nõustuda, et Mihhail Korb mõtles väljendiga „inimesed muretsevad teiste asjade pärast“ Hillar Tederi huvides tegutsenud erakonnaliikmeid, „meie asjade peale mõtlemise“ all aga Hillar Tederi lubadust erakonnale annetada. Maakohus viitas küll märgitud kõnele, kuid jättis tähelepanuta osa kõnest, millest on võimalik üheselt teha järeldus, et räägitakse lubadusest annetada, mis sai kokkulepitud
38. veebruaril 2020 toimunud kohtumisel Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel, mitte koroonaviirusest ja selle mõjust inimestele ja ettevõtjale. Mihhail Korb märgib: „Hillar, tahtsin küsida, vaata sul olid siin mõned ettepanekud, varem…“ Seda lauset ei anna kahetiselt mõista ning seda ei saa kuidagi siduda koroonaviirusega. Hillar Teder lubab asja uurida ja kurdab, et kõik Ukraina asjad pannakse kinni, aga muidugi töötab Venemaal praegu, kuid lubab küsida seda üle. Mihhail Korb märgib: „Kui sul on võimalus, siis ma oleksin sulle väga tänulik, jaa“ ja lisades, et „ praegu, praegu natuke kõrist pigistaks, hakkas pigistama“ ning märgib: „vot, oleks sulle tänulik, jah. Aga jõudu!“ Ka seda vestlust ei anna kuidagi siduda koroonaviirusega või murega inimeste või ettevõtjate pärast seoses koroonaviirusega. 16.11 Kolleegiumil tuleb nõustuda apellandiga, et nii Ukrainas kui ka Venemaal töötasid Hillar Tederi osalusega kaubanduskeskused, millest tulid stabiilsed rahavood. Seda on Hillar Teder ise vestlustes kinnitanud (vt nt
39. veebruari 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 14). Apellandiga saab nõustuda ka selles, et Mihhail Korbi väljendit, et „kõri pigistab“ saab üheselt siduda Keskerakonna majanduslikult raske seisuga, sh üldteada asjaoluga ERJK poolsest tähelepanust ja survest Keskerakonnale (vt vastavad viited prokuratuuri apellatsioonis p 4.2.1), mis tekitasid finantspingeid. Olukorras, kus maakohus ei ole analüüsinud kogu vestlust, vaid ainult osa sellest, siis maakohtu järeldus, et nimetatud fraasidest ei ole võimalik välja lugeda, et Hillar Tederi pakutav annetus Keskerakonnale oli seotud Mihhail Korbi lubadusega rääkida MKga RT kohtumise soovist, on ebõige. 16.12 Kolleegium asub seisukohale, et jättes tunnistajate osadele ütlustele ja esitatud tõenditele hinnangu andmata, asus maakohus ekslikult seisukohale, et Mihhail Korbi lubadust Hillar Tederile rääkida MKga saab käsitleda kui pelgalt palve edastamist erakonnakaaslasele, aga mitte kui linnapea suhtes mõjuvõimu kasutamist. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et
40. veebruaril 2020 ei lubanud Mihhail Korb pelgalt rääkida Mihhail Korbiga RT soovist linnapeaga kohtuda, vaid juhendas RTit, et kuhu meili aadressile tuleks saata uus e-kiri ja millise sisuga see peaks olema, sh nõustudes Hillar Tederi soovitustega kirja sisu osas. Sellise tegevusega hoolitses peasekretär Mihhail Korb selle eest, et tal oleks n-ö „põhjus“ uuesti sel teemal MKga rääkida, sest Korbi enda sõnade kohaselt on linnapeal sad-sada miljon asju… (vt jälitusprotokoll
41. veebruar 2020 kell 18.23 kuni 19.00, tõendid III, tl 10-11). Seda, et RT sellise e-kirja uuesti ka linnapeale MKle edastas on tõendatud
42. veebruari 2021 vaatlusprotokolliga (prokuröri tõendid II, tl 93), millest nähtub, et RT on saatnud Mihhail Korbile kirja, et saadetud.
43. veebruari 2020 vestlusest tuleneb ka üheselt, et Hillar Teder soovis Mihhail Korbi abi mitte pelgalt MK ja RT vahelise kohtumise korraldamiseks, vaid selleks, et laheneks RT e-kirjas märgitud küsimused. 22 16.13 Maakohtuga saab nõustuda, et Hillar Tederi otsustada oli millal ja kellele ta mingisugused summad annetab. Vaidlus puudub selle, et aprillis 2020 vormistati Tallinna linnavalitsuse korraldus servituudi hinna kokkuleppimiseks OÜ-ga Porto Franco ning aprillis 2020 olid Hillar Tederi finantsprobleemid lahenenud (vt
44. aprilli ja
45. aprilli 2020 sõnumid jälitusprotokollist, tõendid III, tl 108-109). Samas jättis maakohus tähelepanuta, et annetusest rääkides ja seda lõpuks tehes tehti seda väga kaalutletust, st, et seda ei seostataks mingi vastuteenega (vt nt
46. juuni 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 126-128). Vähetähtis ei ole seegi, et
47. juulil 2020 sõnumis märgib Hillar Teder peale raha ülekandmist: „Saan aru, et need vanad asjad vajavad klaarimist ja püüan sellel aastal 50 kvartalis aidata.“ (vt
48. juuli 2020 sõnumid jälitusprotokollist, tõendid III, tl 138). Ka
49. juuli 2020 telefonikõnest Hillar Teder ja Mihhail Korbi vahel, tänab Mihhail Korb Hillar Tederit südamlikult ja märgib: „Sest noh formaalselt sa oled nagu ka nüüd väike mingi, väike investor nagu n-ö, et ka.. ja sa, sind peab huvitama meie käekäik, ütleme niimoodi.“ (vt
50. juuli 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 140).
51. septembri 2020 kõnest nähtud samuti, et Hillar Teder helistab JKle ja mainib: „Teil pidi vist preemia käes olema, et….“ „Et ee, ei no lihtsalt vaata, ma pidin täna tegema mingi liigutuse ja, et noh see on nagu tehtud seal.“ (vt
52. septembri 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 151). Olukorras, kus tegemist oleks tavapärase ehk maailmavaatelise annetusega MTÜ Keskerakonnale Hillar Tederi poolt, puudunuks igasugune vajadus kaalutleda ja mõelda, et seda ei seostaks mingite eelnevate kokkulepetega või kasutada peale annetuse tegemist mõistuväljendeid. Esitatud tõenditest ei nähtu, et selliseid vestlusi oleks Hillar Teder pidanud teiste erakondade liikmetega, kellele ta annetusi tegi. Seega ei ole kolleegiumil võimalik maakohtuga nõustuda selles, et tegemist on pelgalt prokuröri hüpoteesiga, et Hillar Teder ei soovinud Keskerakonnale annetust teha enne, kui Keskerakonna poolt lubatu on lõplikult täidetud, sest annetus tehti alles
53. juulil
54. 16.14 Hillar Tederi kaitsja apellatsioonivastuses märgitule, et eluliselt ei ole usutav, et Hillar Teder pakkus vastutasuks suuremat summat kui Porto Franco OÜ-l tuli linnale maksta, märgib kolleegium järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on juba
55. veebruari 2021 määruses nr 1-21207 märkinud, et

§ 2981

lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu seisukohalt pole oluline, kas mõjuvõimuga kauplejale antud või lubatud vara suurus on saadavat põhjendamatut eelist arvestades ratsionaalselt põhjendatav. St, kui ekvivalentsussuhe antud või lubatud vara ja mõjuvõimu kasutamise vahel on tuvastatav, ei välista teo vastavust kuriteokoosseisule see, et saadavat eelist arvestades on antava või lubatava vara väärtus ebaproportsionaalselt suur. Üksiti nendib ringkonnakohus, et ekvivalentsussuhe on olemas ka juhul, kui vara andmisega luuakse üldine heatahtlik foon, arvestusega, et seda suhtumist saab teatud juhtudel ära kasutada. Seega süüdistuse tõendatus ei sõltu küsimusest, miks lubas Hillar Teder annetada Keskerakonnale just kuni miljon eurot. Oluline on see, et on tõendatud, et selle lubadusega kaasnes soov, et peasekretär Mihhail Korb mõjutaks Tallinna linnapead MK Porto Franco servituudi küsimuses. 17. Maakohtu seisukohaga, et

§ 2981

objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest ei ole tõendatud Mihhail Korbi mõjuvõim MK üle, ei saa kolleegium nõustuda. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et Mihhail Korb peasekretärina uskus ise ning näitas oma käitumisega ja lubamisega Hillar Tederile, et tal on mõju suunata või kujundada linnapea MK seisukohti ja otsustusi. Mihhial Korbil oli tulenevalt enda positsioonist erakonnas MK üle mõjuvõim. Maakohus viitas küll tunnistajate MK, EV, JK ja JA ütlustele, kes kõik eitasid Mihhail Korbi 23 võimalusi peasekretärina mõjutada juhatuse liikme MK tegevust, kuid eranditult kõik tunnistajad andsid ütlusi selles osas toetudes erakonna tööd reguleerivatele dokumentidele ehk oma ütlustes viitasid tunnistajad peamiselt Mihhail Korbi formaalsele alluvussuhtele erakonnas. Seega maakohus lähtus ekslikult süüdistuse väite kontrollimisel vaid erakonna tööd reguleerivatest dokumentidest tulenevale alluvussuhtele erakonnas, kuid jättis analüüsimata peasekretäri Mihhail Korbi faktilise rolli erakonnas. 17.1 Maakohus analüüsides küsimust, kas Mihhail Korb omab mõjuvõimu linnapea üle, toetus pelgalt erakonna juhtimisstruktuurile, mistõttu jõudis ekslikult järeldusele, et selline mõjuvõim Mihhail Korbil erakonna peasekretärina puudus. Seega on ka ekslik maakohtu järeldus, et kuna peasekretär juhatusse ei kuulunud, siis järelikult ei saa ta omada ka mõjuvõimu linnapea üle. Kolleegiumil tuleb nõustuda apellandiga, et sõltumata formaalse mõjuvõimu puudumisest MK üle, oli Mihhail Korbil erakonna peasekretärina faktiline ja tegelik mõjuvõim MK üle, st võim suunata MKi tegevust linnapeana. Sellist faktilist võimu ametiisikut mõjutada saabki käsitleda tegeliku mõjuvõimuna. 17.2 Kolleegiumil tuleb nõustada apellandiga ka sellest, et tulenevalt kohtupraktikast ei pruugi juriidilise isiku tahet mõjutada mitte ainult juhtorgan, vaid seda saab teha ka isik, kellel on konkreetses valdkonnas õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (vt nt RKKKo nr 3-1-1-9-05, p 8). Seega võib ka MTÜ Eesti Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb suunata iseseisvate otsustuste tegemise MTÜ Eesti Keskerakond tahet ja seda ka küsimuses, mis puudutab rahalist rasket seisu erakonnas. Seda, et MTÜ Eesti Keskerakond soovis 2020 võlgnevustest vabaneda, kinnitab pealtkuulatud telefonivestlus (vt

1. septembri 2020 vestlus jälitusprotokollist, tõendid III, tl 151,
2. oktoobri 2020, kell 11.17 kõne jälitusprotokollist, tõendid III, tl 155). 17.3 Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtus uuritud tõenditele tuginedes saab väita, et just Mihhail Korbil erakonna peasekretärina oli tegelik mõju Keskerakonna liikmete üle ning ta sai faktiliselt suunata erakonna poliitilisi otsuseid ning selline mõju erakonna liikmete üle tulenes just Mihhail Korbi positsioonist erakonnas. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistajate JA (Ko II kd, tl 101 pöördel-102 pöördel) ja EV (Ko II kd, tl 37-38 pöördel) ütlused osas, mille kohaselt kaasati Mihhail Korbi erakonna juhatuse koosolekutele ning ka mitteformaalsetele erakonna juhtimisega seotud koosolekutele, mis toimusid nt Stenbocki majas ajal, mil Keskerakonna esimees JR oli peaminister. Sellisel Keskerakonna juhatuse liikmete osalusel toimunud kohtumisel osalemist kinnitab ka kohtuistungil uuritud tõend (prokuröri tõendid I, tl 173-176). Seega jättis maakohus tähelepanuta osad tunnistajate ütlused ja esitatud tõendid. 17.4 Maakohus ei andnud hinnangut ka osadele prokuratuuri tõenditele, millest nähtub, et erakonna liikmed, sh juhatuse liige EV pidasid Mihhail Korbi piisavalt autoriteetseks ja usaldusväärseks andmaks ülevaadet erakonna kriminaalvastutuse alustest. Seda kinnitab Eha Võrgu mobiiltelefoni vaatluse käigus leitud salvestis (helifail nimega „20191123 113956.m4a“) (vt tõendid III, tl 144). Vähetähtis ei ole seegi, et Mihhail Korb sai erakonna pangakontolt raha ülekandmiseks või analüüside koostamiseks anda suuniseid PVle (nt
3. aprilli 2020 vestlus jälitusprotokollist kell 13.40 ja kell 14.43, tõendid III, tl 88-90), mõjutades seeläbi teiste seas nt erakonna liikme AOga seotud kulutuste hüvitamist. Seega Mihhail Korbi 24 kui peasekretäri tööülesandeks ei olnud pelgalt juhatuse otsuste elluviimine, vaid tal oli ka otsustamisvabadus, sh kellele ja kui palju tasuda. 17.5 Seda, et Mihhail Korbil oli võimalus suunata juriidilise isiku tahet nähtub Keskerakonna teemalistest telefonivestlustest Mihhail Korbi ja MK vahel, milles Mihhail Korb ja MK vestlevad Tallinna linnaosavanemate ametisse nimetamise teemal (
4. märtsi 2020 toimunud vestlus, kell 9.46 ja 19.27, tõendid III, tl 55-57, 59-61).
5. märtsi 2020, kell 9.46 vestlustega on tõendatud, et MK sai Lasnamäe linnaosavanema lisamiseks Tallinna Nõukogu liikmete hulka suuniseid Mihhail Korbilt (jälitusprotokoll tõendid III, tl 55-57).
6. aprilli 2020, kell 11.52 telefonikõne (jälitusprotokoll tõendid III, tl 102-105), milles Mihhail Korb ja MK arutavad ERJK poole Keskerakonnale määratud rahalise kohustuse temaatikat ning räägivad Stenbocki majas toimuvast Keskerakonna juhtide kohtumisest. Samal päeval toimunud kõnest, kell 19.27 nähtub, et MK kaasab Mihhail Korbi rääkima J nimelise isikuga, kes plaanib lahkuda erakonnast Eesti 200 ja soovib liituda Keskerakonnaga. Kolleegium viitas juba eelnevalt ka
7. veebruari 2020 toimunud vestlusele, kus Mihhail Korb kinnitab Hillar Tederile, et ta on MKle teemast rääkinud ja lubab uuesti rääkida ning MK lubadusest teemaga tegeleda. Viidatud vestlused kinnitavad, et mitte lihtsalt Mihhail Korbil vaid just Mihhail Korbil kui erakonna peasekretäril oli võimalus ja ka reaalne mõju MK mõjutada. Maakohus jättis hindamata ka tõendid, mis kinnitavad, et Mihhail Korb seda eelnevat ka tegi ning tegemist ei olnud pelgalt Mihhail Korbi tühipalja jutuga Hillar Tederile. 17.6 Maakohus ei hinnanud tunnistaja MK ütlusi osas, et ta tutvus RT kirjadega esmakordselt
8. a veebruaris. Sellised MK ütlused on ebaõiged. Seda, et MK oli RT poolt
9. detsembril 2019 saadud e-kirjaga tegelikult tutvunud enne veebruari 2020, kinnitab asjaolu, et MK saatis
10. jaanuaril 2020, kell 8.14 RT poolt
11. detsembril
12. a edastatud kirja linnapea büroo juhile KOga, sh märkides kirja edastamisel lühidalt: „arutame“. Kaudselt kinnitab mõjuvõimu olemasolu ka see, et märgitud e-kirja on MK saatnud edasi ajal, mil ta osales koos Mihhail Korbiga ühisel Keskerakonna liikmete kohtumisel Stenbocki majas
13. jaanuaril
14. a. Nii nähtub Riigikantselei vastuses Kaitsepolitseiametile, et sel päeval saabusid Stenbocki majja kohtumisele nii MK (kell 7.58) kui Mihhail Korb (7.59) lahkudes kohtumiselt vastavalt 9.31 ja 9.
15. On eluliselt usututav, et MK edastas KOle OÜ-d Porto Franco puudutava kirja ajal, mil ta oli Mihhail Korbiga koos (prokuröri tõendid I, tl 173-176). Seda kinnitab Mihhail Korb Hillar Tederile ka
16. veebruari 2020 kohtumisel. Mihhail Korb kinnitab: Ja K võttis telefoni. Kl on telefonis oli see meil. Ta otsis seda, ta otsis ja leidis kohe nagu. „ ja lisades: „Siis ta ütles mulle- jaa, ma sain aru, ma tegelen.“ Seega oli MK põhimõtteliselt valmis tegelema Mihhail Korbi palvel OÜ Porto Franco küsimusega, kuid reaalselt asus MK tegutsema peale
17. veebruari 2020 kohtumist, kus Hillar Teder lubas nn „ annetust“ Keskerakonnale. Prokuratuuriga saab nõustuda ka selles, et kaudselt kinnitab mõjuvõimu olemasolu ka kolmandate isikute poolt tajutu EH ja RT vahel (
18. veebruari 2020 toimunud vestlus, kell 22.19, jälitusprotokoll, tõendid III, tl 33-34), milles EH väitis RTle, et „Keskerakonna joobarid on Korbi lükata ja tõmmata – kõik Ad ja Kd. Eelrefereeritud tõenditest tuleneb üheselt, et Mihhail Korb kui MTÜ peasekretär sai suunata MTÜ Eesti Keskerakonna tahet ning ta omas peasekretärina mõjuvõimu MK üle. 17.7 Nõustuda saab apellandiga ka selles, et vaidlust ei ole selles, et Mihhail Korbi näol on tegemist Keskerakonna juhtivtöötajaga. Seda asjaolu kinnitas ka tunnistaja JA (Ko II kd, tl 102 pöördel-103). Tagajärjetuks jääb Mihhail Korbi kaitsjate ja Hillar Tederi kaitsja 25 apellatsioonivastuses märgitu, et prokurör leidis ka ise sõnaselgelt, et süüdistataval Mihhail Korbil puudub mõjuvõim MK üle. Mihhail Korbi mõjuvõim MK üle ei tulenenud pelgalt tema enda isikust, vaid tulenes sellest, et Mihhail Korb oli MTÜ Keskerakonna peasekretär ehk erakonna juhtivtöötaja. Mihhail Korbil oli autoriteet tänu sõnaõigusele erakonna juhtimises ning seoses tema ametialase tegevusega erakonna esimehe tööde toetamisel (Keskerakonna põhikirja p 4) ning erakonna töö korraldamisel (põhikirja p 8.2). 17.8 Tulenevalt süüdistusaktis märgitud etteheitest jäävad tagajärjetuks Hillar Tederi kaitsja apellatsioonivastus märgitud seisukohad n-ö prokuratuuri uute mõtete kohta. See, mida prokuratuur käsitles Mihhail Korbile esitatud etteheites, et Mihhail Korb MTÜ Eesti Keskerakonna peasekretärina s.o erakonna juhtivtöötajana kauples mõjuvõimuga Keskerakonna huvides ja MTÜ-le Eesti Keskerakond esitatud etteheide käsitles juriidilise isiku MTÜ Eesti Keskerakonna poolt mõjuvõimuga kauplemist läbi erakonna juhtivtöötaja Mihhail Korbi, nähtub süüdistusakti lk
19. Seega ei ole prokuratuur pidanud silmas seda, et mõjuvõimuga kauples Mihhail Korb, vaid seda tegi Mihhail Korb peasekretärina, s.o erakonna juhtivtöötajana. 17.9 Prokuröriga saab nõustuda ka selles, et maakohtus uuritud tõenditest nähtub üheselt, et Mihhail Korb esindas Hillar Tederiga läbirääkimistel erakonda, kuid need tõendid jättis maakohus taas tähelepanuta ning ei hinnanud Keskerakonna mõju MK üle. Seda tõendab kaudselt
20. juuli 2020, kell 10.28 kõne, kus Hillar Teder mainib RTle SA Kredex nõukogusse kuuluva RRga tekkinud probleemidest. Muu hulgas avaldas Hillar Teder, et Mihhail Korb oli talle rääkinud, et vestles OÜ Porto Franco ja SA Kredex teemadel JAga viimase pulmas („Ta ütles, et meie olime siin nädalavahetusel A pulmas, onju, ja rääkisime nagu, noh, et mina olin nagu talt küsinud, et kuule, et miks te toppisite seal Valitsuse istungil nagu sinna sisse selle, et RKAS peab andma mingi arvamuse, onju?“ ning et „nii A kui A kinnitasid, et, et nende poolest on kõik fine, onju, et normaalne värk, et tuleb põrutada, eks.“ (
21. juuli 2020 toimunud vestlus, kell 10.28, jälitusprotokoll, tõendid VII, tl 633). Seega prokuröri versioon, et Mihhail Korbiga on võimalik rääkida teiste Keskerakonna liikmete otsustest ning seda, et Mihhail Korbil oli võimalik oma arvamust avaldada OÜ Porto Franco suhtes tehtavate otsuste osas isegi Keskerakonda kuuluvatele ministritele TAle ja JAle, on tõendatud. Ka
22. veebruari 2020 vestluses viitas Hillar Teder eranditult Keskerakonnale annetuse pakkumist tehes mitte Mihhail Korbi, vaid Keskerakonna huvidele. Tulenevalt viidatud kõnedest saab järeldada, et Mihhail Korb suhtles Hillar Tederiga kui erakonna juhtivpoliitikuna, kes tegutses erakonna huvides ning erakonda esindades. Seega kauples Mihhail Korb mõjuvõimuga erakonna esindajana.
23. Kolleegiumi arvates on ekslik ka maakohtu seisukoht, et esimesele kirjale MK ei reageerinud, ei tähenda automaatselt seda, et just Hillar Tederi poolt annetuse lubamine Keskerakonnale
24. veebruari 2020 kohtumisel Mihhail Korbiga pani linnapea tegutsema. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et tõepoolest oli RT Mihhail Korbilt juba enne Mihhail Korbi ja Hillar Tederi
25. veebruari 2020 kohtumist abi palunud, kuid tulemusteta. Selline asjaolu kinnitab üheselt, et pelgalt RT ja Mihhail Korbi ning Mihhail Korbi ja MK suhtlus OÜ Porto Franco teemal ei olnud tulemuslik ja sekkuma pidi Hillar Teder, et rääkida Porto Franco teemal Mihhail Korbiga. Pärast
26. veebruari 2020 kohtumist, sh lubadust teha Keskerakonnale annetus, hakkasid asjad Linnavalitsuses OÜ Porto Franco suhtes liikuma. Seega süüdistusversioon, et Mihhail Korb toimetas Keskerakonna esindajana Hillar Tederiga kokkulepitud viisil just seetõttu, et teda motiveeris Hillar Tederilt oodatava vara 26 Keskerakonnale ning Mihhail Korbi kontkat Mihhail Kõlvariga tõi kaasa OÜ-le Porto Franco soodsa tulemuse, on tõendatud. 18.1 Maakohtu seisukoht, et Tallinna linnapea ei jõua ega peagi kõikide talle saadetud kirjadega tegelema, mistõttu ta saadab kirjad edasi oma nõunikele lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks ning mõned kirjad jäävad tähelepanuta on üldteada asjaolu, on ekslik. Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel üldjuhul olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada (RKKKo nr 3-1-1-28-12, p 8.2). Seega ei piisa mingi asjaolu üldtuntuks tunnistamiseks paljasõnalisest faktiväitest, vaid see väide peab olema kontrollitav. Käsiloleval juhul ei ole kontrollitav, millise teabe alusel asus maakohus seisukohale, et linnapea ei jõua ega peagi talle saadetud kirjadega ise tegelema ja kirjad edastatakse nõunikele. Seejuures ei ole sugugi vastuvaidlematult selge, et selline töökorraldus linnavalituses on. Selline töökorralduse ei tulene ka tunnistaja MK enda ütlustest, sest ütlustest nähtub, et osad kirjad edastab linnapea ka sekretäridele ning osa kirju vaatab üle sekretär või nõunik, kel on juurdepääs olemas. 18.2 Maakohtu seisukoht, et Mihhail Korbi teeneks ei saa pidada MK kohtumise korraldamist RTga, sest ka teise kirja edastas linnapea nõunikule, kelle ettepanekul korraldati kohtumine ja leiti sobiv aeg, on ekslik. Maakohus viitas tunnistaja EAK ütlustele (vt Ko III kd, tl 189 ), et Kirde edastas oma seisukoha linnapeale ning kuna tema esitas linnapeale kaalukad argumendid kohtumise vajalikkusest, siis toimuski kohtumine
27. märtsil
28. Maakohus jättis tähelepanuta, et need on vastuolus maakohtu enda eelpool tuvastatuga (vt Ko III kd, tl 187 pöördel), mille kohaselt toimus tegelikkuses
29. veebruaril 2020 linnavalitsuse kabinetiistung, kus MK soovib saada ülevaadet, sest ta ei ole suutnud süveneda (jälitusprotokoll tõendid III, tl 36). MK pöördub miskipärast EV poole, mitte EAK poole, kes väidetavalt esitas linnapeale oma seisukoha ja kaalukad argumendid, miks on kohtumine RTga vajalik. Nii küsib EVlt MK: „See Porto Franco teema. Räägi mulle palun, mis on see nende mure, soov, vajadus, pretensioon. Et ma pean tunnistama, et ma ei suutnud süveneda.“ Tuleb nõustuda apellandiga, et sellest saab üheselt järeldada, et OÜ Porto Franco probleemi kui sellisega on MK põhimõtteliselt kursis ning see välistab selle, et MKt informeeris OÜ Porto Franco problemaatikast EAK. Seda enam olukorras, kus tunnistaja EAK on kinnitanud, et seisukoha kujundamine ei ole üldjuhul kirjalik ja seisukoha edastab bürookoosolekutel, kus arutatakse läbi kõik saabunud teemad ja pöördumised, mis on adresseeritud linnapeale. Ka Porto Franco pöördumist arutati linnapea bürookoosolekul, kus ütles välja oma seisukoha ja tegi ettepaneku, et seda peaks osapooltega ühiselt arutama (vt Ko II kd, tl 7). Selliste kaalukate argumentide esitamist tunnistaja EAK poolt linnapeale ei nähtu ning ei nähtu ka ettepaneku tegemist arutada küsimust osapooltega. EV kinnitas kabinetiistungi vestluse käigus, et temal on see teema „standby“ praegu, ma ei tegele, ma ei pea tegelema“. Sellest saab üheselt järeldada, et OÜ Porto Franco teemaga ei tegeletud, nii nagu viimane kord kokku lepiti. Alles seejärel sekkub vestlusesse EAK, kes soovib täiendada Porto Franco osa, kuid teeb seda ainult mõne lausega. Samas otsustas MK, et „Kuulame ära need. Et see on päris, et päris tegelikult suur asi. Mina tahaks ära kuulata. Et kohtume nendega viiendal, viies märts“ ning andis EVle korralduse kutsuda kohtumisele teemaga kursis olevad linnavalitsuse (s.o Tallinna Linnavaraameti) töötajad. Kabinetiistungist nähtub üheselt, et tunnistaja EAK ei teinud mingeid ettepanekuid ega edastanud oma põhjalikke/kaalukais seisukohti linnapeale, 27 sh ei teinud ettepanekut korraldada kohtumist linnapea ja Porto Franco vahel, vaid ainult mainis, et on selline soov linnapeaga kohtuda. 18.3 Viidatud ja uuritud tõenditest ei ole võimalik jaatada maakohtu seisukohta ega ei ole võimalik nõustuda MTÜ Eesti Keskerakond kaitsjate apellatsioonivastuses tooduga, et just tulenevalt EAK poolt kaalukate argumentide esitamine tingis linnapea MK ja RT kohtumise
30. märtsil 2020 Porto Franco teemal. Kabinetiistungil toimunu lükkab üheselt ümber tunnistaja EAK ütlused, millele maakohus on viidanud. Täiesti oletuslik ja tõendamata ning vastuolus kabinetiistungil toimunud vestlusega on maakohtu järeldus, et kui EAK oleks leidnud, et servituudi teemalisse arutellu linnapea kaasamine ei ole vajalik, siis ilmselt sellist ettepanekut ei oleks ta linnapeale teinud ja RT kohtumist linnapeaga ei oleks toimunud. 18.4 Ebaõiged on maakohtu järeldused ka
31. veebruaril 2020 toimunud vestluste osas (Ko III kd, tl 189 pöördel). Nii järeldas maakohus toimunud vestluse pinnalt, et Hillar Tederil ei saanud olla mingit arvamust ega arusaamist, et Mihhail Korbil on tegelik mõjuvõim MK üle ja et viimane just Mihhail Korbi poolt mõjuvõimu kasutamise tulemusena otsustab kindlasti RTga kohtuda. Maakohus jättis tähelepanuta taas osas vestlusest, et Mihhail Korb märgib Hillar Tederile, et „linnapeaga on ikka vaja rääkida.“ Kolleegium viitas ka eelnevalt, et vestlusest tulenes üheselt, et Hillar Teder soovis Mihhail Korbi abi mitte pelgalt MK ja RT vahelise kohtumise korraldamiseks, vaid selleks, et laheneks RT e-kirjas märgitud küsimused. Seejuures kritiseeris Hillar Teder Linnavaraameti väljapakutud servituudi hinda ning servituudi hinna arvestamise metoodikat. Hillar Teder märkis üheselt, „Et siis ei saa samamoodi arvutada nagu siis kui sa saad nagu tulu sellest asjast.“ Hillar Teder märkis vestluses Mihhail Korbiga sedagi, et „äkki kirjutaks sinna (mõeldud oli RT saadetavasse ekirja), et selle küsimuse lahendamine on seotud ee ... ee finantseerimise avanemisega, et ee..“ (
32. veebruaril 2020 toimunud vestlus, tõendid III, lk 10-11). Üheselt on mõistetav, et Mihhail Korb nõustus Hillar Tederi väljapakutud ettepanekuga ning ta sai aru, et Hillar Tederi sooviks on MK abil just Hillar Tederi avaldatud murede lahendamine. Seega maakohtu seisukoht, et vestlus ei näita Mihhail Korbil mõjuvõimu omamist MK üle ja tegemist on pelgalt erakonnakaaslastega, kes lävivad üksteisega, on ekslik. 18.5 Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et tõendatud on ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ehk mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe
33. veebruaril
34. Seejuures oli mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe piisavalt konkretiseeritud, st tegu mida oodati oli kindlaks määratud ning tegemist ei olnud mingi abstraktse kokkuleppega. Hillar Tederi poolt kohtumisel pakutud annetus Keskerakonnale oli vastuteene Mihhail Korbi poolt Hillar Tederile lubatud MK mõjutamise eest. Ka oli Mihhail Korb väljendanud nn annetuse vastuvõtmist sel eesmärgil. Seega olid pooled vähemalt üldjoontes kokku leppinud, kuidas ja millise eesmärgi nimel tuleb kellelgi tegutsema hakata. Täidetud on ka mõjuvõimuga kauplemise objektiivsesse koosseisu kuuluv tunnus, st mõjuvõimu olemasolu ametiisiku üle.

§ 298

1 objektiivne koosseis on täidetud, sest on tõendatud Mihhail Korbi mõjuvõim MK üle. Tõenditest nähtub üheselt, et Mihhail Korb tulenevalt oma positsioonist, st olles Keskerakonna peasekretär omas mõjuvõimu Tallinna linnapea MK üle ehk Mihhail Korb mõjutas avaliku halduse ülesandeid täitvat ametiisikut teatud tegu toime panema. 19. Õige on maakohtu seisukoht, et

§ 298

1 kuriteo subjektiivne külg nõuab lisaks tahtlusele ka mõjuvõimuga kauplemiskokkuleppe sõlmimise eesmärgina soodustuse lubaja 28 või andja või kolmanda isiku kasuks avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamist. Väär on aga maakohtu seisukoht, et süüdistusaktis oleks pidanud prokuratuur näitama ära ja esitama kohtule tõendid selle kohta, milliseid äriühinguid siis koheldi servituudi seadmise protsessis võrreldes OÜ-ga Porto Franco ebasoodsalt ehk millised äriühingud ei saanud oma probleemiga pöörduda linnapea poole. Kolleegiumi arvates on oluline see, et prokuratuur peab tõendama, et just OÜ Porto Francot koheldi teisestega võrreldes eelistatult servituudi seadmise protsessis. 19.1 Kolleegium asub seisukohale, et küsimus ei ole selle, kas mingid äriühingud said või ei saanud mingi probleemiga pöörduda linnapea poole ja kas sellist pöördumist saab lugeda ebavõrdseks eeliseks. Nii pöördus ka RT oma murega linnapea poole, kuid algselt tulemuseta. Seega ei oma tähtsust maakohtu poolt viidatud tunnistajate ütlused osas, et linnajuhi poole pöördumine on tavaline, sest linnajuhid on avatud või arendajad pöörduvad linnapea poole või ei olnud eriskummalist, et kinnisvaraesindaja pöördus muuhalgas linnapea poole jne (Ko III kd, tl 190). Küsimus on selles, kas pärast mingit pöördumist linnapea sekkub isiklikult menetlusse ja teeb seda seejuures n-ö kellegi eelneval „palvel“ ja selle tulemuseks on OÜ-le Porto Franco saada võimalus rääkida kõnealuse servituudi hinnatingimuste osas Tallinna Linnavalitsuse ametnikega läbi korduvalt ka tingimustes, kus Tallinna Linnavalitsus oli servituudi hinna osas juba seisukoha kujundanud ning võimalus saada tasuda OÜ Porto Franco huvides seatava allaehitusservituudi kokkuleppe sõlmimise eest OÜ Porto Franco soovitud, mitte Tallinna Linnavalitsuse ametnike määratud hind. Uuritud tõenditest nähtub üheselt, et RT poolt tavapärase (linnapea poole pöördumine meili teel) asjaajamise korral jäid OÜ Porto Franco seisukohad tähelepanuta. 19.2 Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et RT kirja ei menetletud kuidagi teistmoodi võrreldes tavapärase korraga. Asjaolu, et e-kirjaga toimetati formaalselt tavapärase korra kohaselt ning MK ei asunud koheselt ja iseseivalt kohtumist korraldama, vaid edastas ka teise RT e-kirja nõunikule ei oma tähtsust, sest maakohus jättis tähelepanuta taas osa tõenditest. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et RT teise ekirja saatmise linnapeale lepiti kokku RT ja Mihhail Kobi vahel

1. veebruari 2020 Mihhail Korbi ja Hillar Tederi kohtumisel. Samuti nähtub üheselt, et
2. veebruari
3. a, kell 15.48 pealtkuulatud kõnest RT ja Mihhail Korbi vahel, et Tallinna linnapea pole „teises küsimuses“ saadetud kirjale reageerinud ning Mihhail Korb märgib, et „tuletab RT linnapeaga kohtumise soovi talle veel kord meelde“. (
4. veebruaril 2020 toimunud vestlus, tõendid III, lk 28). Ka
5. veebruari 2020, kell 19.04 toimunud vestluses kordas RT Mihhail Korbile oma muret ning Mihhail Korb kordas enda lubadust (
6. veebruaril 2020 toimunud vestlus, tõendid III, lk 31-32). 19.3 Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et RTni jõudis teave võimaliku linnapeaga kohtumise kohta esmakordselt juba
7. veebruaril 2020 läbi AA, kes kell 16.32 toimunud telefonikõnes märkis, et „Kuulis ajakirjanduses, et RT saab linnapea juurde aega. Vastab tõele või mitte ? Ma teen nalja ajakirjanduse osas, ...“ (
8. veebruaril 2020 toimunud vestlus, tõendid III, lk 38). Seejuures enne RTle tehtud telefonikõnet oli AA samal päeval, kell 12.33 leppinud kokku kohtumise Mihhail Korbiga (
9. veebruaril 2020 toimunud vestlus, tõendid III, lk 38). Seega saab nõustuda kolleegium süüdistusversiooniga, et põhjendatud on asuda seiskohale, et AA mainitud „ajakirjanduse“ näol oli tegemist just MK ja RT kohtumise võimalusest rääkinud Mihhail Korbiga.
10. veebruaril 2020 Tallinna linnavalitsuse kabinetiistungil pealtkuulatu kinnitab fakti, et just sel päeval otsustas MK RTga kohtumise 29 ajana välja pakkuda
11. märtsi 2020 ning enne AAga kohtumisele eelnenud päeval ehk
12. veebruaril 2020 oli Mihhail Korb omakorda kohtunud MKga (varjatud jälgimise protokoll, kd IV, tl 9 kohaselt kohtusid Mihhail Korb ja MK 27.02.2020 Keskerakonna kontoris Narva maanteel). Seega on üheselt tõendatud, et RT kohtus linnapeaga, sest selle eest seisis hea erakonna peasekretär Mihhail Korb, kes kasutas mõjuvõimu linnapea üle ning maakohtu järeldus, et RT ei saanud OÜ-t Porto Franco puudutava servituudis seadmise küsimuses linnapeaga kohtuda avaliku huvi seisukohast võetuna põhjendamatut ega ebavõrdset eelist, on ebaõige. 19.4 Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Mihhail Korb korraldas RTle kohtumise MKga eesmärgiga täita Hillar Tederi soov, et lahendatud saaks OÜ Porto Franco servituudi hinna vaidlus linnapea MK kaasamisel menetlusse, sh laheneks vaidlus tingimustel, et servituudi hinda alandatakse selliseid põhimõtteid järgides, mida OÜ Porto Franco oluliseks peab.
13. märtsil
14. a toimus MK ja RT kohtumine, kus RT kordas kõiki varasemaid väiteid (vt EV ja TM eposti postkastidest leitud,
15. juuli
16. a TV poolt koostatud kirjast EVle, RT poolt
17. oktoober 2019 Tallinna Linnavaraametile edastatud e-kiri,
18. detsembril
19. a Tallinna linnapeale adresseeritud e-kiri RT poolt), mida ta oli esitanud Linnavaraametile, lootuses, et just linnapea sekkumine toob kaasa linna seisukoha muutmise servituudi hinnas. Tegelikkuses selline RT soov ka realiseerus. 19.5 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et
20. veebruaril 2020 toimunud kabinetiistungile, millest nähtub, et MK uurib EVlt seda, milles täpselt OÜ Porto Francoga peetud vaidlus seisneb. Nii märgib MK: „See Porto Franco teema. Räägi mulle palun, mis on see nende mure, soov, vajadus, pretensioon. Et ma pean tunnistama, et ma ei suutnud süveneda.“ (tõendid kd III, lk 36). Tuleb nõustuda apellandiga, et teemat käsitleti kabinetiistungil pealiskaudselt ja ülevaatlikult, sest nähtuvalt EAK ja EV poolt mõne lausega antud lühikesest ülevaatest tegi MK koheselt järelduse: „See on päris ee, ... et päris tegelikult suur asi. Mina tahaks ära kuulata.“ Seejuures ei pidanud MK vajalikuks kohtumise korraldamist arutada istungil osalenud kolleegidega, vaid otsustas ise RTga kohtumise
21. märtsil
22. Seega saab üheselt asuda seisukohale, et tegelikkuses oli MK teinud juba eelnevalt otsustuse kohtuda RTga ja seda peasekretäri Mihhail Korbi pealekäimisel. 19.6 Maakohus jättis arvesse võtmata tunnistajate TM (Ko I kd, tl 85, 97 pöördel), EU (Ko I kd, tl 129), MM (Ko I kd, tl 157) ja NN-P (Ko I kd, tl 105 pöördel) ütlused osas, mille kohaselt ei kaasatud servituudi hinna kujundamisega seotud vaidlustesse Tallinna linnapead. EU kui ka TM ütluste kohaselt oli olukord, kus Tallinna linnapea kohtus kinnisvaraarendajatega servituudi hinna vaidluse lahendamiseks nende pikas praktikas esmakordne. Seejuures arvestades asjaolu, et selline OÜ Porto Franco kohtlemine oli tunnistaja praktikas esmakordne, on selline tunnistaja ütlus kaalukas. NN-P ütluste kohaselt oli Porto Franco juhtum esimene, kus servituudi hinda muudeti läbirääkimiste käigus (Ko I kd, tl 122 pöördel). Seega koheldi OÜ Porto Francot erinevalt tavapraktikast ehk tegemist oli tavapäratu asjaoluga, millest võib järeldada suurt huvi just OÜ Porto Franco vastu. Kolleegiumil tuleb märkida, et tõpoolest kui ametiisik käitus mingil moel tavapärasest erinevalt, võib teha ühese järelduse, et ametnikul võib olla selles osas mingi erahuvi. Loomulikult ei ole välistatud ega taunitavad olukorrad, kus tehaksegi mingi esmakordne muudatus tavapraktikast, kuid seda juhul kui see toimub ilma välise surveta või mõjutuseta. 30 19.7 Sellist kolleegiumi seisukohta ei väära ka MTÜ Eesti Keskerakonna kaitsjate apellatsioonivastuses toodu, et selliselt käituti ka Coca Cola Plaza arendusega, sest see leidis aset 2021 aastal ning tunnistajate NN-P ja AB ütlustele viidates ei ole arvestatud ütluste konteksti. Tunnistaja NN-P on andnud üheseid ütlusi, et ta isegi ei teadnud, et just selline konkreetne kohtumine ehk Porto Francoga seoses oleks olnud (Ko I kd, tl 118) ning kaitsja üldisele küsimusele mingite projektidega seoses ja oletustega Porto Franco osas on vastanud tunnistaja, et pigem need ei ole tavapäratud. Tunnistaja AB ütlustest ei tulene, et sellistel koosolekutel, kus osaleb ka kinnisvaraarendaja oleks viibinud linnapea, vaid seal osales abilinnapea (Ko I kd, tl 148).
23. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tulenevalt sellest, et mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu täitmiseks on nõutav üksnes ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal eesmärgina avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja/või põhjendamatu eelise taotlemine, siis asjaolu, kas see eesmärk ka saavutati, ei oma tegelikkuses tähtsust. Kuivõrd prokurör neid käsitles, siis analüüsis neid ka maakohus. Ka apellatsioonis käsitleb prokurör avaliku huvi seisukohast põhjendamatuid ja ebavõrdseid eeliseid, seejuures nõustumata maakohtu argumentatsiooniga. Seetõttu tuleb ka ringkonnakohtul seda analüüsida. 20.1 Maakohus jättis tähelepanuta selle, et tunnistajate TM, EU ja MM ütluste kohaselt asusid Tallinna Linnavarameti töötajad pärast RT ja linnapea kohtumise järel tegelema servituudi hinna küsimusega, saades selleks suunised linnapealt. Seejuures tuli linnapealt suunis, et läbirääkimisi tuleb jätkata ja leida lahendus. Seda kinnitas ka tunnistaja AB, et linnapea pidas vajalikus, et kokkulepe tuleb saavutada (Ko I kd, tl 144 pöördel). Ka ei mäleta oma praktikas tunnistaja EU, et sellises mahus oleks varasemalt servituudi hinda vähendatud (Ko I kd 131). Tunnistaja MM kinnitas, et
24. märtsil 2020 koosoleku sisu oli kompromissi väljapakkumine ehk leida kompromisslahendus (Ko I kd, tl 156, 159-159 pöördel). Maakohus jättis analüüsimata ka selle, miks varasemalt püsinud seisukohta muudeti linnaametnike poolt linnapea sekkumise järel. Maakohus jättis hindamata tõendi, millest nähtub, et linnavaraametnikele anti hinna küsimuses lahendus leida
25. märtsiks
26. TM e-posti postkastist leitud 05.03.2020 BP e-kiri sisuga: „E palub esmaspäevaks ettepanekuid, kuidas pidada Porto Frankoga läbirääkimisi. Kuna linnapea ülesanne on läbi rääkida juba järgmisel nädalal, siis ei jõua seda maakomisjoni panna“ ja
27. märtsi 2020 TM e-kiri erinevatele adressaatidele, sh EV, MM, NN-P, milles märgiti, et „05.03.2020 linnapea juures toimunud kohtumisel arendajaga lepiti kokku, et linn jätkab läbirääkimisi eesmärgiga jõuda pooli rahuldavale kokkuleppele. Taotlused lahendatakse ja lepingulised suhted korrastatakse kompleksselt, kokkulepe servituudi hinnas on prioriteet.“ Märkimisväärne on seegi, et just kokkulepe servituudi hinnas on prioriteet. Seejuures pealtkuulatud
28. märtsi
29. a, kell 12.35 kõnedest EV ja MK vahel püüab EV juhtida tähelepanu töökoormusele, mis seotud Porto Francoga („Vaata see Porto Franco. Minu jaoks see töökoormus on natuke oma pika…..), kuid MK katkestab vestluse järsult ning märgib, et „Lähme järgmise asja juurde.“ (
30. märtsi 2020 kell 12.45 vestlus jälitustoimingu protokolli tõendid III, tl 65). See näitab ilmekalt seda, et selles osas ei soovi MK mingit nurinat kuulda. 20.2 Kolleegiumil tuleb nõustuda apellandiga, et viidatud e-kirjadest saab järeldada, et tavapärase asjaajamise korral arutatuks Porto Franco servituudi hinna küsimust ka sel korral maakomisjonis, kuid kuna linnapea ülesanne on läbi rääkida juba järgmisel nädalal, siis ei olnud võimalik küsimust maakomisjonis s.o tavapärast menetluspraktikat järgides, arutada. 31 Servituudi hinna küsimuse kiirele lahendamisele viitavad ka kohtuistungil MM poolt antud ütlused, et ta sai ülesande kompromisshind välja töötada reedel,
31. märtsil ning pidi töötulemuse esitama
32. märtsil s.o esmaspäeval (Ko I kd, tl 156 pöördel). Seda kinnitab ka EU ja EV vestlus, milles EU mainis, et „See Porto Franco oli eriti kiire….. ja eriline“ (
33. märtsi 2020 kell 13.41 jälitustoimingu protokolli tõendid III, tl 78). See, et asi oli kiireloomuline kinnitavad ka MM ütlused, et tööülesande kiireloomulisuse tõttu ei jõutud tellida uut eksperthinnangut OÜ Porto Franco kinnistuga külgneva kinnistu osas, vaid kasutati Laeva tn T1 hindamisakti (Ko I kd, tl 156 pöördel). Seega on tõendatud süüdistusversioon, et linnavaraameti ametnikud lahendasid servituudi hinna küsimust tavapraktikast erinevalt. 20.3 Kolleegium viitas eelnevalt
34. märtsi 2020 TM e-kiri erinevatele adressaatidele, milles märgitakse üheselt, et just kokkulepe servituudi hinnas on prioriteet. Märkimisväärne on seegi, et ka EV möönis, et servituudi uue hinna pakkumine on kujundatud just OÜ Porto Franco enda soove arvesse võttes. Pealtkuulatud
35. märtsi
36. a, kell 12.35 kõnedest EV ja MK vahel võeti servituudi hinna kujundamisel aluseks just OÜ Porto Franco soovitud põhimõtteid, sest servituudiala hind määrati lähtudes transpordimaa hinnastamise põhimõtetest. EV märkis MKle, et „Praegu oli niimoodi, et aluseks, vaata, et see Porto Franco näitas ette, mis nende mingisugune analüütik näitas, missugune võiks olla selle tehtud terminoloogia ja võetigi siis praegu transpordimaa (jääb mõttesse) ... transpordimaaga. Igal juhul see number tuli, mida praegu laua peale läks ... selle terminoloogilise valemi järgi oli suti üle 300
37. Nii, et ootame, mis sealt tuleb.“ (
38. märtsi 2020 kell 12.45 vestlus jälitustoimingu protokolli tõendid III, tl 65). 20.4 Maakohus on küll viidanud tunnistaja JN, EUi ja MM ütlustele, et justkui servituudi hinda muudeti põhjusel, et Tallinna Linnavaraameti ametnikud olid RT ja MK kohtumisest sõltumata asunud seisukohale, et OÜ Porto Franco kasuks seatava servituudi hinda tuleb vähendada. Sellised maakohtu järeldused tunnistajate JN, MM ja ka PR ütlustest on väärad, sest ütlustest tuleneb üheselt, et Linnavaraametis arutleti küll OÜ Porto Franco poolt ametile tutvumiseks saadetud MM ja AT ekspertarvamuste teemadel ning jõuti ka seisukohale, et servituudi hinda oleks teoreetiliselt võimalik kujundada ka teisel moel. Küll aga jättis maakohus tähelepanuta, et tunnistajad kinnitasid, et üheski ametlikus Tallinna Linnavaraameti väljastatud dokumendis, koosolekuprotokollis vm alternatiivset servituudi hinda ei kajastata. Seega ei saa nõustuda maakohtuga, et justkui sügisel 2019 oleks asutud juba kindlale seisukohale, et servituudi hinda muudetakse ja see on 300000 eurot. 20.5 E-kirjadest nähtuvalt on NN-P saatnud
39. novembril
40. a MMle, TMle jt edasi küll ekirja, milles on muu hulgas mainitud servituudi hinnana ka 300000 eurot. Samas tuleb nõustuda prokuröriga, et ei ole võimalik sellist e-kirja sisu käsitleda Linnavaraameti alternatiivse seisukohana servituuditasule, sest e-kirjas selgitatakse, milles seisnevad PR hinnangul MM arvamuse puudused: „Meie hindaja PR isiklikult Kinnisvaraekspert OÜ metoodikat ei kasutaks, kuna sellega kaob peaaegu täielikult seos arendusprojektiga. Kõik arvutused muutuvad nii teoreetilisteks, iga järgnev eeldus vähendab leitud tulemuse täpsust. Hindaja sõnul oleks teine variant tõesti hinnata nimetatud transpordimaad ja kasutada 0,2 koefitsienti, st maksta reaalselt transpordimaa kinni. Aga seda vastavalt piirkonna hoonestamata maast mitte MM arvamuses olnud Porto Franco arendusprojektist. Nt läheduses oleva Laeva tänav T1 transpordimaa väärtuseks leiti 0,2 koefitsienti kasutades 156,8 eur/m². Kasutada sama väärtust Porto Franco servituudiala puhul oleks servituuditasu 32 suurus ca 300 000 eurot.“ Ka
41. märtsil 2020 toimunud kohtumisel oli Tallinna Linnavaraameti õigusosakonna juhataja TM veel seisukohal, et Porto Franco toodud objektide võrdlus ei päde, sest need objektid ei ole võrreldavad. Sellise seisukohaga RT ei nõustunud. Seejuures möönab ka MK, et projektid ei ole võrreldavad, kuid hiljem rõhutab, et tegemist on kokkuleppe küsimusega (
42. märtsi 2020 kell 9.00 kohtumine jälitustoimingu protokolli tõendid III, tl 48). Seega maakohtu seisukoht, et juba 2019 aasta lõpus jõudsid Tallinna Linnavaraameti ametnikud väidetavalt arusaamisele, et OÜ Porto Franco ettepanek võtta hinna arvutamise aluseks transpordimaa väärtus, oli igati mõistlik ja põhjendatud ja ka arvutus tegelikkuses tehtud, kuid lihtsalt OÜ Porto Franco esindajaid sellest ei informeeritud, on taas ekslik. 20.6 Olukorras, kus Tallinna Linnavaraameti ametnikud, sh Maakomisjon olid OÜ Porto Franco servituudi hinna küsimuses jäigal seisukohal, et tingimusi enam ei muudeta, on üheselt arusaadav Hillar Tederi soov saavutada servituudi hinna ülevaatamine olukorras, kus sisuline seisukoht servituudi hinnas oli linna poolt juba kujundatud. Maakohus ei ole arvestanud ka Tallinna Linnavaraameti ametnike ütlusi selles, et nende tööpraktikas ei olnud 2019-
43. a teisi samalaadseid juhtumeid, kus lõpliku servituudi hinnapakkumise tegemise järel veel servituutide hinnavaidlust uuesti käivitati ja hind üle vaadati.
44. märtsi 2020 toimunud kohtumisel linnapea ja RT vahel andis MK kohtumisel osalenud ametnikele suunise tegeleda sisuliselt ka servituudi hinnaga ning leida selle osas varem väljapakutust erinev kompromiss. Nii märkis MK: „Et printsiibis mina olen selle poolt, et arendaja peabki rohkem maksma ... linnale. E ... aga, noh, (köhatab) reeglid peavad olema nagu selged. E ... no, ma, ma saan aru, et see, tegelikult see meil ongi praegu ainult üks põhimõtteline küsimus - see on servituudi seadmise hind... ja selles osas on ka ainult üks hea lahendus, see on kokkulepe“. (
45. märtsi 2020 kell 9.00 kohtumine jälitustoimingu protokolli tõendid III, tl 51). Kolleegium asub seisukohale, et analüüsitud tõendite pinnalt saab kahtlusteta järeldada, et Mihhail Korbi ja MK suhtlus tõi kaasa OÜ Porto Franco servituudi hinnavaidluse lahendamise, sh võttes arvesse Hillar Tederi poolt
46. veebruaril 2020 avaldatut.
47. Kolleegiumil tuleb märkida, et andes süüküsimusele hinnangu kaudsete tõendite kogumi alusel, milliste sisu osas ei saa vaidlust olla, sest dokumentaalsete tõendite sisu, maha peetud vestluste sisu jne, on ühesugused nii kaitsepoolele kui ka süüdistajale, kuid nende hindamise tulem ehk järeldused on erinevad. Kogu tõendamise raskus on selles, et eraldivõetuna ei ole ükski tõend selline, mille aluseks saaks väita, et on toime pandud kuritegu. Samas nende tõendite hindamine just kogumis, nende loogiline järjestamine, seoste väljatoomine ja eluliselt usutavate järelduste tegemine viib aga ringkonnakohtu maakohtust vastupidisele lõppjäreldusele. Kaitsjad nõuavad apellatsioonivastustes ringkonnakohtult esitada tõenditele ja süüküsimuse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid, mis tooks kaasa tegelikkuses kriminaalmenetlusõiguse rikkumise ringkonnakohtu poolt (vt nt RKKKo nr 120-1301, p 12). 21.1 Kohtupraktika kohaselt ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et 33 kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 1-20-1301, p 20). Kolleegium asub seisukohale, et eelpool alalüüsitud tõendid kogumis lubavad üheselt väita, et kriminaalmenetluse esemeks olev sündmus leidis aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Tõendatud on, et Mihhail Korb nõustus MTÜ Eesti Keskerakond juhtivtöötajana ja MTÜ Eesti Keskerakond nõustus läbi juhtivtöötaja Mihhail Korbi Hillar Tederi poolt MTÜ-le Eesti Keskerakonnale vara lubamisega ja võttis vastu erakonnale vara Hillar Tederilt vastutasuna tema mõjuvõimu kasutamise eest ametiisiku MK üle selleks, et OÜ Porto Franco saaks Tallinna Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Seevastu Hillar Teder pakkus läbi MTÜ Eesti Keskerakonna juhtivtöötaja Mihhail Korbi erakonnale vara selle eest, et Mihhail Korb ning MTÜ Eesti Keskerakond kasutaks mõjuvõimu ametiisiku MK üle selleks, et OÜ Porto Franco saaks Tallinna Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.
48. Kolleegiumi hinnangul on Mihhail Korbi ja Hillar Tederi teos olemas mõjuvõimuga kauplemise ehk

§ 2981lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. Mihhail Korbi ja Hillar Tederi teos ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, seega tuleb Mihhail Korb ja Hillar Tederi süüdi mõista

§ 2981lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

22.1 Juriidilise isiku vastutuse eeldused sätestas

§ 14

lg 1 (praegu kehtivas redaktsioonis

§ 14lg 1 p 1).

Märgitud sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) v