← Eesti

2-24-12420/27

Obsah (7)§ 663§ 657§ 654§ 477§ 328§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-12420 Tsiviilasi K

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

  1. Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri
  2. augusti 2024 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
  3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjalikult, arvestades mh võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu, hinnanud võlgniku etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleks aluseks maakohtu määruse muutmisele. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TMS § 217 lg 1). 4 Kohtutäitur tõendas, et võlgnik sai täitmisteate kätte
  4. mail 2024 (dtl 60-61). Kaebuse esitamise tähtaeg oli seega
  5. mai
  6. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale
  7. juulil 2024, mistõttu jättis kohtutäitur põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele (ehk pankrotimenetlustele). Täitemenetluse läbiviimist viidatud määrus ei reguleeri. Avaldaja on Eesti Vabariik kodanik ning ta saab Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata. Avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, mistõttu on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud Eestis võlgniku suhtes täitemenetluse. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses (TMS § 218 lg 2 esimene lause). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Vastavalt TMS § 5 lg-le 1 on sissenõudja täitemenetluse osaline. Seetõttu on sissenõudja menetlusosaline ka kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel.

§ 328

lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohustas sissenõudjat kaebusele vastama. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et sissenõudja arvamuse küsimine ei olnud põhjendatud ning arvamuse esitamisega tekkinud kulud tuleks jätta välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 12. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 172lg 1).

Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudjal tekkinud määruskaebemenetluses esindajakulud 255 eurot. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja lepingulisel esindajal kokku 1 tund 30 minutit võlgniku määruskaebusega tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse suurt mahtu ning sissenõudja vastuse sisu, on sissenõudja esindajakulud põhjendatud täies ulatuses. Järelikult tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 255 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.