Obsah (9)

§ 412§ 346§ 345§ 422§ 409§ 173§ 168§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-23-3603 Tsiviilasi D. M. hagi VTE Building OÜ vastu töövaidluses Menetlusto

§ 412lg-s 1 nimetatud põhjusel.

Menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kostja võib esitada määrusele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Menetluse käik maakohtus 1.Pärnu Maakohtu menetluses on D. M. hagi VTE Building OÜ vastu töövaidluses. Hageja taotleb vastavalt TvLS § 58 lg 3 töövaidlusasja nr XXX lahendamist kohtu poolt selle rahuldamata osas, so puhkusehüvitise nõudes osaliselt summas 1942,37 eurot (bruto). Hageja nõudeks on välja mõista VTE Building OÜ-lt D. M. `i kasuks kasutamata puhkuse eest hüvitis 1942,37 eurot (bruto) ning välja mõista VTE Building OÜ-lt D. M. `i kasuks viivis saamata jäänud puhkusehüvitiselt (so. 1942,37 eurot) alates 06.03.2023 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi. 3. Kohus määras asjas eelistungi 08.10.2024 kell 11.00 ning saatis 18.09.2024 pooltele kohtukutse. Kohtukutse on kõigile menetlusosalistele kätte toimetatud. Hageja D. M. on saanud kutse kätte 19.09.2024 KÄPO kaudu. Kohus kohustas hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma ning hoiatas hagejat, et esindaja määramine ei vabasta kohtusse isiklikult ilmumise kohustusest. Kohus on ka selgitanud, et kui kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu ja ei ole mitteilmumiseks mõjuvat põhjust, võib kohus isikut trahvida ja kohaldada sundtoomist (

§ 346lg 4).

Kui kutsutu ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (

§ 345

). Mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. (

§ 422). 4.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat N.C esitas 04.10.2024 kohtule teate, et tema esindusõigus on lõppenud, seega esindaja ka istungil ei osale. Esindaja kinnitas, et hageja on istungist teadlik. Esindaja märkis, et temale teadaolevalt ei soovi hageja istungil osaleda ning esindaja lisas, et hageja on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. 5. Kohus saatis hagejale 07.10.2024 teate, kus selgitas täiendavalt, et kohus on kohustanud hagejat isiklikult istungile ilmuma ning asjaolu, et hageja esindaja on teavitanud, et hageja on nõus asja läbivaatamisega ilma tema osavõtuta, ei vabasta hagejat isiklikult kohtusse ilmumisest. Kohus selgitas hagejale täiendavalt, et kui hageja ei ilmu 08.10.2024 määratud istungile, on õigus kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu kiri on saadetud kõigile kohtule teadaolevatele hageja e-maili aadressidele. 6.Hageja 08.10.2024 kell 11.00 algavale istungile ei ilmunud, ega teatanud, et tal oleks selleks mõjuv põhjus. Kostja esindaja taotles jätta hagi läbi vaatamata, vastavalt

§ 412

lg 2 Kohtumääruse põhjendused 7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata.

§ 412

lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud.

1. Hageja sai kohtukutse isiklikult kätte 18.09.2024 KÄPO kaudu. Kohtukutses oli märgitud, et kohus kohustab hagejat isiklikult kohtusse ilmuma ning esindaja määramine ei vabasta teda kohtusse isiklikult ilmumise kohustusest. Hageja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja esindusõigus lõppes 04.10.
2. Hageja esindaja on küll oma teates märkinud, et hageja on nõus kirjaliku menetlusega või asja läbivaatamisega ilma hageja kohalolekuta, kuid hageja ise ei ole kohtule andnud kirjaliku menetluse nõusolekut, hageja on hagiavalduses soovinud suulist menetlust, asja lahendamist istungil. Kohus on kohustanud isiklikult hagejat istungist osa võtma, seega ei vabasta vastav teade esindaja poolt hageja kohustusest istungile ilmuda. Töövaidlusasjad on sellise iseloomuga, kus on vajalik töötaja isiklik kohalolek. Antud asjas ei ole võimalik asja arutada ega lahendada ilma hageja kohaloluta. Kohus on ka täiendavalt selgitanud oma 07.10.2024 kirjas hagejale, et juhul kui hageja istungile ei ilmu, on kohtul 2 võimalik hagi jätta läbi vaatamata. Kohus kordab, et hagejale saadetud kohtukutses oli märgitud, et kohus kohustab hagejat isiklikult kohtusse ilmuma. Hageja ei ole teatanud, millisel põhjusel ta isiklikult määratud istungist osa võtta ei saa ega esitanud kohtule vastavasisulisi tõendeid.
3. Kuna hageja isiklikult istungile ei ilmunud, esitas kostja toimunud istungil taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, mistõttu kohus rahuldab kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata

§ 409

lg 1 p1 ja

§ 412lg 2 alusel.

10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud istungile. Käesolevalt puuduvad

§ 168-lg-tes 3-5 sätestatud erandid.

Tuginedes eeltoodule jätab kohus

§ 168lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

11.Kostja on 08.10.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§ 177

lg 1 p 2, saab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata määrusega, pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seda mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et antud asjas on menetluslikult mõistlik menetluskulud kindlaks määrata eraldi määrusega. 12. Vastavalt

§ 178

lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaeates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus kohtunik 3