) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on xxx OÜ poolt L Aiga 1.07.2019 sõlmitud võrgulepingu nr xxx alusel osutatud teenusest tulenev tasumiskohustus. Alguses müüs xxx AS kostjale elektrit üldteenusena, aga 6.10.2021 sõlmis kostja xxx AS-iga elektrienergia müügilepingu. xxx OÜ lõpetas võrgulepingu nr xxx tarbimiskohal xxx 08.06.2022, kuna kostja jättis arved tasumata. xxx AS ja xxx OÜ loovutasid nõuded xxx AS-le, kes loovutas 21.09.2023 võrgulepingust tuleneva nõude hagejale OÜ GS Core. Hageja esitab nõude viie tasumata arve alusel – arve 28.02.2022 summas 129,62 eurot, arve 31.03.2022 summas 213,65 eurot, arve 30.04.2022 summas 158,01 eurot, arve 31.05.2022 summas 134,67 eurot ja arve 30.06.2022 summas 15,10 eurot, kokku 651,05 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tasumata arvetelt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summas 167,16 eurot ja viivise alates 14.11.2024 põhinõudelt 651,05 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohase tasumiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaali Käpo vahendusel 3.12.2024 ja menetlusse võtmise määrus 5.12.2024. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. /allkirjastatud digitaalselt/ Li Vernik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.