Obsah (9)

§ 188§ 418§ 184§ 63§ 68§ 74§ 75§ 191§ 4181

1-25-173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-25-173 (23239050027) Kohtukoosseis Kohtun

§ 188

lg 1,

§ 418

lg 1,

§ 418

-1 lg 1,

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Indrek Kalda Andrus Küttim Prokurör Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: Elukoht, kontaktandmed: Karistatus: karistamata Tõkend: kinni peetud 28-29.8.2023 37612050323 XXX kriminaalkorras puudub, kahtlustatavana Kaitsja Vandeadvokaat Y.F, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andrus Küttim: 1.1

§ 188

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust; 1.2

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust; 1.3

§ 418

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; 1.4

§ 418-1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista Andrus Küttimile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Andrus Küttimi karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 28-29.8.2023 ehk 2 (kaks) päeva ning ärakandmata on vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta Andrus Küttimile mõistetud ärakandmata 3 aasta 5 kuu 28 päevane vangistus tingimisi kohaldamata ning määrata, et vangistust ei 1 1-25-173 pöörata täitmisele kui ta 4 (nelja) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2-1 ja p 5 alusel määratud kohustusi: 4.1.

elab oma alalises elukohas - XXX; 4.

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
6. ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, 4.
7. pöördub tema poolt valitud psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel läbib ravikuuri.
8. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
9. jaanuar
10. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
11. Kui Andrus Küttim katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Välja mõista Andrus Küttimilt riigi tuludesse menetluskulud 4 827 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 2215 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata Andrus Küttimile menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 402,25 eurot. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8.

§ 191

, § 421 ja § 83 lg 2,4 alusel konfiskeerida ekspertiisidest (akt nr 23EAN1260 ja akt nr 23E-TB0077 10.11.2023) järele jäänud EKEI-s asuvad narkootilised ained ja püssirohi ning süüdistuses märgitud Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad tulirelvad, nende osad ja laskemoon (relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 4.3-4/756-1, 4.34/278-1lisaga): kuivanud taime juured ja varretükid (pakend nr 2), vintrelv numbriga XXX, pappkarbis 142 padrunikesta, klaaspurgis olevad 23 kuuli ja 9 haavlit, plastikust topsis 2 süütekapslit, metallpurgis olevad 3927 sütikut (pakend nr 8), 47 padrunit, 6 kuuli, 3 automaadi salve (pakend nr 9), relvakotiga vintpüss päästikul numbriga XXX relval markeering XXX ja 38 padrunit karbis (pakend nr 10), 34 padrunit (pakend nr 11), 110 padrunit (pakend nr 12), erinevad laskemoona osad ja laskemoona käitlemise ja laadimise vahendid ja tarvikud - 55 padrunikesta, kaks karpi milles kokku 800 sütikut, 2 1-25-173 puidust karp ja kahes pappkarbis plastist, papist ja vildist tropid, kolm metallpurki ja tekstiilist kott milles on erinevate mõõtmetega kuulid ja haavlid (pakend nr 13), 30 padrunit (pakend nr 14), 22 kuuli koos karbiga (pakend nr 15), kaheks vaakumkotis olev roheline taimne puru (pakend nr 16), 3 padrunit (pakend nr 17), 30 kuuli (pakend nr 18), 19 padrunit (pakend nr 19), 2 padrunit ja padrunilint koos 50 padruniga (pakend nr 20), minigripp kott haavlitega ja üks jahirelva padrun (pakend nr 21), plasttops 5 seemnega (pakend nr 22), kinnine kollast värvi pakend, millel kirje 42 FastBuds, ORIGINAL AUTOFLOWERING FEMINIZED SEEDS (pakend nr 23), kaks musta seemnepakendit, milles üks pakend tühi, teises üks seeme (pakend nr 24), 2 seemnepakk, milles ühes pakendis 5 seemet (pakend nr 25), 5 punast värvi seemnepakki, milles kokku 19 seemet (pakend nr 26), klaasist piip, milles ka aine jääle (pakend nr 27), purustaja, koos taimse puru ja sentidega (pakend nr 33), minigripp kott valge pulbri jääkidega (pakend nr 34), plastiktops rohelise taimse puru jääkidega (pakend nr 35), plastiktops must tõrvataoline aine ja pruunika puruga (pakend nr 37), 2 minigripp kotti valge pulbri jääkidega (pakend nr 39), 3 padrunit (pakend nr 41), padrunisalv (pakend nr 43), 10 padrunit (pakend nr 33), 196 padrunit (pakend nr 45), 4 padrunit (pakend nr 46), vintpüss AK-47 number XXX (pakend nr 47), vintpüss Mosin 1891/1930 number XXX (pakend nr 48), 96 padrunit (pakend nr 49), 4 padrunit (pakend nr 50), 28 padrunit (pakend nr 51), 27 padrunit (pakend nr 53), 47 padrunit (pakend nr 54). Püssirohi jätta EKEI-le relvakogu täiendamiseks. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel Siseministeerium ning volitatud asutusena Politsei- ja Piirivalveamet.

1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olevad ja Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad järgmised esemed: läbipaistvast plastikust topsid ja tühi klaasist purk (pakend nr 3), klaaspurk (pakend nr 5), klaasist purk (pakend nr 28), klaasist purk (pakend nr 29), klaasist purk (pakend nr 30), klaasist purk (pakend nr 31), klaasist purk (pakend nr 32), plastikpurk (pakend nr 36), lamp (pakend nr 40).
2. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.
3. Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, PPA-le ja EKEI-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Andrus Küttimit süüdistatakse selles, et tema, kasvatas eeluurimisega tuvastamata ajast alates kuni 28.08.2023 XXX kinnistul 3 kanepitaime ja XXX saunaruumis ühte kanepitaime. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud 3 1-25-173 kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. (NPALS) § 3 lg 2 kohaselt on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Sellise tegevusega pani ta toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 188lg 1 järgi.

Peale selle tema, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, valdas ja hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 28.08.2023, mil need läbiotsimise käigus ära võeti, oma elukohas XXX kinnistul ja XXX suures koguses narkootilisi aineid : 291,6 g kanepilehtede ja kanepi taimevarretükkide segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,0%; 26,50 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,7%; 31,66 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; 23,41 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; 36,03 g kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%; 123,1 g kanepitaim, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; 68,53 g p kanepi taimeosadest valmistatud taimne mass, mis sisaldab 13% tetrahüdrokannabinooli (THC); 6,95 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; 0,97 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%; 10,97 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12%; 2,74 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%; 2,04 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%; 12,81 g kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,72%; 2,80 g peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%; 5,61 g delta-9-tetrahüdrokannabinooli; 0,33 g amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust aines ei määratud, sest aine mass ei ületa amfetamiini suure koguse piirmäära; Kokku hoidis Andrus Küttim XXX kinnistul ja XXX, narkootilisi aineid koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Narkootilised ained kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mille THC sisaldus ületab 0,3%, kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele isikule joobe tekitamiseks piisav kogus on 7,5 grammi kanepit. Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 184lg 1 järgi.

Peale selle tema isikuna, kellel puudus tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas tulirelvi ja laskemoona: tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss SKY number XXX. 4 1-25-173 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin 1891/1930 number XXX. 57 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, 40 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit, 37 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit. 120 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist esktulepadrunit, 36 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun, 2 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .30-06 Sprg kaliibrilist kesktulepadrunit, 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9,3x53R kaliibriline kesktulepadrun, 1 laskekõlblik laskemoona hulka kuuluv 7,92x57 mm kaliibriline kesktulepadrun, 7 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kaks padrunit on trasseeriva kuuliga; 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibriline kesktulepadrun, 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun, 3 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, 13 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, 114 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kaheksa padrunit on trasseeriva kuuliga. 3 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun, 32 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kuueteistkümnel padrunil on trasseeriv kuul. 31 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 16 kaliibriline kesktulepadrun, 4 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, 502,27 g kasutuskõlblikku musta püssirohtu, 3586,78 g kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu. Andrus Küttim hoidis nimetatud tulirelvi ja laskemoona XXX ja XXX kinnistul eluhoones, kuni 28.08.2023 politseitöötajad need läbiotsimise käigus ära võtsid. Oma tahtliku tegevusega rikkus Andrus Küttim relvaseaduse § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks Relvaseaduse seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras; Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena; Relvaseaduse 46 lg 5 p 6, sätteid, mille kohaselt kuulub püssirohi laskemoona hulka ning mille kohaselt võib püssirohtu omada isik, kellel on relvaluba. Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 418lg 1 järgi.

5 1-25-173 Peale selle tema isikuna, kellel puudus tsiviilkäibes keelatud tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas: laskekõlbliku tulirelvade hulka kuuluva 7,62x39 mm kaliibrilise automaattuld võimaldav vintpüss AK-47 number XXX, mis on relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu; laskekõlbliku tulirelvade hulka kuuluv sileraudsest püssist IžK number XXX käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x39 mm kaliibriline vintpüssi, mis on relvaseaduse § 20 lg 2 p 6 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv, kuna nimetatud relval puuduvad relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 alusel nõutavad valmistaja markeeringud, mistõttu on RelvS § 20 lg 1 p 6 alusel tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on seaduse alusel lubatud valmistada tulirelva. Andrus Küttimil sellist luba ei ole. Sellest tulenevalt puuduv nimetatud relval nõuetekohased valmistaja markeeringud; kaks kasutuskõlblikku tulirelva osade hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 tüüpi vintpüssi padrunisalve; üks kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 tüüpi vintpüssi padrunisalv; 1 laskekõlbliku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat soomustläbistava süütekuuliga 7,62x54R kaliibrilise kesktulepadruni, mis relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon soomustläbistav laskemoon s.o. tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik. Andrus Küttim hoidis nimetatud tulirelvi, tulirelva osasid ja laskemoona XXX ja XXX kinnistul eluhoones, kuni 28.08.2023 politseitöötajad need läbiotsimise käigus ära võtsid. Oma tahtliku tegevusega rikkus Andrus Küttim relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena, relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relv automaatrelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu; Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relv tulirelv, millel puudub valmistaja markeering; Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud laskemoon soomustläbistav laskemoon- tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik. Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 4181lg 1 järgi.

Kohtus nõudis prokurör Andrus Küttimi süüdi tunnistamist:

§ 188

lg 1 järgi ja karistuseks vangistust kümme kuud,

§ 184

lg 1 järgi vangistust kolm aastat,

§ 418

lg 1 järgi vangistust üks aasta,

§ 4181

lg 1 järgi vangistust kaks aastat.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus, suurendades raskeimat üksikkaristust ning kandmisele kuulub vangistus kolm aastat ja kuus kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 28-29.08.2023 ehk kaks päeva ning kandmisele kuulub vangistus kolm aastat 5 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta mõistetav vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta nelja aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75

lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 6 1-25-173 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2-1 alusel määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid,

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks kohustus pöörduda tema poolt valitud psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel läbida ravikuur. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel ravi läbima. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Andrus Küttimi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Andrus Küttim on kahtlustatavana kinni peetud 28-29.8.2023 /tl 195-196) ehk kaks päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõendid ja konfiskeerimine.

§ 191

, § 421 ja § 83 lg 2,4 alusel konfiskeerida ekspertiisist järele jäänud EKEI-s asuvad narkootilised ained ja püssirohi ning süüdistuses märgitud Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad tulirelvad, nende osad ja laskemoon. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olevad ja Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad (akt nr 123 30.1.2024, tl 115) ülejäänud esemed (tl 211-213). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 tuleb Andrus Küttimilt .kohtuotsusega välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 2215 eurot (2,5*886). Ekspertiisikulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks ekspertiisi kulud, millisteks on käesolevas asjas narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 23E-AN1260 139.2023) maksumus 2016 eurot (tl 83-89), narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiisi (akt nr 24E-AON00006-01 6.3.2024) maksumus 176 eurot (tl 94-97) ja tulirelva ekspertiisi (akt nr 23E-TB0077 10.11.2023) maksumus 420 eurot (tl 121-155), kokku ekspertiiside maksumus 2612 eurot. Andrus Küttimilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 4827 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7