Obsah (4)

§ 68§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht 25. mail 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-115 Kohtukoosseis K

) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.-17.07.2015. a, s.o 2 päeva ja mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust A.S-ile Tartu Maakohtu 19.11.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8304 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.S-i eelvangistuses viibimise aeg ja loeti tema karistusaja alguseks 12.10.

1. a. Kohtuotsus jõustus 12.03.
2. a. A.S-i karistusaeg algas seega 12.10.
3. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 30.06.
4. a. A.S esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab A.S-i taotlust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ja leiab, et A.S-i puhul võiks kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja anda isikule võimalus näidata end seadusekuuleka inimesena. Isikul on olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on tal olemas töökoht ja pikaajaline tööharjumus. A.S on lähedased suhted õega ja õe perega ning lähedastega suhtlemine võimaldab täiendavat sotsiaalset kontrolli isiku tegevuse ja suhtlusringkonna üle. Isik omab tulevikuks realistlikke eesmärke ja väljendab motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on A.S-i puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks A.S-i puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Vabastamine elektroonilise valve alla annab A.S-ile võimaluse kohaneda tavaeluga kontrollitud tingimustes. 2 Süüdimõistetu A.S avaldas kohtuistungil, et aeg, mis ta on veetnud kinnipidamisasutuses, on olnud talle järelemõtlemise aeg ning ta on teinud omad järeldused. Ta oli enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid elus tuli tagasilöök ning ta hakkas uuesti alkoholi tarbima. Ta tegi ka vea, et hakkas taas suhtlema isikutega, kelle puhul ta teadis, et ei peaks nendega suhtlema. Ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus alluma käitumiskontrolli tingimustele. On nõus läbima ka mingi alkoholiprobleeme käsitleva programmi. Ta leiab, et elektrooniline järelevalve oleks tema puhul kõige tõhusam, kuna tal tekiks kindel rutiin ja graafik. Kaitsja leidis, et A.S on vangistuse jooksul käitunud üpris hästi ning et ta tuleks vabastada elektroonilise järelevalvega. Ka vangla ja prokurör on seda toetanud. Tingimused selleks on täidetud. On kontrollitud, et see korter, kus A.S-ile elamine võimaldatakse, on sobiv elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. On olemas ka eluaseme omanike nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. On võimalus asuda tööle samasse kohta, kus kinnipeetav töötas enne vangistust. Kaitsja on seisukohal, et on olemas kõik eeldused, et kinnipeetav jätkaks oma edaspidist elu seadusekuulekalt. Käitumiskontrolli ajaks oleks otstarbekas määrata lisakohustused, mis on loetletud kriminaalhooldaja ettekandes. Kohtuniku seisukoht A.S kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on A.S temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et A.S plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX, mida ta saab kasutada kokkuleppel selle omanikega A.T. ja A.K., kes on ühtlasi ka A.S-i õde ja õemees. Seega on A.S olemas õiguslik alus nimetatud eluruumis elamiseks. Korteri omanikud, kes elavad samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A.S-i kuritegelik aktiivsus on varasemate aastate jooksul olnud väga kõrge. Ta on varem korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh süstemaatilisi vargusi), avaliku korra raskeid rikkumisi, omavolilisi sissetunge ning mootorsõiduki joobes juhtimisi. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Kuritegude eest on talle karistuseks kohaldatud nii tingimisi kui ka reaalseid vangistusi. Kui esimesel korral läbis A.S katseaja võrdlemisi edukalt, siis teist katseaega ta läbida ei suutnud, kuna pani selle ajal toime uued kuriteod. Käesolevat karistust kannab A.S varguste eest, mis olid toime pandud ajal, mil ta oli vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Nimetatud teod olid toime pandud kõigest poole aasta möödudes ennetähtaegse vabastamise määruse tegemisest. Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma A.S-i käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. Kinnipeetava käitumist ei ole mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et tema negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramine. A.S ei ole suutnud õiguspäraselt käituda ka kinnipidamisasutuses, kuivõrd teda on suhteliselt lühikesele vangistusajale vaatamata distsiplinaarkorras karistatud noomitusega keelatud esemete omamise eest. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul usutav, et A.S on muutunud ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. A.S-i käitumine ning korduv karistatus osutab sellele, et tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Järelikult on suur risk, et A.S jätkab ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist õigusrikkumiste toimepanekut. A.S-i puhul on rõhutanud positiivsetena seda, et tal on oma õe toetus, kindel elukoht ning võimalus asuda tööle. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei vähenda A.S-i puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Eelmisel korral ennetähtaegselt vabanedes olid A.S need tugifaktorid samuti olemas. Samas pani ta ikkagi toime uued kuriteod. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohtunik, et A.S ei saa käesolevalt enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uued samalaadsed kuriteod, on suur. Kohtuniku hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et A.S ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Nimelt näitab tema varasem käitumine, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. Lisaks leiab kohtunik, et arvesse võttes A.S-i arvukaid karistusi ning asjaolu, et ta pani oma kuriteod toime ajal, mil ta oli vangistusest ennetähtaegselt vabastatud, on tema praeguseks ära kantud karistusaeg ilmselgelt liiga lühike, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Tema praegune vabastamine läheks vastuollu ühiskonna õiglustundega ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks A.S-i riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada A.S. Peet Teidearu Kohtunik / 4