Obsah (5)

§ 65§ 199§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mail 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht 16. mail 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-115 Kohtukoosseis K

) § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi (ajavahemikul 21.05.

1. a kuni 1 11.04.
2. a toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõisteti temale karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati seda karistust E.

D-le Tartu Maakohtu 21.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3241 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati E. D süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 järgi (ajavahemikul 08.06.28.07.2015.

a toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel suurendati E.

D-le mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E.D eelvangistuses viibimise aeg ja loeti tema karistusaja alguseks 28.07.

1. a. Kohtuotsus jõustus 12.03.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.07.
3. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 28.07.
4. a. 28.04.
5. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu E. D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta E.D vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna oht, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega toeta seega E. Dvangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu E. D avaldas kohtus, et ei soovi kriminaalhooldust, vaid tahab oma karistuse lõp uni kanda. Kohtuniku seisukoht E. Dkannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna E. D on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E. Don kuritegude eest korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. Talle on neljal korral kohaldatud ka käitumiskontrolli. Neist ühelgi korral ei täitnud ta nõuetekohaselt kontrolltingimusi, kolmel korral pani ta lisaks toime uue kuriteo. Kuriteod on E. D valdavalt samalaadsed, st varavastased. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma E. Dkäitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. E.D ei ole suutnud õiguspäraselt käituda ka kinnipidamisasutuses. Tema karistusaeg algas 28.07.

1. Praeguseks ajaks on teda karistatud kolmel korral distsiplinaarkorras. Seejuures karistati teda viimati alles 07.03.
2. a. 2 Ülaltoodust tulenevalt võib väita, et E. D on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Järelikult on suur risk, et E.D jätkab ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist õigusrikkumiste toimepanekut. Lisaks suurendavad E. D puhul kuritegude toimepanemise riski järgmised asjaolud. Nimelt on tal kalduvus tihti tarvitada kanget alkoholi, teinekord kestvad tema joomaperioodid isegi kuni 3 nädalat järjest. Seejuures ei ole alkoholiprobleemi lahendamisel aidanud kaasa sotsiaalprogramm „12 sammu“, mille ta on läbinud v arasema karistuse kandmise ajal. Eelnev näitab, et E. D ei ole piisavalt motiveeritud nimetatud pahest loobumiseks. Alkoholi jätkuv liigtarbimine on tema puhul aga kuriteo riski tõstvaks teguriks, kuna E.D varasem käitumine näitab, et oma sõltuvust rahuldas ta mh ka poest varastatud alkoholiga. Lisaks puudub E. Dvabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha puudumine muudab aga E.D elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Selline elukorraldus võib olla tõukeks uute kuritegude toimepanemisele. Samuti puudub E. D vabaduses perekond, st lähedased isikud, kes saaks teda toetada. Tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt varem kriminaalkorras karistatud isikud. Lisaks ei ole E. Dvabaduses töökohta, seega ka kindlat regulaarset sissetulekut. Arvestades E. D puuduvat erialast haridust ning kriminaalset minevikku, ei ole usutav, et ta suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Tema minevik näitab, et juhutöödega teenitud sissetulekud ei võimaldanud tal tavapärast toimetulekut. Seega on suur oht, et vabanedes jätkab E. D varguste toimepanekut selleks, et saada toiduaineid ning teisi eluks vajalikke elementaarseid kaupu. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et E. D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab kinni pidada käitumiskontrolli tingimustest. Ka ei ole E. Dvabastamine enne tähtaega võimalik seetõttu, et tal puudub vabaduses kindel elukoht. Kindel elukoht on aga ennetähtaegse vabastamise eelduseks, kuna kriminaalhooldust saab teostada üksnes selle olemasolul. Lisaks on isik ise avaldanud, et ta ei soovi käitumiskontrolli ning ennetähtaegset vabanemist. Järelikult puudub tal motivatsioon enda kokkuvõtmiseks ning oma käitumise parandamiseks. Peet Teidearu Kohtunik / 3