1-16-115/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-115 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.Z määruskaebus (isikukood XXX ), RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. augusti 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus 25.02.2016 otsusega tunnistas V. Z Miti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistas teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus temale kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 14.04.2015 otsusega liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust alates 12.04.
7. Karistusaja lõpuks on 06.11.
9. Tartu Maakohus 08.08.2016 määrusega jättis V. Z Miti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 V. ZMiti puhul on negatiivne see, et ta on vaatamata noorele eale juba toime pannud palju kuritegusid. Teda on varem vanglast ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei ole osanud või suutnud oma elu korraldada nii, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. V. Z-i iseloomustavat materjali vaadates tuleb tõdeda, et ta on mõjutatav, eriti kui on hakanud alkoholi tarvitama. Tartu Vangla andmetel puudub V. Z Mitil toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kelle mõju temale on küllaltki määrav. Tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Alkoholi tarvitamise tõttu on V. Z pannud toime enamiku kuritegudest. Ta on kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid need on lõppenud edutult – V.Z ei ole kriminaalhoolduse nõudeid täitnud. V. Z Miti kohta käiv iseloomustav materjal ei anna alust pidada teda isikuks, kelle osas tuleks rakendada ennetähtaegset vanglast vabastamist. Talle on vajalik vanglas tehtav sotsiaaltöö ja kontrollitud keskkond, et ta vabanedes oskaks hinnata õiguskorda ja sotsiaalseid väärtusi. MÄÄRUSKAEBUS
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse V. Z Edasikaebuse argumendid on järgmised. , kes taotleb lahendi tühistamist. 3.1 V. Z toonitab, et ta kannab karistust avavangla osakonnas ja käib vabaduses tööl. Tööandja on kinnitanud, et vabanedes tal töökoht säilib. Elukoht on tal olemas, kuid tõenäoliselt ta kaotab selle, kui tingimisi enne tähtaega vanglast ei vabane ja peab karistusaja ära kandma täielikult. V. Z rõhutab sedagi, et tema käitumise riskifaktor alkoholi tarvitamise ohu näol on olemas praegu ja on seda ka siis, kui ta vabaneb karistuse ärakandmise järel. Vahe on selles, et hetkel on tal elukoht, kuid karistuse lõpuni kandmisel on ta suure tõenäosusega kodutu ja kuskilt Lubja tänavalt alustada on väga raske. V. Zon endale selgeks teinud, et alkoholi ta tarvitada ei või. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Z Miti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna.
12. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. V. Z Miti puhul sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda ka katseaja edukuses tema korduvad karistused (kehtivaid karistusi on 6), varasemad ebarahulavalt kulgenud katseajad (päädisid kas uute kuritegudega või katseaja nõuete rikkumisega), nõrgaks jääv sotsiaalne tugivõrgustik ning riskifaktorina tema alkoholi tarvitamise harjumus. Kalduvust pruukida alkoholi peab enda puhul oluliseks uute kuritegude ohuteguriks ka V. Z ise. Tõsi, ta küll väljendab veendumust, et suudab nimetatud pahest loobuda, seda vähemalt seni, kuni on oma elu korda saanud. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga süüdimõistetu sellist lubadust aga määravaks ei pea, kuivõrd alkoholi tarvitamist on V. Z jätkanud vaatamata varasemate vangistuste ajal erinevate sõltuvusi käsitlevate sekkumisprogrammide läbimisele. Lisaks peab ära märkima, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riski on hinnatud suureks ka vanglas läbiviidud riskihindamisel, s.o ohuprotsendiks saadi 66 %. Ehk siis eelmärgitud asjaolude kogum välistab V. Z Miti vabastamise vanglast ennetähtaegselt ning seda vaatamata tema töötamisele väljaspool vangistusasutust ning võimalusele, et karistuse täieliku ärakandmise järel kaotab ta temale praeguselt võimaldatava elukoha.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 2 Maarika Kuusk