KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2017 1-16-115 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Z.S Mitile (Z.S, isikukood XXX ) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- augusti
- a määrus Z.S Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega tunnistati Z.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Mitile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
- aprill 2015 ja vangistuse lõpptähtpäevaks
- november
- augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule dokumendid A. Mitile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusega allutati Z.S 12 kuuks karistusjärgsele käitumiskontrollile. Z.S-i kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 alusel määratud kohustusi – s.o kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kohustust otsida endale töökoht või registreerida ennast töötuna Töötukassas kümne kalendripäeva jooksul pärast käitumiskontrolli algust.
- Kohtu hinnangul on formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetud, kuna Z.S-i on karistatud mitme tahtliku kuriteo eest ja tema kandmisel olev liitkaristus ületab kahte aastat. Samuti on Z.S-i varem karistatud vähemalt aastase vangistusega.
- Kuigi kinnipeetav väitis, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht, on kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt A. Mitil võimalik asuda elama Tartu linna aadressile XXX . Tegemist on elamiskõlbuliku ahiküttega korteriga. Kohtul puudub alus kahelda ametnike esitatud andmete õigsuses. A. Miti vastupidistest ütlustest nähtub pigem isiku vastumeelsus alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile.
- Uute kuritegude toimepanemine A. Miti poolt on tõenäoline. A. Mitil on kuus kehtivat karistust ja üks kehtiv välisriigi karistus. Isiku kuritegelik käitumine on aset leidnud aastaid. Kinnipeetava ükskõiksust kehtestatud korra ning kohustuste suhtes kinnitab ka asjaolu, et kõik kriminaalhooldused on lõppenud uute kuritegude toimepanemise või katseaja nõuete rikkumisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval jätkuvalt probleem kehtestatud reeglitele allumisega. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus.
- A. Mitil puudub vabanemisjärgne töökoht. See suurendab kinnipeetava retsidiivsusriski. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo toimepanemise risk väiksem: riik hoiab A. Mitil silma peal ja võib teda ka aidata kriminaalhooldaja nõustamise kaudu. Võttes arvesse A. Miti isikut ja retsidiivsusohu taset, kohaldas kohus A. Mitile käitumiskontrolli minimaalses määras, s.o üheks aastaks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas Z.S kaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
- Z.S väidab, et ta ei saa kohtumäärust täita, kuna tal puudub alaline elukoht. Aadressile XXX oli kaebaja nõus elama asuma enam kui aasta tagasi ennetähtaegse vabanemise korral, kuigi sealsed elutingimused olid väga kehvad. Kohus jättis siiski A. Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Üheks põhjuseks oli elukoha sobimatus kriminaalhooldusele.
- M.T. lõpetas tugiteenuse osutamise
- augustil 2016, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks, miks väidab M.T. praegu, et A. Mitil on olemas elukoht aadressil XXX .
- Elamistingimused aadressil XXX on hullemad kui kodutute varjupaigas, puuduvad pesemisvõimalused ning igasugune privaatsus. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega vastuolus, et teda kohustatakse elama asuma sinna, kuhu ta ise ei soovi minna. Kaebaja märgib, et tahab alustada normaalset elu ilma kriminaalhoolduseta ja ei taha elada koos endiste kinnipeetavatega. Praegusel hetkel puudub tal vabanemisjärgne elukoht, pärast vabanemist lahkub ta Eestist ning asub tööle Venemaal.
- Kohtumääruses on valesti märgitud, et Tartu Vangla hinnangul esineb A. Mitil risk ühiskonnas laste suhtes. Z.S ei ole pedofiil ning ta pole üheski kriminaalasjas olnud seotud laste suhtes toime pandud kuritegudega.
- Määruskaebusele lisas Z.S MTÜ Rehabilitatsioonikeskus juhatuse esimehe O. I. koostatud garantiikirja.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. 2
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- KarS § 871 lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selles, et A. Miti suhtes on olemas alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluse alustamisel ei võeta arvesse kinnipeetava tahet. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt edastab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 87 1 lg 1 p-des 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud tingimustele. Riik alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult, mistõttu ei ole süüdimõistetul mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks (vt ka Riigikohtu
- veebruari
- aasta määrust asjas nr 3-1-1-1-16, p 9.2). Seega ei oma karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tähtsust, et Z.S soovib Eestist lahkuda ning asuda tööle Venemaal.
- Maakohus leidis õigesti, et KarS § 871 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevad formaalsed eeldused A. Miti suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud (vt käesoleva määruse punkt 4).
- Samuti on A. Miti puhul täidetud nõue, mille kohaselt saab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üksnes tingimusel, et süüdlasel on vabanedes elukoht (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Tugiisikud M.T. ja O. I. on kinnitanud, et vabanemise korral on A. Mitil võimalik asuda elama ühetoalisse korterisse Tartu linnas aadressil XXX (KoTo, tl 7 ja 29). Asjaolu, et nimetatud tugiisikute koostöö A. Mitiga on pärast ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetlust lõppenud (KoTo, tl 30), ei tähenda, et nad ei saanud A. Mitile vabanemisjärgset elukohta otsida. Tugiisikute kinnitus elukoha olemasolu kohta on koostatud hiljuti –
- juulil 2017 –, mistõttu puudub kohtul alus kahelda ametnike esitatud andmete õigsuses.
- Määruskaebusele lisatud MTÜ Rehabilitatsioonikeskuse garantiikirjast (KoTo, tl 29) nähtub, et korter Tartus XXX on ajutine eluase ja garantiikirja väljastaja on valmis garanteerima A. Mitile ajutise elamispinna vaid paariks kuuks ehk lühemaks ajaks, kui on Z.S-ile määratud käitumiskontrolli tähtaeg (12 kuud). Ringkonnakohus on aga seisukohal, et olukorras, kus süüdimõistetule on pärast vabanemist elukoht tagatud, ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ainuüksi asjaolu, et pole kindel, kas isikule on võimalik kindlustada elukoht kogu karistusjärgse käitumiskontrolli perioodiks. Praegu on A. Mitil vanglast vabanedes võimalik asuda elama Tartus XXX asuvasse korterisse, mille saab seega määrata KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 p 1 alusel A. Miti alaliseks elukohaks. Vähemalt paari kuu vältel on A. Mitil võimalik osutatud aadressil elada. Seega saab tema suhtes teostada ka kriminaalhooldust ja Z.S on kohustatud järgima talle kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid, sh kohustust elada kohtu määratud aadressil. Samal ajal saab vangla kriminaalhooldusosakond kriminaalhooldusseaduse § 26 lg-t 2 järgides otsida koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega A. Mitile uut eluaset. Selle uue eluaseme saab kohus KrMS § 427 lg-s 1 ette nähtud korras määrata A. Miti uueks alaliseks elukohaks, kui Z .S kaotab võimaluse kasutada XXX korterit juba enne karistusjärgse käitumiskontrolli tähtaja möödumist. Soovi korral võib Z.S ka ise endale uue (parema) eluaseme otsida ja taotleda kohtult selle määramist tema alaliseks elukohaks, kus ta peab käitumiskontrolli lõpuni alaliselt 3
(5)elama. Z.S võib taotleda kohtult enda alalise elukoha muutmist ka enne seda, kui ta kaotab õiguse elada Tartus XXX korteris.
- Juhul kui enne käitumiskontrolli tähtaja lõppu tekib olukord, kus A. Mitil ei ole temast mitteolenevatel põhjustel enam võimalik Tartus XXX korteris elada, ja samas pole talle leitud ka uut alalist elukohta, muutub karistusjärgse käitumiskontrolli edasine teostamine (kuni uue elukoha leidmiseni) võimatuks. Sellises situatsioonis ei saa aga A. Mitile ette heita käitumiskontrolli nõuete rikkumist ja KarS § 871 lg 4 ega § 3314 pole tema suhtes kohaldatav. Seega ei too asjaolu, et õigus kasutada elukohaks määratavat korterit on eeldatavasti lühemaajalisem kui käitumiskontrolli tähtaeg, A. Miti jaoks kaasa mingit täiendavat õiguslikku riski.
- Ringkonnakohtu hinnangul on XXX vähemalt miinimumnõuetele vastav eluruum, mistõttu jäävad tagajärjetuks ka kaebaja argumendid elukoha sobimatuse kohta. MTÜ Rehabilitatsioonikeskus garantiikirjast nähtuvalt on XXX võimalikeks puudusteks kanalisatsiooni ning vee puudumine, mistõttu pole pesemisvõimalust. Majandus- ja taristuministri
- juuli
- aasta määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. MTÜ Rehabilitatsioonikeskus garantiikirja kohaselt asub XXX maa-alal kaev. Lisaks on aga oluline, et Tartu Vangla koostatud materjalide kohaselt kinnitas tugiisik M.T. , et XXX ruumides on käimas remont, mis lõpeb
- aasta septembris ja mille tulemusena saavad toad elamiskõlbulikuks (KoTo, tl 7). Kohtule esitatud materjalide põhjal on seega alust arvata, et XXX on A. Miti vanglast vabanemise ajaks (
- novembriks 2017) elamiskõlbulik korter.
- Eksitav on kaebaja väide selle kohta, et ta jäeti enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna XXX elamistingimused ei olnud sobilikud kriminaalhoolduse teostamiseks. Tartu Maakohtu
- augusti
- aasta määrusega jäeti Z.S tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus on põhjendanud vabastamata jätmist sellega, et Z.S on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal puudub toetav sotsiaalvõrgustik ning varasemad kriminaalhooldused lõppesid edutult, kuna Z .S ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Seejuures ei ole kohus oma määruses hinnanud XXX korteri kui vabanemisjärgse elukoha sobivust kriminaalhoolduse teostamiseks. Määruse kirjeldavas osas on maakohus märkinud, et A. Mitil on võimalus asuda elama aadressil XXX .
- Z.S ei vaidlusta sisuliselt seda, et tema suhtes esinevad materiaalsed eeldused karistusjärgse 1 käitumiskontrolli kohaldamiseks. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus KarS § 87 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel, nõustudes maakohtu järeldustega, et A. Mitile käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo toimepanemise risk väiksem ja riik saab Z.S-i kriminaalhooldaja nõustamise kaudu vabanemisjärgselt aidata.
- Vastuseks A. Miti väitele, mille kohaselt on kohus ekslikult leidnud, et Tartu Vangla hinnangul esineb A. Mitil risk ühiskonnas laste suhtes, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu määruse kirjeldavas osas on Tartu Vangla seisukoha kirjelduses tõepoolest märgitud, et „Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas laste suhtes.“ Samas on maakohus teinud
- septembril 2017 KrMS § 306 lg 5 alusel vigade parandamise määruse, millega asendas oma
- augusti
- a määruse põhiosas lause „Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas laste suhtes“ lausega „Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas“. Maakohtu vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võtnud arvesse kirjeldavas osas tehtud ekslikku märkust, nagu oleks Z.S lastele ohtlik. Seetõttu saab lugeda maakohtu kõnealuse vea kohtu poolt kõrvaldatuks ja see ei too kaasa maakohtu
- augusti
- a määruse tühistamist. 4
(5)26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja A. Miti määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)