Obsah (5)

§ 202§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuaril 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-1658 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kelly Kase

) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati F.S süüdi

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti 1 temale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõisteti F.S-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka F.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 1 aasta ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust F.S-ile Tartu Maakohtu 19.11.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8304 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust alates 13.03.

1. a. Kohtuotsus jõustus 31.03.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.03.
3. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 05.09.
4. a. 08.12.
5. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu F.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab F .S-i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu F.S-i vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega, kuna Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.S-i puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Samuti ei soovi F.S ise ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu F.S avaldas kohtus, et ta kohus on teda juba kord ennetähtaegselt vanglast vabastanud ning praegu vaevalt teda enam vanglast ennetähtaega vabastatakse. Vabanemisel saaks ta tööle venna juurde ripplagesid paigaldama; elukoht oleks ema ja venna juures XXXX. Puidutööpingi eriala õpingud katkestas, sest puudus huvi selle töö vastu. Kohtuniku seisukoht F.S kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna F.S on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on kohtunik seisukohal, et puuduvad F.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (

§ 76lg 4).

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et F .S on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh korduvalt ka vangistustega. Talle on kahel korral kohaldatud ka käitumiskontrolli, kuid kummalgi korral ei suutnud ta selle tingimustele alluda. Lisaks pani ta sel ajal toime uued kuriteod. Eelnev viitab sellele, et karistused, ei kergemad ega raskemad, ei oma F.S-i käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju: F .S oma elustiili muutnud ei ole, vaid on jätkanud samasuguste kuritegude toimepanekut. 2 F.S ei ole suutnud õiguspäraselt käituda ka kinnipidamisasutuses: 22.07.

1. a karistati teda teistele kinnipeetavatele isiklikuks tarbimiseks lubatud asjade omandamise eest 3 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega 3 kuu pikkuse katseajaga. Ülaltoodust tulenevalt võib väita, et F.S on välja kujunenud kindlad hoiakud ning väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub hetkeemotsioonist lähtuvalt, mõeldes üksnes omaenda vajadustele ja heaolule. Järelikult on suur risk, et ta jätkab ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist õigusrikkumiste toimepanekut. Seejuures ei tee ka F.S ise saladust sellest, et vanglast lahkudes jätkab ta sissetulekute hankimist ebaseaduslikul teel/vangla iseloomustus/. Tartu Vangla iseloomustustest järeldub veel , et F.S-i puhul tõstab kuritegude toimepanemise riski veel seegi, et tal puudub igasugune motivatsioon oma käitumist ja elukorraldust muuta, kuna peab oma elustiili normaalseks. Ehkki tema käitumist on kriminaalses suunas mõjutanud ka alkoholi tsükliline liigtarbimine, siis tal endal sellekohane kriitika puudub: ta eitab sõltuvusprobleemi ning selle mõju oma käitumisele ega pea vajalikuks vastava ravi läbimist. Tal puuduvad tuleviku suhtes igasugused eesmärgid ning plaanid. Kriminaalhooldust ning kuriteospetsiifiliste sotsiaalprogrammide läbimist peab ta mõttetuks, samuti ka kutseõpetust Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et F.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangla tingimustes pakutav sotsiaaltöö oleks F.S-ile vajalik et
2. 09.2017 vanglast vabanedes tema siiski suudaks õiguskuulekalt elukorraldust jätkata. Peet Teidearu Kohtunik / 3