Obsah (7)

§ 356§ 73§ 78§ 121§ 21§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5210 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raj

§ 356

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav B.W , isikukood XXX, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht Xxxx OÜ, kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Martin Männik. Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu, esindaja V V. RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada B.W

§ 356lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui B.W ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel lugeda B.W s.o 19.03.2019. katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, 1 MENETLUSKULUD Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.W-lt menetluskuluna kaitsjatasu 67,20 (kuuskümmend seitse eurot 20 senti) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.W-lt sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. menetluskuluna KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Jätta B.W menetluskulud, s.o õigusabikulud tema enda kanda. Menetluskulud kokku 877,20 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700014207 ning selgitusega: „B.W , 1-17-5210, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TSIVIILHAGI Rahuldada kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu tsiviilhagi täielikult ning mõista Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja § 67 lg 3 alusel B.W-lt välja looduskeskkonnale tekitatud kahju summas 9500,56 (üheksa tuhat viissada eurot 56 senti) eurot, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxx AS Xxxx, viitenumbriga 2800049463. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada kannatanule Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSE SISU 1. B.W 2013. aasta kevadel ja suvel eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul xxxx maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S ja J Sel ebaseaduslikult langetada ja laasida puid xxxx maaüksuse eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 0,06 ha ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. 2 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3 lg 1, 3 ja 5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/

1. ha)märgitust. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-60-aastases kuuse enamusega puistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on xxxx maaüksuse metsas eraldisel 5 kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,06 hektari suuruse pindala korral kokku summas 518,40 eurot (viissada kaheksateist eurot ja nelikümmend senti). B.W 2013. aasta kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul xxxx maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S ja J Sel ebaseaduslikult langetada ja laasida puid xxxx maaüksuse eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 1,64 ha ulatuses valikuline raie, mille tegemisega ei peetud kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
2. ha)märgitust. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-60-aastases kuuse enamusega puistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on xxxx maaüksuse metsas eraldisel 5 kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 1,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 5825,28 eurot (viis tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend kaheksa senti). B.W 2013. aasta kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul xxxx maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S ja J Sel ebaseaduslikult langetada ja laasida puid xxxx maaüksuse eraldisel 6, kus oli lubatud harvendusraie tegemine mahus 98 tm, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 3 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
3. ha)märgitust. 01.01.2011.a jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 41-50-aastases kuuse enamusega puistus 640 (kuussada nelikümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on xxxx maaüksuse metsas eraldisel 6 kasvanud 41-50 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 1,31 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 425,28 eurot (üks tuhat nelisada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend kaheksa senti). B.W 2013. aasta kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul xxxx maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S ja J Sel ebaseaduslikult langetada ja laasida puid xxxx maaüksuse eraldisel 10, kus oli lubatud harvendusraie tegemine mahus 11 tm, kuid kus teostati 0,09 ha ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3 lg 1, 3 ja 5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/
4. ha)märgitust. 01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastases kase enamusega puistus 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on xxxx maaüksuse metsas eraldisel 10 kasvanud 31-40 aasta vanuses kaasikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,09 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 731,60 eurot (üks tuhat seitsesada kolmkümmend üks eurot ja kuuskümmend senti). Seega pani B.W toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o kuriteo

§ 356lg 1 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et B.W-le esitatud süüdistus

§ 356lg 1 järgi on täielikult tõendamist leidnud.

B.W end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 4

§ 121

p 1 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, siis hinnatakse oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot. Antud kriminaalasjas on hinnatud keskkonnale tekitatud kahjuks 9500,56 eurot. 3. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 356

lg 1 järgi on B.W-le inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, mille tagajärjena saabus oluline kahju keskkonnale.

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine B.W tegevuses on tõendatud B.W ütluste, tunnistajate J Se ja S Se ütlustega, T T ja H M ütlustega,

1. aasta oktoobris toimunud objekti kontrollimise protokolli ja selle lisadega (asukoha skeemi, sanitaarraie ja lageraie asukoha skeemi, hindamislehtede, kändude lugemise lehtedega, sortimentatsiooni arvestuse, takseerkirjeldusega
2. jaanuarist, rinnaspindala mõõtmise, kasvavate puude lugemise lehega, aktiga metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega), M L poolt edastatud kasvava metsa võõrandamise lepingu nr 2504 koos lisaga, M L poolt edastatud metsateatise koos skeemi ja takseerkirjelduse ja metsade säästva majandamise kavaga, kinnistusraamatu väljavõttega, äriregistri väljavõttega.
3. B.W andis kohtus ütlusi,
4. aastal tellis xxxx maaüksusele omaniku soovil majandamiskava. Kui kava oli ära kinnitatud, siis esitas volikirja alusel metsateatise xxxx maaüksusele. Kui metsateatis oli ära kinnitatud, siis alustati 2013 kevadel-suvel raietöödega. Xxxx maaüksusel raietööde tegemise ajal tema igapäevaselt metsas kohal ei olnud, kuid jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Tema andis raietöötajatele kaardid, metsateatise, kus oli märgitud eraldiste piirid. Tema eeldas, et harvesterimehed ise oskavad metsateatise alusel puid maha võtta, tema ette ei näidanud, mida tuli maha võtta. B.W on kindel, et Keskkonnainspektsioon tegi talle ära, mõõtis eraldiselt 5 puid, kus aerofoto järgi oli looduslik auk. Tema reaalselt ei raiunud ühtegi puud, ei mõista, miks tema kohtu all on. Ta ei saa nõustuda süüdistusega ja tekitatud kahjuga, kuna ta võttis sõltumatu ekspertiisi (metsakaitse ekspertiisi ekspertarvamus nr 20151123-0928014-069711), et tõestada, et ta on kõik õigesti teinud. Xxxx maaüksusel töötasid kaks harveterimeest – vennad S. Harvesterimehed näevad arvutis, kui mitu tihumeetrit lõigatud on. Ta on kindel, et raiuti täpselt nii nagu metsateatises kirjas oli. Harvesterimehed ütlesid, et eraldisel nr 5 oli väga palju kahjustusi. Uut metsateatist ei võetud. Tööd kestsid kuu aega. Ta võttis ekspertiisi metsa, sellepärast, et Keskkonnainspektsioon väitis, et mets on hõredamaks raiutud. Keskkonnaameti ekspert E D kinnitas, et tegemist oli kahjustatud metsaga, seal oli tuulemurdu ja selle võis lageraide korras maha võtta. Tellisid metsateatise. Lageraide korras võeti mets
5. aastal maha.
6. Kohtus ülekuulatud J S kinnitas, et oli
7. aastal tööl xxxx maaüksusel. Tööd pakkus B.W . Viimane andis tööde teostamiseks metsateatise. B.W näitas kinnistu ette, kinnistu ja eraldiste piirid olid lintidega ära märgitud. Eraldised olid lintidega ära märgitud, lageraie oli punase lindiga, harvendus- ja sanitaarraie oli sinise lindiga. Tunnistaja kinnitas, et konkreetseid puid märgitakse lintidega ära juhul, kui on vaja ainult neid puid maha võtta. Harvesteris on arvuti, kuhu lähevad andmed kõigi maha raiutud puude andmetega. Tema väitel arvuti täpselt ei näita, võib olla erinevus metsateatisega, lõpptulemus selgub alles langi lõpus. Metsateatisel on kirjas, millisel eraldusel mis raiet (harvendusraie, sanitaarraie) võib teha ja mis suuruses, kuid tegelik olukord võib teine olla. Kui raie käigus selgub, et olukord on teine, kuivanud või kahjustunud puid on rohkem, siis võetakse need ikkagi maha ja see võib suurendada kändude arvu. J S kinnitas kohtus, et ta ei oska öelda, mis saab kui on teatise ja harvesteri erinevus. 5
8. Kohtus ülekuulatud tunnistaja S S andis ütlusi, et oli
9. aastal tööl xxxx maaüksusel. Ta oli firmas tööl. B.W oli ülemus, tema näitas ette kinnistu, kinnistu piirid olid lintidega ära märgitud, konkreetseid puid, mida maha võtta ei olnud vaja märgistada. Milliseid puid maha raiutakse, otsustatakse kohapeal. Erinevus võib olla selles, mis metsateatises lubatud ja selles, mis harvester näitab, aga vea protsendiks loeti 10%. Tunnistaja sõnul kui neile „surnud“ või kahjustatud puu ette jäi, siis see raiuti maha, sest kahjustatud puu tuleb maha võtta. S S kinnitas kohtus, et tema annab teada metsateatise ja harvesteri erinevusest B.W-le , tema meelest mingit üle raiumist ei olnud. Samas kinnitas, et langenud puud suurendavad tihumeetreid.
10. Tunnistaja T Ti ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl Keskkonnainspektsioonis. Ta mõõtis xxxx kinnistu raielankide pindalasid, kasutades selleks mõõdulinti. Mõõtsid raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid kasvavate puude rinnasdiameetreid, kasutades selleks metsakluppi. Kolm Keskkonnainspektsiooni töötajad mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul, kuna kinnistu oli suur. Tema märkis mõõtetulemuse paberile, teised mõõtsid mõõdulindi ja klupiga. Metsa mõõtmine käib nii, et üks inimene on tippija, kelle käes on mõõteprotokoll, kahe inimese käes on mõõtevahendid, kes kõnnivad mööda metsa, lepitakse kokku millises suunas liigutakse ja käiakse edasi-tagasi, kolmas käib mõõteprotokolliga (objekti kontrollimise protokoll koos kändude lugemislehega ja kasvavate puude lugemise lehega) nende järgi ja paneb kirja kännud ja rinnasdiameetrid. Kui kände mõõdetakse, siis märgitakse kahjustused kännu lugemislehele kahjustatud puude reale. Loeti värskeid kände, see on selgesti eristatav kümne aasta tagusest raiumisest. Mõõdulindiga mõõdetake kände, klupiga mõõdetakse kasvavaid puid. Tunnistaja kinnitas, et kui tema kändude mõõtjana kirjas, siis tema mõõtis. T T kinnitas kohtus, et ta on märgitud mõõtjana hindamislehtedel (II kd lk 9, 12), kasvavate puude lugemise lehtedel (lk 14, 18). Kahjude programmi sisestamise ja arvutamisega tegeles H M. Ta mäletas metsa üldpildist, et oli jäänud püsti sanitaarraide alal kuivanud puitu. Tunnistaja T T vaatles kohtuistungil kändude lugemise lehte ja väitis, et selle lehe alusel saab öelda, et kändude pealt ei saa aru, kas oli kahjustatud puu, vastasel juhul oleks see kirjas olnud. Tunnistaja selgitas, et sanitaarraie eesmärgiks on raiuda välja kahjustatud või hukkunud puud. Tunnistaja sõnul, kui 118 tihumeetrit võeti maha surnud ja kahjustatud puud, siis oli ikka üleraie seaduse mõttes, sest oleks pidanud küsima uue metsateatise või tellima metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kõik mõõtmisvahendid, millega mõõtmisi läbi viidi, olid taadeldud. Tunnistaja selgitas, et kui tegemist terve eraldise raiega, siis mõõdetakse eraldise piirini, kui on eraldis pooleks läbi lõigatud ehk pool kasvab ja pool on lage, siis mõõdetakse kasvava puu ja kännu vahelt, ehk piir läheb keskelt. Tunnistaja selgitas, et Keskkonnainspektsioon ei hinda metsa tervislikkust, nad kontrollivad teostatud raide vastavust kehtivatele õigusaktidele ja esitatud metsateatisele. T T andis ütlusi, et omanik ise hindab, kui palju on kahjustatud puid ja vastavalt sellele küsib uue metsateatise või tellib metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kändude järgi tema eristas ära viimase raide kännud. Tunnistaja selgitas, millest tema teeb järelduse, missugune känd on vana, missugune värske.
11. Tunnistaja H Mi kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl Keskkonnainspektsioonis. Ta mõõtis xxxx kinnistu raielankide pindalasid, kasutades selleks mõõdulinti, mõõtsid raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid kasvavate puude rinnasdiameetreid, kasutades selleks metsakluppe. Kolm Keskkonnainspektsiooni töötajad mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul, kuna kinnistu oli suur. Mõõdeti ainult värskeid kände. Raidest ei olnud möödunud poolt aastat. Eristatakse värskeid kände vaigujooksu poolest. Tunnistaja kinnitas, et takseerandmetesse märgitakse surnud puud, lamavad puud, kuid metsateatisesse surnud puid raiemahus ära ei märgita. Kui on vaja 6 suuremas ulatuses raiuda, siis on vaja uus taotlus patoloogile ja täiendav metsateatis võtta. Tunnistaja H M väitis, et õige metsamees on tema hinnangul see, kes saab aru, kui maha raiutud rohkem tihumeetreid kui lubatud, tema hinnangul juba 5-6 tm peaks olema aru saada, et üle mindud ja peab uue teatise küsima. Antud juhul mõõdeti ära kogu lageraie lank kuni kasvava metsani. Kahjude arvestus toimub Keskkonnainspektsiooni spetsiaalse programmi alusel. Programmi pannakse tippimisandmed, programm annab takseerandmed, rinnasdiameetrid käesoleval ajal, sortimendi, raiutud puude osamahu, koosseisu. Kõik mõõtmisvahendid on taadeldud. Tunnistaja selgitas, et sanitaarraidega võetakse ainult vigastatud puud maha, terveid puid ei võeta, kui on kasvu takistav puu, siis see võetakse maha. Sanitaarraiel on ära märgitud kindel kogus, mida tohib maha võtta. Harvendusraiega võetakse kõverad ja haiged puud välja. Lageraie on lõppraie, võetakse kõik raieküpseks saanud puud maha. Tunnistaja kinnitas, et kui on näha, et minnakse lubatud raiemahust üle, siis tuleb võtta uus metsateatis või tellida patoloog metsa ehk võtta metsakaitseline ekspertiis. Tunnistaja märkis, et patoloog hindab metsa seisundit ja annab loa suuremaks raieks.
12. Tunnistaja L Ma kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on Xxxx OÜ juhatuse liige. Ta andis allkirja arvamusele, mis puudutas xxxx kinnistu raieid (Xxxx arvamus, II kd tl 59-62). Välitöid tegi taksaator, kelle välitööde andmetel arvamus anti. Tunnistaja sõnul on erinevad moodused mõõtmiseks-mõõta kännud ja kasvavad puud või teha ringproovid. Küsimus oli, kumb viis on täpsem, tunnistaja vastas, et kõik sõltub tingimustest. Tunnistaja viitas, et võib tekkida küsimus kändude vanuses ja muudes momentides. Tunnistaja selgitas, et harvendusraidega ei tohi metsa täiust/tihedust alla seadusega kehtestatud alampiiri viia ja tema leiab, et xxxx maaüksusel täiust harvendusraiega ei olnud alla lubatud piiri viidud. Metsanduslikult täius ei tähenda tunnisaja sõnul mitte tihedust, vaid see on antud puistu ristlõikepindala suhe normaalpuitu ristlõikepindalasse, mis tähendab seda, et on etalon normaalpuistu ja kui mõõdetakse kõigi puude ristlõikepindala rinnakõrguselt, liidetakse kokku, väljendades seda ruutmeeter sektor kohta, võrreldakse antud puistu sama näitajaga, siis saadakse suhtarv kas 05, 06, 07 või muu. Normaalpuistu on
13. Tunnistaja märkis, et metsa mõõtmine on keeruline protsess, kõik sõltub tingimustest.
14. Tunnistaja E D andis kohtus ütlusi 23.11.2015 ekspertarvamuse kohta ehk arvamuse kohta, mis oli antud peale 2013 raiet. Tunnistaja sõnul ekspertarvamuse andmiseks ta vaatleb metsa olukorda, teeb proovid. Arvas, et arvamuse andmise ajal olid puud juba enne nii kahjustatud, kuid välised tunnused ja asjad kõik puudusid sel momendil. Hindab seda, mida hetkel nägi.
15. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: objekti kontrollimise protokoll nr 1036745 ja selle lisad (II kd, tl 1-45). Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtus, et 11.10.2013 kontrollitakse Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroole 10.10.2013 saabunud vihjet, et xxxx maaüksusel (katastritunnus xxxx) on teostatud harvendusraietel röövraiet. Kontrolli käigus veenduti vihje õigsuses. Pistelise kontrolli käigus tuvastati, et metsaraie on teostatud xxxx maaüksusel kogu metsaga kaetud metsamaa ulatuses. Metsaraie andmetel on xxxx maaomanik M L esitanud kavandatavate metsaraiete teostamiseks metsateatise nr xxxx, mis on kinnitatud 26.02.2013 ning kannab kogu kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“. Metsateatisega nr xxxx kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete tegemist (metsateatis lisati käesolevale protokollile). Telefoni teel suheldakse xxxx maaüksuse omanikuga, kelle sõnul on ta maaüksusel metsaraiete teostamiseks sõlminud OÜga Xxxx kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ning metsaraie viidi läbi nimetatud ettevõtte poolt käesoleva aasta kevadperioodil. 7 Maaregistri andmetel on xxxx maaüksuse üldpindala 15,0 ha, millest moodustub metsamaad 14,8 ha. Xxxx maaüksus koosneb kümnest eraldisest, milliste kohta on Xxxx OÜ poolt 30.01.2013 koostatud metsade takseerkirjeldused, mis lisati käesoleval protokollile. Piiritähisena on looduses säilinud eraldise 1 loodenurgas olev piirikivi (foto 17). Xxxx maaüksusel on kõikidele harvendusraiet kavandatud eraldistele (eraldised 1, 2, 3, 4, 6 ja 10) raiutud sisse metsamaterjalide väljaveoteed. Eraldistel 1, 3 ja 4 on raiutud harvendusraiena vaid metsamaterjalide väljaveoteed ja nende kõrvalt üksikud, suurema läbimõõduga puid (fotod 9-12, 15, 16). Eraldisel 2 on teostatud harvendusraie, mille käigus on raiutud metsamaterjalide väljaveoteed ja nende vahelt valikuliselt jämedamaid puid (fotod 13, 14). Kogu maaüksusel on näha põtrade poolt kahjustuse tunnustega puid (foto 8). Raiejäätmetel (lehtpuu oksad) on näha värvimuutustega ning kuivanud lehti, mis viitavad võimalikule kevadsuvisele raieajale (fotod 15, 16). Eraldiselt 5 on kavandatud sanitaarraie raiemahuga 17 tm, kuid silmamõõdulisel hinnangul ületab metsamaterjalide väljaveoteede ning nende vahelt raiutud puude maht kavandatu mitmekordselt. Eraldiselt 5 ja 6 on peale metsaraiet jäänud raiumata gruppidena asetsevaid, nn „jalakuivanud“ ning kahjustatud puid (fotod 5 ja 18). Metsaraided on viidud läbi metsalangetusmasinaga (kändude lõkepind sirge, langetussälk puudub ning raiejäätmetel on näha langetusmasina rullikutele iseloomulike jälgi). Metsamaterjal on metsast välja veetud. Üksikuid metsamaterjali notte on näha eraldise 1 metsamaterjalide väljaveotee ääres (silmamõõdulisel hinnangul 0,5 tm). Maaüksuse lõunapoolses osas on metsamaterjali väljaveol tekkinud roopad on kohati sügavamad kui 30 cm, kuid silmamõõdulisel hinnangul ei kaasne sellega keskkonnale tekkinud kahju. Maaüksuse ja eraldiste piirid on looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Raiejäätmed on koondatud metsamaterjalide väljaveoteele. Laoplatsile ei ole materjali jäetud. Eraldisel 7,8,9 ja osaliselt 10 teostatud lageraie lankidel on raiejäätmed koondatud hunnikusse (fotod 1-4). Kontrollimise käigus on mõõtmised olnud silmamõõdulised ning mõõtevahendeid ei kasutatud. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
16. 23.10.2013 täiendaval kontrollimisel tehti vajalikud mõõtmised, et selgitada välja xxxx maaüksusel teostatud metsaraiete vastavust metsaseadusest tulenevate õigusnormidele ning vastavust metsateatisele. Xxxx maaüksusel on metsateatisega lubatud lageraiet teha eralistel 7, 8,
17. Teostatud lageraielangi piiridest kinnipidamise kontrolliks tehakse looduses polügonimeetriline mõõtmine ning koostatakse skeem (lisa 2). Lageraiena raiutud ala pindalaks on kokku 1,65 ha, milline hõlmab ka eraldise 5 lageraiena raiutud 0,058 ha ja eraldiselt 10 lageraiena raiutud 0,09 ha suurust ala (fotod 19-24, lisa 3). Lageraie piirid on looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Eraldusel 5 kavandatud sanitaarraie raiemahu ja tegelikkuses raiutud koguste võrdlemiseks mõõdetakse kõik värskelt, viimase metsaraiega raiutud puude kändude diameetrid (kändude lugemise lehed on toodud lisas 4). Eraldisel 5 teostatud sanitaarraiena raiutud langi pindala leitakse polügonomeetrilise mõõdistamise tulemusena, milleks on 1,64 ha (lisa 5). Eraldisel 5 raiutud metsamaterjalide koguse arvutamiseks sisestatakse kändudelugemisel saadud andmed Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“. Eraldise 5 on metsateatise järgi kavandatud väljaraie 17 tm asemel arvestuse järgi raiutud 135,9 tm, seega on kavandatust enam raiutud 118,9 tm (sortimentatsiooni arvestus, lisa 6). Xxxx OÜ koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 5 enne raiet I rinde rinnaspindala G vaid 18 m 2/ha ning seal on kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune kuuseenamusega puistu. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade 8 majandamise eeskiri“ lisas 1 on toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“, mille järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2/ha. Xxxx maaüksuse eraldistele 5, 6 ja 10 raiekohtade paiknemise skeem lisati käesolevale protokollile (lisa 7). Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on kasutatud mõõtmiseks 50m mõõdulinti BMI nr 359,3m mõõdulinte Metrica nr 312 ja 317 ning fotode tegemiseks digitaalset fotoaparaadiga Pentax K-
18. 25.10.2013 teostati eraldise 6 raiutud pindala leidmiseks polügonomeetriline mõõdistamine, mille tulemusena saadud andmete põhjal on eraldisel 6 teostatud raiutud ala pindala 1,31 ha (lisa 8). Antud metsaeraldisel mõõdetakse kõik kasvava jäetud puude rinnasdiameetrid (läbimõõdud 1,3 m kõrguselt) ning saadud mõõtmistulemused kantakse mõõtmislehele „Kasvavate puude lugemise leht“ (lisa 9). Andmete sisestamisel Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“ saadakse, et peale raiet on eraldisel 6 kasvavate puude rinnaspindala 18,8 m2 /ha ning täius 56 (takseerkirjeldused, lisa 10). Xxxx OÜ koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 6 kasvanud enne raiet 45 a. vanune kuuse puhtpuistu, täiusega 84,8 ning rinnasindalaga 28,00 m2/ha. Kontrollitakse eraldisel 2 teostatud harvendusraiet. Puude raieks valikul on kogu eraldisel tervikuna lähtutud võimalikult suurema läbimõõduga puude raiumisest. Eraldusel teostatakse proovitükkidel rinnaspindala mõõtmisel nurklugeja (lihtrelaskoop) ning saadud andmed kajastuvad (lisas 11 „Rinnaspindala mõõtmine“). Mõõtmistulemuste põhjal leitakse keskmine rinnaspindala, milleks on 20,51 m2 /ha ning täius
19. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
20. Kasvavate puude läbimõõtude mõõtmine teostatakse 1,3 m kõrguselt puude juurekaelast metsakluppidega Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M
21. Polügonomeetriliste mõõtmistel kasutatakse nurkade asimuutide määramisel käsibussooli nr KB-14/360 nr
22. Eraldiste 2 raiejärgse keskmine rinnaspindala mõõtmisel kasutatakse nurklugejat MF-170 nr V
23. 30.10.2013 teostatakse xxxx maaüksusel, eraldisel 5, pindalaga 1,64 ha, raiejärgse rinnaspindala ja täiuse leidmiseks vajalikud mõõtmised. Kõikide, peale raiet kasvama jäänud, 1 rinde puude rinnasdiameetrid mõõdetakse puuliikide viisi eraldi ning saadud andmed koondatakse „Kasvavate puude lugemise lehele“ (lisa 12). Mõõtmisandmete sisestamisel programmi ``Kahjud``, saadakse eraldise 5 raiejärgne esimese rinde rinnaspindala 9,7 m2/ha ning täius 33 (lisa 13). Eraldisel 5 on Xxxx OÜ poolt koostatud takseerkirjelduse järgi enne raiet kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune, kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindala 18 m2/ha ning täius 52,
24. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade majandamise eeskiri“ lisas 1 on toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“, mille järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2 /ha. Arvutuslikul teel leitakse, et raiejärgne rinnaspindala on takseerkirjelduste järgi 9,7 m2 /ha, mis on lubatud alammäärast 8,3 m2/ha võrra väiksem (18-9,7 on 8,3). Eraldisel 5 mõõdetud kändude läbimõõdud sisestatakse programmi „Kahjud“, kus arvutuslikul teel saadakse, et raiutud puude rinnaspindala G on 8,5 m2/ha, täius 28 ning väljaraiutud tagavara on 82,8 tm (lisa14). 9 Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade (eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-
25. Kasvavate puude rinnasdiameetri mõõtmisel kasutatakse metsakluppe Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M
27. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: kasvava metsa võõrandamise lepingust nr 2504 nähtub, et 25.04.2013 võõrandas M L xxxx maaüksuse raieõiguse OÜ-le Xxxx, keda esindas B.W . Raieõiguse teostamine toimus alates 01.05.2013 kuni 01.05.
28. Kasvava metsa müügihinnaks on 23 600 eurot.
29. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: metsateatise nr xxxx, millest nähtus, et kinnistu xxxx omanik M L on esitanud kavandatavate metsaraiete teostamiseks metsateatise nr xxxx, mis on kinnitatud 26.02.2013 ning kannab kogu kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“. Metsateatisega nr xxxx kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete tegemist, eraldisel 5 sanitaarraiete tegemist ning eraldisel 7, 8, 9 lageraiete tegemist. M L poolt edastatud metsateatise koos skeemiga, viimases nähtub xxxx kinnistu metsade plaan.
30. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: Xxxx OÜ poolt 30.01.2013 koostatud takseerkirjeldus. Takseerkirjelduse järgi on eraldisel 5 enne raiet kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindalaga 18 m2/ha ning täius 52,
31. Takseerkirjelduse järgi on eraldisel 6 kasvanud enne raiet 45 a. vanune, 20 m kõrgune kuuse puistu, täiusega 84,8 ning rinnasindalaga 28,00 m2/ha. Takseerkirjelduse järgi on eraldisel 10 kasvanud enne raiet 35 a. vanune kuuse puistu, täiusega 90,0 ning rinnasindalaga 23,20 m2/ha. Takseerkirjelduse juurde käis metsade säästva majandamise kava, millest nähtus kasvava metsa tagavara.
32. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: Keskkonnainspektsiooni akt nr 07000014, 16.01.2014, metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Akti kohaselt on eraldiselt 5 keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 5825,28 eurot. Eraldiselt 6 on keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 1425,28 eurot. Eraldiselt 10 on keskkonnale tekitatud raie käigus kahju kokku summas 1731,60 eurot. Kokku B.W poolt tekitatud keskkonnakahju 9500,56 eurot. Lisad sisaldavad keskkonnale tekitatud kahju arvestust eraldiste kaupa.
33. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: kinnistusraamatu 21.01.2014 väljavõte xxxx kinnistu osas. Väljavõttest nähtub, et xxxx kinnistu puhul on tegemist 15 ha maatulundusmaaga, mis kuulus M Lle.
34. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: äriregistri väljavõtte OÜ Xxxx osas. Väljavõttest nähtub, et äriühing on kustutatud ning äriühingu uueks nimeks on OÜ Xxxx. Eelpool loetletud tõendid koos lisadega tõendavad, et B.W pani toime puude ja põõsaste ebaseadusliku raide, millega kaasnes oluline kahju keskkonnale.
35. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: 23.11.2015 metsakaitselise ekspertiisi ekspertarvamus nr 20151123-0928014-069711 koos lisadega. Ekspertarvamusest nähtub, et 10 xxxx maaüksuse eraldustelt 5 ja 6 avastatud metsakahjustuste ulatus, lisatud kahjustuste paiknemine kaardil ja 20.11.2015 metsateatis nr
37. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: 17.06.2014 Xxxx büroo arvamus xxxx maaüksuse kohta aastal
39. Kohus avaldas toimikus olevad tõendid: 15.07.2016 kriminaalmenetluse 1490000002 lõpetamise põhistus.
40. Keskkonnainspektsioon vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise ja see tühistati.
41. B.W hinnangul Xxxx büroo arvamus xxxx maaüksuse kohta aastal
42. aastal tõendab, et tema xxxx maaüksusel ei raiunud
43. aastal lubatust rohkem.
44. Süüdistatav seadis kahtluse alla Keskkonnainspektsiooni (KKI) mõõtmisi Xxxx OÜ poolt 17.06.2015 koostatud arvamusega. Kohtu hinnangul ei ole Xxxx OÜ poolt 17.06.2015 koostatud arvamus usaldusväärne ja jälgitav, kuna ei selgu, milliseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti, sh mõõtemääramatust kasutati.
45. Süüdistatav püüab jätta muljet, et xxxx kinnistu eralduselt nr 5 oleks olnud tegemist haige metsaga ning püüab seda tõendad 23.11.2015 Keskkonnaameti koostatud metsakaitselise ekspertiisiga. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. Keskkonnaameti (KeA) ekspertiisi on tehtud
46. aasta novembris, B.W Kronbeg teostas raiet
47. kevad-suvel, mis on rohkem kui 2 aastat varem. Nagu KeA ekspertiisi teostanud E D kohtus selgitas, fikseeris ta vaid olukorra, mis talle avanes ekspertiisi teostamise ajal ja selles ei anta hinnangut, mis võis enne olla. Xxxx maaüksusele koostatud raie-eelse takseerkirjelduse kohaselt oli eraldisel 5 enne raiet 20% esimese rinde puistust nakatunud juurepessi ning 30% teise rinde puistust põdrakahjustusega. KKI peale raiet teostatud kändude mõõtmise ja mõõtmisel osalenud KKI töötajate kohtus antud tunnistusega on tõendatud, et raie käigus lõigati puistust välja terved puud. Kui arvestada, et
48. aastal raiuti eraldiselt 5 välja 2/3 kogu puistust ja välja raiuti vaid terved puud, siis järelikult kasvama jäi puistust 1/3, milles omakorda 2/3 juurepessu nakatunud või põdrakahjustusega. Seega kinnitab
49. aastal KeA ekspertiis, mille käigus E D tuvastas, et xxxx kinnistu eraldisel 5 on ligipool kasvavast puistust juurepessu või põdrakahjustusega, Keskkonnainspektsiooni poolt
50. aastal tehtud järeldus, et väljaraie moodustasid terved puud ja kasvama jäeti peamiselt haiged ja kahjustatud puud. Tunnistaja E D ütlus selle kohta, et puud võisid olla kahjustatud juba varem, ei tõesta, et 2 aastat varem olid puud kahjustunud. Kaks aastat hiljem ongi metsa olukord muutnud ja E D leidis
51. aastal, et võib metsa üle raiuda. See, et 2015 antakse luba raiuda lageraie korras samal kinnistul, et tõenda seda, et aastal 2013 oli mets nii hullus seisus, et oligi ainult haige ja kahjustatud mets, mida võis ilma teatiseta maha võtta. Eraldustel 6 ja 10 oli lubatud harvendusraie, kuid raide käigus võeti mets liiga hõredaks.
52. Kohtu hinnangul on Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmiste tulemused usaldusväärsed, kuna selle aluseks on kehtestatud metoodika, mille jälgitavus on tagatud läbi kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase 11 raiega raiutud puude kändudelt. Nimetatut kinnitasid tunnistajad T Tu ja H M. Tunnistajad kinnitasid, et mõõtmisvahendid olid taadeldud.
53. Tunnistajate H Mi ja T Tu kohtus antud ütlustest selgus, et mõõdeti vaid värskelt raiutud puude kännud, samuti, et raie käigus oli välja raiutud vaid terved puud ja vigastatud ning kuivad puud olid jäetud välja raiumata. Tunnistajate ütlused ja mõõtmistulemused kogumina viitavad üheselt asjaolule, et teostatud raie eesmärk ei olnud mitte metsa väärtust tõstva hooldusraie teostamine, vaid välja raiuda puud, millel on suurem väärtus. Kohtus andis tunnistajana ütlusi Xxxx OÜ juhatuse liige L M, kelle ütlused oli keerutavad ja üldistavad ja kes jättis vastamata konkreetsele küsimusele „Kumb on täpsem metsa mõõtmise meetod, kas ülepinnaline kändude ja kasvavate puude mõõtmine või Bitterlichi lihtrelaskoobiga puistu rinnaspindala mõõtmine?“.
54. Kohus nõustub Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et kõigi kändude ja kasvavate puude mõõtmine on tunduvalt täpsem meetod, kuivõrd sellisel juhul on inimfaktorist lähtuv eksimuse võimalus minimeeritud, kuna mõõdetakse kõik värskelt raiutud puude kännud, kändude diameetrid sisestatakse arvutiprogrammi, milles on eelnevalt sisestatud antud puistus kasvavate puude kõrgus, keskmine jämedus ja vanud (Sama või analoogset programmi kasutavad ka taksaatorid metsamajanduskava koostamise). Kõigi kasvavate puude ülemõõtmine näitab täpselt, mitu puud mõõtmise ajal puistus kasvab, lisaks kui on mõõdetud kõik kännud ja kasvavad puud, on täpselt teada, milline oli puistu enne raiet ning milline peale raiet. KKI mõõtmise usaldusväärsust kinnitab ka KKI mõõtmise ja
55. aastal KeA poolt koostatud ekspertiisi tulemuste võrdlus. Eeltoodu alusel peab kohus antud süüteo lahendamisel üheks olulisemaks tõendiks objekti kontrollimise protokolli nr 1036745 ja selle lisasid (II kd, tl 1-45), kus nähtub avastatud röövraie mõõtmised ja kokku arvestatud kahjud. B.W väitis, et tunnistaja H M on tema vastu vaenulikult meelestatud ja seetõttu tehti talle Keskkonnainspektsiooni poolt ära. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu, kuna Keskkonnainspektsioon on lähtunud kändude lugemise metoodikast. Tunnistajana kohtusse kutsutud L M ei kinnitanud kohtus, et tema arvamusega antud metoodika on täpsem, vaid leidis, et võib tekkida küsimus kändude vanuses ja muudes momentides. Kohtu hinnangul tunnistaja Xxxx OÜ arvamus ei lükka ümber Keskkonnainspektsiooni mõõtmisi ja lugemisi, sest Keskkonnainspektsiooni ametnikud lugesid värsked kännud.
56. B.W selgitas kohtuistungil, et metsateatises määratud raiemaht ei ole oluline. Nimetatud selgitus on eksitav. Metsateatise alusel oli xxxx maaüksuse kinnistu eraldiselt 5 lubatud teostada santaarraiet 17 tm. Sanitaarraie puhul on metsateatisele märgitud maht oluline, kuivõrd sanitaarraiele ei kehti harvendusraie alammäärad, vaid sanitaarraie teostamiseks on MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 7 sätestatud äärmiselt täpselt, milliseid puid sanitaarraie korras raiuda võib. Eeltoodu tähendab, et metsaomanik avastab puistus kahjustatud puud, hindab ära, kui suures mahus kahjustused on või tellib kohe metsakaitselise ekspertiisi ning esitab selle kohta metsateatise sanitaarraie korras haigete puude väljaraieks. Kui sanitaarraie käigu selgub, et puistu kahjustus on suurem, kui varasemalt arvati, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseline ekspertiis kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. Alles peale täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata.
57. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et B.W , kes võõrandas xxxx 12 maaüksuse omanikult M Llt xxxx maaüksuse kasvava metsa raieõiguse 23 500 euroga, pani toime süüdistuses kirjeldatud teod. B.W ise ühtegi puud ei raiunud, kui ta sõlmis ettevõtte OÜ Xxxx nimel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ja saatis oma firma alt vennad Sed harvesteriga metsa puid langetama.

§ 21

lg 1 kohaselt täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. 09.04.2007 Riigikohtu lahendi 31-1-08-16 p 13 kohaselt hinnang, millises täideviimise vormis on konkreetne süütegu toime pandud ehk millises omavahelises suhtes on nn tagaseisja ja teo vahetu toimepanija, sõltub nii tuvastatud faktilistest asjaoludest kui ka neile asjaoludele antavast õiguslikust hinnangust. Süüdistusaktis peab olema näidatud, millistest asjaoludest nähtuvalt leiab süüdistaja, et nn tagaseisja näol oli tegemist vahendliku täideviijaga. Antud asjas on süüdistusaktis välja toodud, et metsaraie keskseks figuuriks ehk toimepanijaks oli B.W , kes lasi harvesteri juhtidel vendadel Stel ebaseaduslikult teostada Mänukse maaüksuselt raiet. Kaitsja on märkinud, et B.W ei hoidnud raide kulgemist oma kontrolli all, seega ei olnud ta raie keskseks figuuriks. Kohtu hinnangul ei vasta nimetatud väide tõele, kuna B.W määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all. Ta ise kinnitas, et ta igapäevaselt metsas ei käinud, kuid jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Ta lasi harvesterimeestel S ja J Sel raiet teostada. Tööde teostamiseks olid vormistud dokumendid B.W ettevõtte OÜ Xxxx nimel, mida kinnitab kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lepinguga oli ära määratud raie teostamise tähtaeg, milleks oli üks aasta, 01.05.2013 kuni 01.05.2014. Metsateatise koos metsade plaani ja takseerkirjeldusega andis xxxx maaüksuse omanik M L B.W kätte, et raietöid tähtaegselt teostada. Metsateatise jm dokumendid andis B.W harvesterimeeste kätte, kes pidid raietöid teostama. Seega välisel vaatlusel on tegemist toimepanijate paljususega, õiguslikus mõttes aga (vahendliku) üksiktäideviimisega. B.W oli huvitatud metsast kasu saama, milleks ta oli ettevõtte OÜ Xxxx nimel sõlminud kasvava metsa võõrandamise lepingu ja tasunud 23 000 eurot. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et B.W on toime pannud üksiktäideviimise korras

§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

30. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav teadis tegelikult, et metsas eraldusel 5 on rohkem kahjustatud puid, kui teatises märgitud 17 tm. Süüdistatav ise ütles, et tema käis enne metsas ära. Samuti teadis ta S Se ütlusest, et kahjustatuid puid on palju. Kuid vaatamata sellele teadmisele, lasi ta raidel jätkuda. Süüdistatava ütlus, et tema hinnangul oli eraldusel 5 kõik õige ja vastas teatisele, ei ole usutav, sest 17 tm ja 118,9 tm vahel on ikka suur vahe. Samuti oli peale raiet ikkagi kahjustatud mets püsti. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk saab olla materiaalne kasu, vastasel juhul ju puuduks süüdistataval eesmärk sellist lepingut teha. Seega saab üleraide teostamise põhjuseks olla selle realiseerimine, mis toob kasu. See näitab, et süüdistatav teadlikult eiras mahavõetava metsa kogust ega peatanud raiet. Asjaolu, et puud võtsid kohati valesti maha harvesterimehed, ei välista süüdistatava vastustust, sest vendade Ste ütlustest nähtub, et olgugi, et nad enda hinnangul teavad metsast palju, siis tegelikult ei teadnud nad piisavalt ning B.W pidi metsaraide jätkumiseks võtma uue metsateatise. Seega sai B.W aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. B.W tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu 13 tunnistab kohus B.W süüdi

§ 356lg 1 järgi.

KARISTUS 31.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 356lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Tegemist on keskkonnavastase süüteoga. B.W end talle esitatud süüdistuses

§ 356lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud.

Seega ei esine tema käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes ei ole B.W varem kriminaalkorras süüdi mõistetud. 32. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, siis peab kohus põhjendatuks B.W isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 9 kuud vangistust, mille võib jätta tingimisi, KaS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kohaldamata. Kohtu hinnangul ei omaks rahaline karistus B.W suhtes karistuslikku mõju. Liiatigi on B.W tekitatud keskkonnale kahju summas 9500,56 eurot, siis rahalise karistuse mõistmine ei soosiks teda hüvitama tekitatud kahju.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab B.W katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.03.2019. TSIVIILHAGI 33. Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi B.W vastu nõudega 9500,56 euro hüvitamiseks. Faktilised asjaolud 34. B.W teostas 2013. aasta kevadel ja suvel xxxx maaüksuse metsaeraldiselt 5, 6, 10, ebaseadusliku raie, millega on tekitatud keskkonnale kahju 9500,56 eurot. Metsaseaduse (MS) § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. MS § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskirja“ § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/

1. ha)märgitust. Antud juhul on B.W korraldanud raie nii, et: xxxx maaüksuse eraldiselt 5, kus raiekohal kasvas 60 aasta vanune kuuse enamusega 23 meetri kõrgune puistu, on 0,06 ha suurune ala raiutud lagedaks ja 1,64 ha suurusel alal viidi kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 23 m2/ha asemel 9,7 m2 /ha. Eraldisel 5 tekitati keskkonnale kahju 6343,68 eurot. Xxxx maaüksuse eraldisel 6, kus raiekohal kasvas 45 aasta vanune kuuse enamusega 20 meetri kõrgune puistu, viidi 1,31 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 20,5 m2 /ha asemel 18,8 m2/ha. Eraldisel 6 tekitati keskkonnale kahju 1425,28 eurot. 14 Xxxx maaüksuse eraldisel 10, kus kasvas 35 aasta vanune kase enamusega 20 meetri kõrgune puistu, viidi 0,09 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 14,4 m2/ha asemel 0 m2/ha. Eraldisel 10 tekitati keskkonnale kahju 1731,60 eurot. Keskkonnakahju tekkis põhjusel, et xxxx maaüksuse metsaeraldistelt 5, 6, 10 teostati ebaseaduslik raie, millega viidi rinnaspindala lubatust madalamaks. Kostja kahjustava tegevuse puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Nõude alus 35. MS § 67 lg 1 p 1 järgi hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju kahju tekitanud isik riigile MS § 67 sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. MS § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse MS § 67 lg 2 p 1 nimetatud juhtudel keskkonnale tekitatud kahju vastavat metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määrades. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistliku abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Keskkonnale tekitatud kahju arvestus 36. MS § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse MS § 67 lg 2 p 1 nimetatud juhtudel keskkonnale tekitatud kahju vastavat metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määrades. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60-aastase kuuse enamusega puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot 1 ruutmeetri kohta, 41-50-aastase kuue enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta, 31-40-aastase kase enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri kohta. Mänukse maaüksuse eraldiselt 5 teostati raiet 0,06 ha. Raiekohal kasvas 60 aasta vanune kuuse enamusega 23 meetri kõrgune puistu suurune ala. Raie tulemusena viidi 0,06 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 23 m2/ha asemel 0 m2/ha. Kuna eraldisel 5 on raie-eelne rinnaspindala alla lubatud alammäära, siis keskkonnakahju arvestamisel on aluseks võetud raie-eelne rinnaspindala, milleks on 18 m2/ha. Xxxx maaüksuse eraldisel 5 (0,06 ha osas) arvestatakse kahju järgmiselt: 18 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2 ) x 480 (kahju arvestamis määr 1 ha kohta) x 0,06 (ebaseaduslikult raiutud
2. ha)on 518,4 (keskkonnale tekitatud kahju). Xxxx maaüksuse eraldiselt 5 teostati raiet 1,64 ha. Raiekohal kasvas 60 aasta vanune kuuse enamusega 23 meetri kõrgune puistu suurune ala. Raie tulemusena viidi 1,64 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 23 m2/ha asemel 9,7 m2/ha. Kuna eraldisel 5 on raie-eelne rinnaspindala alla lubatud alammäära, siis keskkonnakahju arvestamisel on aluseks võetud raie-eelne rinnaspindala, milleks on 17,1 m2/ha, seega ebaseaduslik vähenemine on 7,4 m2/ha. Xxxx maaüksuse eraldisel 5 (1,64 ha osas) arvestatakse kahju järgmiselt: 7,4 (ebaseaduslik 15 vähenemine 1 ha kohta m2 ) x 480 (kahju arvestamis määr 1 ha kohta) x 1,64 (ebaseaduslikult raiutud
3. ha)on 5825,28 (keskkonnale tekitatud kahju). Eraldisel 5 tekitati kokku keskkonnale kahju 6343,68 eurot. Xxxx maaüksuse eraldisel 6 teostati raie 1,31 ha suurusel pindalal. Raiekohal kasvas 45 aasta vanune kuuse enamusega 20 meetri kõrgune puistu. Raie tulemusena viidi 1,31 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 20,5 m2 /ha asemel 18,8 m2/ha. Xxxx maaüksuse eraldiselt 6 arvestatakse kahju järgmiselt: 1,7 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 640 (kahju arvestamis määr 1 ha kohta) x 1,31 (ebaseaduslikult raiutud
4. ha)on 1425,28 (keskkonnale tekitatud kahju). Eraldisel 6 tekitati keskkonnale kahju 1425,28 eurot. Xxxx maaüksuse eraldisel 10 teostati raie 0,09 ha suurusel pindalal. Raiekohal kasvas 35 aasta vanune kase enamusega 20 meetri kõrgune puistu. Raie tulemusena viidi 0,09 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 14,8 m2/ha asemel 0 m2/ha. Xxxx maaüksuse eraldiselt 10 arvestatakse kahju järgmiselt: 14,8 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2 ) x 1300 (kahju arvestamis määr 1 ha kohta) x 0,09 (ebaseaduslikult raiutud
5. ha)on 1731,3 (keskkonnale tekitatud kahju). Eraldisel 10 tekitati keskkonnale kahju 1731,60 eurot. Kogu kahju 9500,56 eurot. Keskkonnainspektsioon palub B.W-lt välja mõista tekitatud keskkonnakahju 9500,56 eurot. Hüvitis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxx, viitenumbriga 2800049463. 37. Kohus leiab, et keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 9500,56 eurot on tõendamist leidnud kriminaalasja materjalidega ning tsiviilhagis välja toodud hagi aluseks olevate asjaoludega. Hageja on nõude aluseks toonud Metsaseaduse § 67 ja VÕS § 133. Riigikohtu lahendite 3-2-1-158-16 p 12, p 13 ja 3-1-1-35-08 alusel ei saa nõude aluseks olla VÕS § 1043, kahju õigusvastane tekitamine ja ka VÕS § 133, mis reguleerib vaid keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise ulatust. Ka viitab selle paragrahvi teine lõige selgelt, et sellise kahju hüvitamiseks peab olema seaduses sätestatud kord. Nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest, st tegu on avalik-õigusliku suhtega ja seega avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega. Kahjuhüvitise suurus on õigusaktis fikseeritud, hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske (kui mitte võimatu) välja arvutada. Sel hüvitisel on ka selgelt sanktsiooniline iseloom, mis ei ole omane eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele (vt sarnase toimega ülereostustasu kohta ka nt Riigikohtu 01.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 69). Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Loata kalapüügiga keskkonnale tekitatud kahju on sarnane kahjuga, mis on keskkonnale tekitatud looduskaitseseaduse (LKS), metsaseaduse (MS) või maapõueseaduse (MaaPS) sätete rikkumisega ning mille kohta Riigikohus on ka varem leidnud, et tegu on looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahjuga (vt nt Riigikohtu 03.10.2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-08, p 24; 13.11.2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-67-14, p 58). Sarnases situatsioonis keskkonnakahju heastamise kulude hüvitamist reguleerib keskkonnavastutuse seadus (KeVS). Eeltoodu tõttu tuleb hagi nõudena lähtuda Metsaseaduses sätestatust ning jätta kohaldamata 16 VÕS § 133. Tsiviilhagis välja toodud kahju arvestus on õigesti Metsaseaduse §-de 31 ja 67 ning metsaseaduse lisa 2 ja lisa 3 järgi välja arvutatud. Kohus leiab, et kahju kuulub süüdimõistetult välja mõistmisele Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks. Kohus rahuldab kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu tsiviilhagi täielikult ning mõistab Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja § 67 lg 3 alusel B.W-lt välja looduskeskkonnale tekitatud kahju summas 9500,56 eurot, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxx, viitenumbriga 2800049463. MENETLUSKULUD 38. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.W-lt menetluskuluna kaitsjatasu 67.20 eurot v.-adv. Eduard Bulattšik poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. 39. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.W-lt menetluskuluna sundraha 810 eurot riigituludesse. 40. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. B.W kaitsja vandeadvokaat Martin Männik on esitanud järgmised arved: Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi 06.02.2018 arve nr 180138 õigusabi osutamine 17,3 tunni ulatuses (tunnitasu 130 eurot) summas 2271 eurot, lisaks käibemaks summas 454,20 eurot, kokku 2725,20 eurot. Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi 10.04.2018 arve nr 180332 õigusabi osutamine 8,6 tunni ulatuses (tunnitasu 140 eurot) summas 1213,00 eurot, lisaks käibemaks summas 242,60 eurot, kokku 1455,60 eurot. Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi 09.10.2018 arve nr 180881 õigusabi osutamine 6,9 tunni ulatuses (tunnitasu 140 eurot) summas 974,00 eurot, lisaks käibemaks summas 194,80 eurot, kokku 1168,80 eurot. Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi 06.12.2018 arve nr 181091 õigusabi osutamine 0,5 tunni ulatuses (tunnitasu 140 eurot) summas 71 eurot, lisaks käibemaks summas 14,20 eurot, kokku 85,20 eurot. Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi 30.01.2019 arve nr 190089 õigusabi osutamine 14,3 tunni ulatuses (tunnitasu 140 eurot) summas 2045,00 eurot, lisaks käibemaks summas 409,00 eurot, kokku 2454,00 eurot. Kokku 6411,60 eurot. Jätta B.W menetluskulud tema enda kanda, kuna vastavalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 17 28.11.2019 Riigikohtu kohtuotsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus. 19.03.2019 kohtuotsus 1-17-5210 jõustus osaliselt 28. novembril 2019 Riigikohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 18