← Eesti

1-17-5210/59

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 31lg-te 2 ja 4 nõudeid ning tekitas 5825 euro 28 sendi suuruse keskkonnakahju.

Eraldisel nr 6 oli lubatud teha 98 tihumeetri ulatuses harvendusraiet, kuid raie tegemisel ei pidanud süüdistatav kinni lubatud rinnaspindala alammäärast,

§ 31

lg-te 2 ja 4 nõudeid ning tekitas 1,31 ha suurusel pindalal 1425 euro 28 sendi suuruse keskkonnakahju. Eraldisel nr 10 oli lubatud teha 11 tihumeetri ulatuses harvendusraiet, kuid N.N tegi 0,09 ha ulatuses lageraie. Raie tegemisel ei pidanud ta kinni lubatud raievanusest ega rinnaspindala alammäärast,

§ 29

lg 4 p-de 1, 2 ja 3 ning § 31 lg-te 2 ja 4 nõudeid ning tekitas 1731 euro 60 sendi suuruse keskkonnakahju.

  1. Kuritegu tõendavad N.N-i ja tunnistajate J. S-i, S. S-i, T. T. ning H. M-i ütlused, objekti kontrollimise protokoll koos lisadega, kasvava metsa võõrandamise leping ning selle lisad, metsateatis ja sellele lisatud skeem, takseerkirjeldus ning metsade säästva majandamise kava, samuti kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted.
  2. Süüdistatav seadis Keskkonnainspektsiooni mõõtmistulemuse kahtluse alla, esitades selle kummutamiseks M OÜ arvamuse, kuid osutatud tõend pole usaldusväärne ega jälgitav. Arvamusest ei selgu, missuguseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti ning missugust mõõtemääramatust kasutati. Ka püüdis süüdistatav metsakaitseekspertiisile tuginedes väita, et eraldisel nr 5 oli kahjustatud mets, kuid ekspertiis tehti
  3. aasta novembris ega saa tõendada metsa seisukorda raie tegemise ajal.
  4. Takseerkirjelduse kohaselt oli eraldisel nr 5 enne raiet kaks protsenti esimese rinde puistust nakatunud juurepessu, kolmkümmend protsenti teise rinde puistust oli põdrakahjustusega. Keskkonnainspektsiooni töötajate ütlused tõendavad, et raie käigus lõigati puistust välja terved puud.
  5. aastal raiuti eraldiselt nr 5 välja kaks kolmandikku puistust. Raiuti terveid puid. Kasvama jäi üks kolmandik puistust, millest kaks kolmandikku oli põdrakahjustusega või nakatunud juurepessu. Seda kinnitab
  6. a ekspertiisi tulemus. E. D. ütlused selle kohta, et puud võisid olla kahjustatud varem, ei kinnita, et kaks aastat varem olidki puud kahjustunud. Kahe aastaga metsa seisund muutus.
  7. aastal lageraie tegemiseks antud luba ei tõenda samuti, et
  8. aastal oli eraldisel ainult haige ja kahjustatud mets, mida võis raiuda metsateatiseta. Eraldistel nr 6 ja nr 10 oli lubatud harvendusraie, kuid raie käigus lõigati mets liiga hõredaks.
  9. Keskkonnainspektsiooni mõõtmistulemused on usaldusväärsed, sest need tehti kehtestatud mõõtemetoodikat järgides. Mõõtmistulemuse jälgitavus tagati kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt vormistatud mõõtmise abil. Objekti kontrollimise protokollist nähtub, et raiemahtu hinnati värskete kändude järgi. Seda kinnitasid T. T. ja H. M. Tunnistajate ütlused ja mõõtmistulemused osutavad, et raie eesmärk ei olnud metsa väärtust tõstva hooldusraie tegemine, vaid suurema väärtusega puude väljaraiumine. 2

(9)1-17-5210
  1. M OÜ juhatuse liige L. M. andis ebaselgeid ja üldiseid ütlusi. Kõigi kändude ja kasvavate puude mõõtmine on tunduvalt täpsem meetod, sest sellisel juhul on inimlikest teguritest lähtuv eksimisvõimalus väiksem. Kõigi kasvavate puude ülemõõtmine näitab täpselt, mitu puud mõõtmise ajal puistus kasvas ja missugune oli puistu enne ning pärast raiet. Mõõtmise usaldusväärsust kinnitab ka mõõtmise ja
  2. aasta ekspertiisi tulemuste võrdlus.
  3. MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 7 on ette nähtud, milliseid puid võib sanitaarraie korras raiuda. Kui selgub, et puistu kahjustus on arvatust suurem, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseekspertiis kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. Pärast täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata.
  4. N.N puid ei raiunud, vaid lasi seda teha J. S-il ja S. S-il. KarS § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Süüdistuse kohaselt oli N.N metsaraie keskne isik (toimepanija), sest ta lasi langetustraktori juhtidel teha ebaseadusliku metsaraie. Süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning hoidis selle kulgemist enda kontrolli all. N.N ei käinud iga päev metsas, kuid jälgis tööde kulgemist. Ta andis metsateatise jm dokumendid langetustraktori juhtide kätte. Õiguslikus mõttes on tegemist KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo vahendliku täideviimisega.
  5. Süüdistatav teadis, et eraldisel nr 5 on rohkem kahjustatud puid kui metsateatises märgitud 17 tihumeetrit, sest ta käis enne raiet metsas. Sellele teadmisele vaatamata lasi ta raiel jätkuda. N.N-i vastupidised ütlused pole usutavad, sest lubatud 17 tihumeetri ja raiutud 118,9 tihumeetri vahel on märkimisväärne erinevus. Süüdistatav eiras teadlikult raiutud metsa kogust ega peatanud raiet. Langetustraktori juhid võisid raie tegemisel eksida, kuid see süüdistatava vastutust ei välista. Raie jätkamiseks tuli võtta uus metsateatis. Süüdistatav sai aru, et ta täidab süüteokoosseisu tunnused, ja möönis seda.
  6. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, tuleb N.N-i karistada vangistusega, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Rahalisel karistusel poleks mõju ning see ei soosiks kahju hüvitamist. Apellatsioon
  7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.N-i kaitsja vandeadvokaat Martin Männik, taotledes otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Ringkonnakohtu otsus
  8. Tartu Ringkonnakohtu
  9. mai
  10. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
  11. Maakohus pole hinnanud mõõtetulemust kinnitavaid tõendeid valesti ega jätnud tekkinud kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendamata. Kuigi prokurör soovis kohtule esitada mõõtevahendite taatlustunnistusi, ei võetud uusi tõendeid vastu põhjusel, et need oleks tulnud esitada koos süüdistusaktiga. Teised tõendid kinnitavad siiski, et mõõtmistulemus on usaldusväärne. H. M-i ja T. T. ütlusi ei saa kummutada L. M-i ning E. D. ütluste ega eksperdiarvamustega. Keskkonnainspektsiooni ametnikud tegid kontrolli ja mõõtmise värskete jälgede põhjal
  12. a oktoobris, L. M. ning E. D. andsid arvamuse hiljem. Seejuures ei käinud L. M. sündmuskohal, 3
(9)1-17-5210 E. D. ei andnud aga hinnangut selle kohta, missuguses seisukorras oli mets varem. Lisaks pole M OÜ arvamus usaldusväärne ega jälgitav, sest sellest ei nähtu, missuguseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti ning millist mõõtemääramatust kasutati. Objekti kontrollimise protokollis toodi need andmed välja.
  2. a metsakaitseekspertiis kinnitab Keskkonnainspektsiooni järeldust, mille kohaselt lasi süüdistatav välja raiuda terved puud ning jätta kasvama peamiselt haiged ja kahjustatud puud. Kaitseväide, et objekti kontrollimise protokoll ei kajasta kahjustatud kändude (puude) loendamist, on kummutatud protokollile lisatud kasvavate puude lugemise lehtedega. Viimastest nähtuvad muu hulgas kahjustatud puude loendamise andmed. Metsateatise kohaselt võis eraldisel nr 5 teha 17 tihumeetri ulatuses sanitaarraiet, süüdistatav aga metsa majandamise eeskirja § 7 nõudeid ei järginud. Kõrvaldamata kahtlusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 tähenduses pole ja kuriteosündmus on tuvastatud.
  3. N.N määras, kus ja kuidas puid raiuda, juhtis raiet ning hoidis selle kulgemist enda kontrolli all. Ta ei käinud metsas iga päev, kuid jälgis tööde käiku. Raiet tegid langetustraktori juhid, kellele süüdistatav andis metsateatise jm dokumendid, mistõttu on tegemist vahendliku üksiktäideviimisega. Süüdistatav teadis, et eraldisel nr 5 on rohkem kahjustatud puid kui metsateatises oli märgitud. Üleraie põhjuseks oli raiutud puidu realiseerimise ja kasu saamise soov. Süüdistatav eiras teadlikult raiutud puidu kogust ega peatanud raiet. Langetustraktori juhtide eksimus tema vastutust ei välista. Süüdistatav sai aru, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, ja möönis seda. Arvestades N.N-i süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, kohaldas maakohus karistusena õigesti lühiajalist vangistust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N.N-i kaitsja vandeadvokaat M. Männik, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks kohtule, kes kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kassaatori põhiväited on järgmised.
  5. Keskkonnakahju suurust puudutav mõõtetulemus pole jälgitav ega tõendatud, sest mõõtmiseks kasutatud seadmed ei vastanud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuetele. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa taatlemist ega keskkonnakahju suurust tunnistajate ütlustega tõendada. Dokumentides peab olema fikseeritud kasutatud mõõtevahendite nimetus ja andmed kalibreerimise või taatlemise kohta. Kuivõrd sellised andmed puuduvad, kohaldati süüdimõistvat otsust tehes ebaõigesti materiaalõigust ja rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ka rikuti N.N-i süüditunnistamisega süütuse presumptsiooni, pöörati tõendamiskoormis ümber süüdistatava kahjuks ja rajati otsus oletustele. Lisaks jättis ringkonnakohus osa tõendeid hindamata, millega rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
  6. Mõõtmine oli subjektiivne, kuivõrd ei arvestatud tegelikke asjaolusid ega metsa seisukorda enne raie tegemist. Tõendatud pole H. M-i ja T. T. ütlused, mille kohaselt nad mõõtsid värskelt raiutud puude kände. Tekkinud kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Oletuslik on järeldus, et süüdistatav rikkus metsa majandamise eeskirja § 7 nõudeid. E. D. ütlused ja
  7. a ekspertiisiakt tõendavad eraldiste nr 5 ja nr 6 seisundit ning seda, et nendel eraldistel tuli metsa kehva seisundi 4
(9)1-17-5210 tõttu teha lageraie. Nendest tõenditest lähtudes ei olnud raie ebaseaduslik. E. D. ütlused ei saa kinnitada, et
  1. aastal raiuti terveid puid. Ringkonnakohus seda ei hinnanud, millega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
  2. Riigikohtu praktika järgi ei saa teovalitsemise kvaliteeti sisustada üksnes raiekoha kättenäitamisega. N.N ei olnud raie tegemisel keskne isik ega hoidnud selle kulgemist enda kontrolli all. Ta ei valitsenud raietöölisi ülekaaluka teadmisega, ei viinud neid eksimusse ega kasutanud ära nende teadmatust. Süüdistatav ei kontrollinud puude langetamist, mistõttu ei saa süüdistuses kirjeldatud käitumist pidada tahtlikuks teoks. Järelikult ei saanud ta möönda raiemahu väidetavat ületamist. Pole tõendatud, et N.N käskis tunnistajatel raiuda rohkem puid, kui oli lubatud metsateatisega, või et ta määras, et puid tuleb raiuda ebaseaduslikult. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 21 lg-t
  3. Süüdistuses kirjeldatud teo tuvastamatuse ning keskkonnale tekitatud kahju tõendamatuse tõttu tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
  4. Kohtud ei põhjendanud, miks peab süüdistatavat karistama vangistusega. N.N-il puuduvad kehtivad karistused. Pole arusaadav, miks rahaline karistus ei soodustaks keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Kassatsioonivastus
  5. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Ta märgib, et kassatsioonis vaidlustatakse mõõtmistulemuse õigsust, kuid ringkonnakohus põhjendas kooskõlas KrMS §-ga 61, miks ja missugused tõendid on usaldusväärsed. Samuti põhjendati, miks loetakse kuritegu toimepanduks tahtlikult ja vahendliku üksiktäideviimise vormis. Kohtuotsusest nähtub, missugustele tõenditele N.N-i süüditunnistamisel tugineti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kassaatori hinnangul ei saa KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu pidada tõendatuks põhjusel, et raiutud puidu kogust puudutav mõõtetulemus pole jälgitav ega usaldusväärne. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest vaidlustatud kohtuotsustes analüüsiti põhjalikult Keskkonnainspektsiooni tehtud mõõtmise tulemuse jälgitavust ja usaldusväärsust, aga samuti seda, missugused tõendid ning miks annavad aluse kõneleda Mänukse maaüksusel toimunud metsaraie ebaseaduslikkusest. Muu hulgas põhjendasid kohtud, miks nad ei tuginenud M OÜ arvamusele ja L. M-i ütlustele ning miks ei kinnita kaitseversiooni
  7. a metsakaitseekspertiis ega E. D. ütlused.
  8. Kaitsja kritiseerib mõõtetulemuse jälgitavust ja tõendatust muu hulgas põhjusel, et tema arvates ei saa tuvastada, kas mõõtmiseks kasutatud seadmed vastasid mõõteseaduses sätestatud nõuetele. Kolleegium leiab, et mõõtevahendite taatlemise tunnistuste süüdistusaktis tõendina nimetamata jätmist ei saa prokuratuurile ette heita. Kuivõrd prokuratuur nõustus mõõtmistulemusega ja süüdistusakti koostamise ning kohtusse saatmise ajal ei olnud mõõtevahendite nõuetele vastavuse üle vaidlust, ei olnudki vaja süüdistusaktis vastavaid asjaolusid ega tõendeid kajastada. Lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. mai
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui 5
(9)1-17-5210 kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida. Praeguses asjas ongi prokuratuur kirjeldatud põhimõtetest juhindunud.
  1. Keskkonnainspektsiooni ametnikud on objekti kontrollimise protokollis muu hulgas identifitseeritaval moel kirjeldanud metsa mõõtmiseks kasutatud tehnikavahendeid. Kaitsepoole väidete põhjal tõstatatud kahtluse kõrvaldamiseks soovis prokuratuur kohtuliku arutamise käigus esitada kohtule metsa mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendite taatlemist kinnitavad lisatõendid. Maakohus on kõnealuse taotluse rahuldamisest alusetult keeldunud (vt p 25), viidates taotluse hilinenud esitamisele. Kirjeldatud eksimus pole siiski oluline, sest kohtud tuvastasid teistele tõenditele tuginedes, et objekti kontrollimise protokollis kajastuvat mõõtetulemust saab pidada usaldusväärseks. Kohtute seisukohtade kujunemine nendes küsimustes on jälgitav ja loogiline, mistõttu jäävad kassatsiooni väited kriminaalmenetlusõiguse väidetava rikkumise kohta tagajärjetuks.
  2. Küll märgib kassaator põhjendatult, et süüdistuses ja kohtuotsustes sisalduva karistatava teo kirjelduse põhjal ei saa rääkida kuriteo vahendlikust täideviimisest KarS § 21 lg 1 tähenduses. Seda küsimust otsustades kohaldasid nii maa- kui ka ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust.
  3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vahendliku täideviimise korral peab isiku käitumises tuvastama nn teovalitsemise kvaliteedi. Olukorras, kus isikule heidetakse ette teo toimepanemist vahendliku täideviimise vormis ülekaaluka teadmisega, ei saa aga teovalitsemise kvaliteet tuleneda pelgalt töökoha kättenäitamisest ja töökäsu andmisest (nt raiekohtade kättenäitamine ja raiutava koguse kindlaksmääramine), vaid ülekaalukas teadmine peab esinema koosseisuliste asjaolude suhtes. KarS § 356 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu puhul peab vahendliku täideviimise jaatamiseks kindlaks tegema, et raietööde tegijate arvates oli neil lubatud raiuda puitu mahus, nagu nad seda tegid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. septembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-64-05, p 11,
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-24-06, p-d 7–9 ja
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-82-06, p-d 14 ja 15.)
  10. Süüdistuse kohaselt oli N.N puude ebaseadusliku raie keskne figuur, kes määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ja hoidis selle kulgemist enda kontrolli all. Ta lasi langetustraktori juhtidel S. S-il ning J. S-il ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldistel nr 5, nr 6 ning nr
  11. Teokirjeldusest ei nähtu kooskõlas eelmises punktis refereeritud nõuetega siiski see, kas ja kuidas valitses süüdistatav ebaseadusliku metsaraie vahetult toime pannud isikuid ülekaaluka teadmise, tahte või võimuaparaadi abil. Teisiti öelduna on jäetud süüdistuses sisustamata teovalitsemise kvaliteeti iseloomustavad asjaolud.
  12. Maakohus tuvastas, et N.N ei osalenud vahetult puude langetamises ega viibinud iga päev metsas, kuid ta käis raietöid aeg-ajalt kontrollimas. Metsateatise ja muud dokumendid andis süüdistatav langetustraktori juhtide kätte ning märgistas ära kohad, millistes piirides tuli raiet teha. Maakohtu hinnangul oli tegemist kuriteo vahendliku täideviimisega, kuna süüdistatav teadis, et eraldisel nr 5 oli palju kahjustatud puid, kuid lasi sellele teadmisele vaatamata raie tegemist jätkata. Kohus märkis, et isegi kui osa puid võtsid valesti maha langetustraktoritel töötanud mehed, ei välista see süüdistatava vastutust, kuivõrd töölised ei teadnud, et N.N pidi raie jätkamiseks võtma uue metsateatise.
  13. Nendest seisukohtadest järeldub maakohtu hinnang, et süüdistatav realiseeris KarS § 356 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu tunnused teo valitsemisega ülekaaluka teadmise abil. Sisuliselt leidis kohus, et raietöölised olid tegelike asjaolude suhtes eksimuses. Ringkonnakohus on maakohtu 6
(9)1-17-5210 põhjendusi mehaaniliselt korranud, jättes aga vastamata apellatsiooni ühele kesksele väitele, et tõendid ei kinnita raiet vahetult teinud tööliste valitsemist ülekaaluka teadmisega ega nende teadmatust ära kasutades eksimusse viimist.
  1. Kolleegium jagab kassaatori arvamust, mille kohaselt on eespool tuvastatud asjaoludest nähtuva põhjal välistatud kuriteo toimepanemise kvalifitseerimine vahendliku täideviimise vormis. Tunnistajate J. S-i ja S. S-i ütlustele tuginevalt tegid kohtud kindlaks, et süüdistatav andis raietöölistele metsateatise ja muud dokumendid ning kooskõlastas kohad, mille piires tuli raiet teha. Öeldust tulenevalt on alusetu väita, justkui saanuks tööd vahetult teinud isikud lähtuda teadmisest, et nad võisid puid raiuda just sellises mahus, nagu nad seda tegid.
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab menetleja tuvastama ning esitama faktid, mille alusel saab tõsikindlalt väita, et vahend tegutses tegu toime pannes (metsa raiudes) tema jaoks vältimatus eksimuses (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-24-06, p 9). N.N-ile esitatud süüdistus selliste faktiliste asjaolude kirjeldust ei sisalda, mistõttu ei saa teda süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises vahendliku täideviimise vormis.
  3. KarS § 21 lg 1 ebaõige kohaldamine ei tähenda aga, et N.N tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Nimelt ei eelda kohtumenetluse võistlevus (KrMS § 14) kohtu täielikku seotust kohtumenetluse poolte õiguslike väidetega. Vastupidiselt peab kohus KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Seega ei piirdu kohtu pädevus isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 1-17-1629/44 p 33.)
  6. Vahendliku täideviimise korral võib õiguslikus mõttes olla tegemist üksiktäideviimisega, kuid faktiliselt on ikkagi tegemist toimepanijate paljususega. Küsimused sellest, missugune oli iga isiku roll ja kas sellist käitumist saab isikule karistusõiguslikult ette heita, on õigusliku hindamise esemeks. Eri isikute tegevuse õiguslik hindamine eeldab seega, et süüdistusaktis olevas teokirjelduses saab nn välise vaatluse alusel tuvastada toimepanijate paljususe. N.N-ile esitatud süüdistus seda võimaldab, kuna selles kirjeldatakse muu hulgas teo vahetute täideviijate käitumist. Seetõttu on isiku kaitseõigust rikkumata võimalik KrMS § 268 lg 5 järgi muuta teole antavat õiguslikku hinnangut Riigikohtu otsusega (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-108-06, p-d 12 ja 13). Süüdistatava kaitseõigus kuriteo kvalifikatsiooni muutmisel on tagatud seeläbi, et süüteo toimepanemisse puutuv on olnud kõigis kohtuastmetes keskne kaitsetees ja arutlusküsimus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui tehakse kindlaks süüdistatava osalemine kuriteo toimepanemises, piisab süüdimõistva otsuse tegemiseks minimaalselt isiku käitumises kuriteost osavõtu eelduste tuvastamisest. Ainuüksi süüteo täpse toimepanemise vormi tuvastamatus KrMS § 7 lg 3 kohaselt õigeksmõistva otsuse tegemiseks alust ei anna. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus asjas nr 1-18-86/128, p 69.)
  11. N.N-ile esitatud süüdistuse järgi seisnes teo vahetute täideviijate käitumine kokkuvõtlikult selles, et nad raiusid Mänukse maaüksuse eraldistel nr 5, nr 6 ning nr 10 ebaseaduslikult puid, millega tekitasid 9500 euro 56 sendi suuruse keskkonnakahju. Raietööd vahetult teinud isikud ei saanud lähtuda teadmisest, et nad võisid puid raiuda sellises mahus ja piirides, nagu nad seda tegid, kuivõrd kohtud tuvastasid, et raiele eelnenud ajal andis süüdistatav neile metsateatise ning 7
(9)1-17-5210 muud dokumendid, milles kajastus muu hulgas raiutava puidu maht ja raie liik. Kuigi neid isikuid pole ebaseaduslikus metsaraies süüdistatud ega süüdi tunnistatud, ei välista see võimalust võtta seisukohta, et niisugust käitumist saab hinnata tahtliku õigusvastase teona KarS § 356 lg 1 mõttes.
  1. Samuti tehti kohtuliku arutamise tulemusena kindlaks, et süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning käis töid vahetult kontrollimas. Kuigi tal oli ülevaade raie käigust ja raiemahust, eiras N.N tuvastatud asjaolude kohaselt teadlikult raie ebaseaduslikkust ega peatanud raie tegemist. Järelikult saab rääkida minimaalselt tahtliku kaasabi osutamisest teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole – puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine. Need kohtuotsustega tuvastatud asjaolud võimaldavad Riigikohtul teha KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud otsustuse, käsitades N.N-i olukorda raskendamata talle süüks arvatud käitumist KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteona.
  2. Süüdistatava teo käsitamine kuriteost osavõtuna ei tingi talle kergema karistuse mõistmist. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu seisukohaga, et rahaline karistus ei vastaks N.N-i süü suurusele ega karistuse eesmärkidele. Maakohus on karistusliigi ja -määra valikut põhjendanud ning muu hulgas pidanud asjasse puutuvaks argumenti, et rahalise karistuse täitmist võib mõjutada ka kannatanu tsiviilhagi rahuldamine. Samuti väärib tähelepanu, et süüdistatavale mõistetud karistuse raskus jääb tuntavalt alla sanktsiooni keskmise määra.
  3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a ja Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsuse osas, millega N.N tunnistati süüdi KarS § 356 lg 1 järgi, ning tunnistab süüdistatava süüdi KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, jättes talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
  8. N.N-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu 9334 eurot 80 senti (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu suurus 6411 eurot 60 senti, ringkonnakohtus 1881 eurot 60 senti ja kassatsioonimenetluses 1041 eurot 60 senti. Arvetest nähtub, et advokaadi ühe töötunni hind on 140 eurot.
  9. KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 361 lg 1 p-des 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Riigikohus on seejuures leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-85-08, p 15.4). Kuivõrd kassatsioonimenetluse tulemusena tehakse KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahend, millega tühistatakse maa- ja ringkonnakohtu otsus osaliselt, peab kaaluma apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise põhjendatust.
  12. Vaagides KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust, arvestab kolleegium, et kassatsiooni argumendid on põhjendatud vaid osaliselt. Materiaalõiguse kohaldamist käsitlevad apellatsiooni ja kassatsiooni väited kattuvad. Tegemist pole mahuka õigusliku analüüsiga: materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist käsitlevad argumendid saab kokku võtta ligikaudu ühel leheküljel, samuti ei saa tõstatatud õiguslikku probleemi pidada ülemäära keeruliseks. Öeldut silmas pidades tuleb riigil KrMS § 186 lg 1 kohaselt süüdistatava poolt valitud 8
(9)1-17-5210 kaitsjale apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuna hüvitada kaitsja kuuele töötunnile vastav summa, s.o 1008 eurot (sh käibemaks 168 eurot). Nimetatud summa tuleb välja mõista süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.