← Eesti

1-20-5109/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50§ 57

1-20-5109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2020, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-5109 (20233000913) Kohtunik Meri

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Süüdistatav C.E isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; xxx eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kinni peetud 17.07.2020; edaspidises menetluses tõkendit kohaldatud ei ole Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 251 lg 1, 253 p 1, 254, 2564 lg-st 4 ja 2565 lg 1 p-st 2, lg-st 2 maakohus otsustas: Tunnistada C.E süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 67 (kuuskümmend seitsme) päevamäära, s.o 670 (kuussada seitsekümmend) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, so 17.07.2020, mis vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale. Ärakandmata karistuseks mõista rahaline karistus 64 (kuuskümmend neli) päevamäära, s.o summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui C.E ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.08.2020. 1-20-5109 Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel C.E-lt 3 (kolmeks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub C.E 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid: - Toimikus asuv väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista C.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - kaitsjatasu 54 (viiskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab C.E temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700032113 ning selgitus „C.E , 1-20-5109, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, otsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. C.E-le on esitatud süüdistus selles, et at juhtis 17.07.2020 kella 05.37 paiku Narvas, Tallinna mnt 73 juures sõiduautot Lexus IS200, riikliku reg nr-ga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et C.E ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,83±0,07 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,76 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise 1-20-5109 käitumisega rikkus C.E liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tahtliku tegevusega pani C.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb 18.07.2020 koostatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses kiirmenetluse sätete järgi, tehes ettepaneku tunnistada C.E süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 67 päevamäära ulatuses, s.o rahatrahviga summas 670 eurot, arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 64 päevamäära ulatuses, s.o summas 640 eurot.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 64 miinimumpäevamäära, s.o 640 eurot C.E suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui C.E ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotleb prokurör

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist, s.o C.E-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 3 kuuks. Samuti teeb prokurör ettepaneku C.E-lt kriminaalmenetluse kulude, so 438 euro suuruse sundraha kulu ja 54 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmiseks, võimaldades süüdlasel menetluskulude tasumist kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kriminaalasi saabus kohtusse 18.07.
  2. Süüdistusakt edastatu kaitsjale 18.07.2020, süüdistatavale aga 20.07.
  3. KrMS § -s 253 ette nähtud tähtaeg - viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale – möödus 04.08.
  4. Kohtule ei ole laekunud KrMS § 252 lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisuko hta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele kiirmenetluse ja käskmenetluse reeglite järgi, arvestades prokuröri ettepanekuid.
  5. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et C.E süü on tõendatud kriminaalmenetluses kogutud tõendikogumiga. C.E süüd tõendavad tunnistaja V A ütlused, indikaator- ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, lisaks ka tõend liiklusregistrist ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti tõendavad C.E süüd tema enda ütlused, milles ta tunnistab talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Neile tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et C.E tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

Kuna kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab kohus otsuse vastavalt KrMS § 253 p-le 1 ja §-le 254. 5. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut,

§ 57

lg 1 p -s 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistusliigi ja -määra osas vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega on olemas õiguslik alus riikliku süüdistaja karistusettepanekuga nõustumiseks. 6. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Praegusel juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha (vastavalt KrMS § 2565 lg 2 kohaselt poole võrra vähendatud ulatuses ehk antud juhul 438 eurot) ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (54 eurot) ehk menetluskulu kogusummas 492 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, C.E isikuandmeid ja 1-20-5109 KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut, võimaldab kohus hüvitada süüdistataval menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.