1-15-3246/46

(4)Harju Maakohtu 27.02.2018 määrusega pöörati täitmisele I.Z-ile Harju Maakohtu 29.04.

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 6 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.03.
2. Viru Vangla esitas 07.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 11.07.2019 ja lõpp 09.02.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.11.
4. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.11.
5. Kinnipidamisasutusest I.Z-i kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglakaristust kannab teist korda. Esimene vangistus kestis vaid ühe päeva. Mõlemal korral pani toime varavastaseid kuritegusid. Varasemalt oli karistatud ka dokumendi rikkumise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja raske majanduslik olukord. Isikul on alla aastane karistus, millest lähtuvalt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtis kuni 13.11.
6. I.Z-il kindel elukoht Eestis puudub. Isikul on elukoht Saksamaal. Elas üürikorteris koos elukaaslasega ja kahe elukaaslase lapsega. Eestis puudub elukoht. Kuna I.Z-il Eestis kindel elukoht puudub, on tal võimalus elama asuda xxx, mille juhataja selgitas, et I.Z-ile tagatakse tingimisi enne tähtaega vabanemisel elukoht xxx. Isik on põhiharidusega. Lõpetas ta 2004 aastal Saksamaal põhikooli. Peale seda läks Tallinnase ja 2011 aastal läks õppima automehaanikuks, kuid jättis pooleli ja läks tööle. Isik valdab vene, saksa ja inglise keelt. Riigikeelt valdab algtasemel. Enne vangistust isik töötas Saksamaal ametlikult täiskohaga arvutifirmas data typist ametikohal. Hindab oma majandusliku olukorda mitterahuldavaks. Palk oli üldiselt väike. Enne vangistust otsis teist töökohta parema palgaga. Täitise järgi on isikul rohkem kui 4000 eurot rahalisi nõudeid. Viimane ja eelviimane kuritegu oli pandud toime majandusliku kasusaamise eesmärgil. Vabanemisjärgselt I.Z plaanib tööle asuda Saksamaale, töökoha andmeid ei esitanud. Eestisse elama jäädes isikul on võimalik ennast registreerida Töötukassas. Lähedastest on isikul ema ja tütar. Isiku tütar elab Tallinnas ja isik temaga ei suhtle. Saksamaal elab elukaaslasega, kellega kavatseb vabanemisel abielluda. Septembris sündis neil ühine laps. Isiku sõnul on temal Saksamaal seadusekuulekad sõbrad. Kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle. Mõjutatavaks ennast ei pea, kuriteod olid toime pandud üksinda. Isiku ükskõikne käitumine kohtu pool määratud ÜKT täitmise osas näitab, et isiku elustiil on hoolimatu ja ükskõikne. Isiku enda väitel alkohol probleemiks ei ole ning sõltlaseks ennast ei pea. Isik pani viimati kuritegu, olles alkoholijoobes 2014 aastal. Vanglal puuduvad andmed, et isik kasutas alkoholijoobes vägivalda. Väärteokorras oli AS järgi karistatud 2013 aastal. Isiku sõnade kohaselt proovis viimati narkootikume 2015 aastal. Proovis kanepit ja amfetamiini. Süstinud narkootikume pole. Vanglal puuduvad andmed, et isik oleks narkojoobes vägivalda kasutanud. Väärteokorras oli karistatud NPALS`i järgi kaks korda 2013 aastal. 2

(4)Tervisega probleeme isikul ei ole. Isik ei asunud täitma temale kohtu pool määratud ÜK tunde ja kolis Saksamaale. Saksamaal peeti isik kinni ja saadeti Eestisse vanglakaristust kandma. Selline tagajärgedega mittearvestav käitumine näitab, et isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. Olemas kindlad eesmärgid nagu töötamine ja laste kasvatamine. Isikul puuduvad kuritegelikud hoiakud. Ametnikega suhtleb viisakalt. I.Z on varem kriminaalhooldusele määratud KarS § 69 lg 4 alusel - mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1 p 6 sätestatud käitumiskontrolli kohustusi. I.Z hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, rikkus registreerimiskohustust ja ei küsinud luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Viimastel aastatel ei ole uusi kuritegusid toime pannud, mis näitab, et motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Isik on väheohtlik avalikkusele. Oht seisneb selles, et isik võib tekitada oma käitumisega materiaalset kahju eraisikutele sealhulgas rikkuda dokumente. Oht on tõenäolisem kui isik on materiaalsetes raskustes. Viru Vangla, arvestades I.Z-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab I.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 21.11.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist kuna soovib pärast karistuse ärakandmist lahkuda Eestist ja kolida Saksamaale, kus elab tema elukaaslane. Kinnipeetav selgitas, et tal sündis Saksamaal laps. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti toetab, nagu ka vangla, I.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et I.Z-i tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristatust varguste toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Peale vabanemist puudub isikul Eestis garanteeritud töökoht, ta ei ole omandatud erialasid ning isikul on võlad, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemise riski. 3

(4)Samas tuleb positiivseks lugeda, et I.Z-il on olemas toetav lähivõrgustik, elukoht, tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning elukoht kuidagi takistab I.Z-i uute kuritegude toimepanemast. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud talle kohtulahenditega ettenähtud kohustuste täitmisest (ta ei teinud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt ning ei ole taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks). Seega I.Z ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Peale selle, tuleb arvestada ka kinnipeetava sooviga kanda karistust lõpuni. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu I.Z-i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuse puudumine, võõrkeele valdamine, elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest, töökoha puudumine, katseajal kontrollnõuete rikkumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu I.Z-i Harju Maakohtu 29.04.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 4