Obsah (7)

§ 238§ 408§ 318§ 315§ 311§ 326§ 175

1-19-6814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6814 Kohtukoosseis Kriminaalasi Kohtunik Orvi Koik J.O süüdistuse

§ 238lg 2 alusel vähendati 1 J.O-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõisteti J.O-le 5 kuud 10 päeva vangistust. J.O võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 28.08.2019.a.

1. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja Jugans Grossmann, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 30.augusti 2019 otsus karistuse mõistmise osas ning mõista J.O-le kergem karistus ning lisaks taotleb anda ringkonnakohtul hinnang kohtuotsuse jõustumise osas. 2.1 J.O ei ole nõus talle mõistetud karistusega 8 kuud vangistust ja leiab et kuna varastatud alkoholi maksumus oli ainult natuke üle 3 euro, siis karistus oleks pidanud olema tuduvalt väiksem. Ka kaitsja leiab, et tema poolt toime pandud teo eest mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toime pandud teo iseloomuga. On muidugi õige, et J.O on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, kuid samas karistuse mõistmisel oleks tulnud arvestada ka varastatud eseme väärtust. Vargus jäi lõpule viimata ning varastatud ese on tagastatud kauplusele ning materiaalselt kahju ei ole tekitatud. 2.2 J.O kinnitas otsuse kuulutamise päeval oma allkirjaga, et ta ei soovi kasutada apellatsiooniõigust. Sama kinnitas ka kaitsja. Paari päeva pärast mõtles J.O ringi ning esitas
2. septembril 2019 kohtule teate, et ta soovib esitada apellatsioonkaebust. 2.3 Harju Maakohus oma kirjaga 04.septembrist 2019 teatas J.O-le , et kuivõrd ta andis kohtuotsuse kuulutamisel kirjalikult allkirja apellatsioonõigusest loobumise kohta, siis kohtuotsus jõustus 31.09.
3. Sellest lähtuvalt kohus keeldus täismahus kohtuotsuse tegemisest. Kaitsja ei nõustu Harju Maakohtu seisukohaga kohtuotsuse jõustumise osas ja kuivõrd kohtunike hulgas on selles küsimuses erinevaid seisukohti, siis kaitsja soovib, et Ringkonnakohus annaks selle osas oma seisukoha. 2.4

§ 408

on loetletud kohtuotsuse jõustumise alused ning seal puudub selline jõustumise alus nagu kaebeõigusest loobumine. Ka

§ 318

lg 3 ei sea piiranguid apellatsiooni esitamiseks põhjusel, et isik on kohtuotsuse kuulutamisel loobunud apellatsioonõigusest. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-61-05 p-s 6 küll märgib, et mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, kuid Riigikohus ei ole seda seisukohta põhjalikumalt põhjendanud ning nimetatud kaasuses jäeti määruskaebus rahuldamata selletõttu, et isik ei olnud teatanud apellatsiooni esitamise soovist ega esitanud apellatsiooni õigeaegselt. Antud juhul J.O teatas õigeaegselt apellatsiooni kasutamise soovist. Eelnevast lähtudes on ringkonnakohtul vaja kujundada ühtne seisukoht, kas kohtotsus jõustub kaebeõigusest loobumise korral ja kas isikul on õigus ka oma seisukohta muuta ning hiljem lahti öelda oma kaebeõigusest loobumise seisukohast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel. 3.1

§ 315

lg 5 p 2 ja lg 6, 7 kohaselt pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist eesistuja teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kui kohtuistungil loobusid apellatsiooniõigusest kõik kohtumenetluse pooled või kui seitsmepäevase 2 apellatsiooni tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes sissejuhatus ja resolutiivosa. 3.2

§ 315

lg 8 sätestab, et kui kohtumenetluse kõik pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest juba kohtuistungil, siis märgitakse kohtuotsuses üksnes sissejuhatus ja resolutiivosa ning selline resolutiivotsus jõustub juba järgmisel päeval ja sellele enam apellatsiooni esitada ei saa. 3.3 Kohtuotsuse kuulutamisel maakohtus süüdistatav J.O ning tema kaitsja Jugans Grossmann andsid koheselt kohtuistungil allkirja selle kohta, et loobuvad apellatsiooniõigusest (tl 51). Ka prokurör, kellel puudub õigus esitada

§ 318

lg 3 p 2 alusel apellatsiooni on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta. Samuti on apellatsiooniõigusest loobumine kantud kohtuistungi protokolli

§ 315lg 6 kohaselt (tl 47 pöördel).

Seega märkis kohus kohtuotsuses üksnes

§ 311ja 313 sätestatu.

3.4 Kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa, eranditult kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest (

§ 315

lg 7), jõustub kohtuotsus kohe järgmisest päevast ja mingist loobumise tagasivõtmisest enam rääkida ei saa. Käesoleval juhul on kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõigusest loobunud. Seega jõustus Harju Maakohtu

1. augusti 2019.a otsus J.O süüdimõistmises ja karistamises
2. augustil 2019.a. ning jõustunud kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada ei saa. Selline ringkonnakohtu seisukoht kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrused nr 1-08-11003, 1-09-6831, 1-15-2682, 1-16-3044, 1-19-1291, 1-19-6120). 3.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märkinud (vt nt nr 3-1-1-61-05), et mõiste ”apellatsiooniõigusest loobumine” tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seega tuleb ringkonnakohtul juhindudes

§ 326

lg 2 p 3 alusel apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile, kuivõrd apellatsiooniõigusest loobumisega kaotas kaitsja õiguse kohtuotsuse peale apelleerida. 4.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on J.O-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. J.O kaitsja Jugans Grossmann esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal J.O taotlusel vestluseks, maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Lisaks esitas kaitsja sõidukulud 5,10 eurot, millele lisandub käibemaks 1,02 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks kokku 86,10 eurot, millele lisandub käibemaks 17,22 eurot ning Advokaadibüroo Jugans Grossmann kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 103,32 eurot. Antud summa tuleb J.O-lt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 315

lg 7, 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. (allkirjastatud digitaalselt) 3