Obsah (8)

§ 424§ 74§ 75§ 199§ 64§ 68§ 50§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9364 (18284000411) Kohtulahend Tartu Maakohtu 07. detsembri 2018 otsus X.G

§ 424

lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud, millest kandmata karistus 1 aasta 7 kuud 15 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders, kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat Süüdimõistetu Kaitsja (riigi õigusabi korras) X.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx) vandeadvokaat Otto Preem Asja arutamise kuupäev 18.10.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne X.G-le Tartu Maakohtu

1. detsembri 2018.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada X.G-le Tartu Maakohtu
3. detsembri 2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9364 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. veebruar 2022.a. 3.

§ 75

lg 4 alusel määrata X.G-le katseajaks lisakohustusena hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, mitte tihedamini kui üks kord kuus, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

1. Välja mõista X.G-lt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata menetluskulud tasumisele 6 (kuue) kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 32 (kolmkümmend kaks) eurot 80 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99918700065710 ning selgituse “nr 1-18-9364, menetluskulu, X.G “.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Valga Advokaadibüroo kasuks 196,80 eurot (s.h käibemaks 32,80 eurot) vandeadvokaadi Otto Preemi poolt süüdimõistetu X.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
4. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
5. X.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõistetud talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti X.G-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 25.-26.08.2018 ja 30.09.-02.10.2018, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja X.G-l loeti kandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 10 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 7 kuud 15 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. X.G-le määrati katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva ei pöörata täitmisele, kui X.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

X.G-le määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati, et X.G on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele 2 ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti X.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Tartu Maakohtu 28.04.2020 määrusega jäeti X.G-le mõistetud karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. detsember
2. Tartu Maakohtu 24.07.2020 määrusega jäeti X.G-le mõistetud karistus täitmisele pööramata ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati X.G käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). 2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu X.G kohta. Ettekandest nähtuvalt kontrolliti 14.07.2021 kell 05.57 PPA Lõuna prefektuuri välijuhi Mare Maalmeistri poolt X.G , kellel tuvastati alkoholijoobe tunnused. Indikaatorvahendiga AlcoQuant tuvastati X.G-l alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta. Sellest tulenevalt on X.G rikkunud Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (

§ 75lg 2 p 2).

Esmakohtumine X.G-ga toimus 09.01.2019, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 05.03.2019 tutvustati X.G-le esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt viidi kriminaalhooldusalusega läbi järgmised tegevused: analüüsiv vestlus alkoholi tarvitamise mustrite nägemiseks ja analüüsiv vestlus suhtlusringkonna plussidest ja miinustest. AUDIT-testi täitmisest isik keeldus, kuna enda sõnul alkoholi ei tarvitanud ning testi tegemine ei olnud hooldusaluse sõnul otstarbekas. X.G ei ilmunud 02.04.2019 registreerimisele ega teavitanud eelnevalt ametnikku. Telefoni teel lepiti ametnikuga kokku uus aeg – 09.04.

1. X.G ei ilmunud ka siis kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (teavitas eelnevalt ametnikku, et seoses töökohustuste täitmisega registreerimisele ei tule). 02.04.2019 ja 09.04.2019 rikkumise kohta andis X.G 16.04.2019 järgmise seletuse: „Mina X.G ei saanud tulla 02.04.2019 kriminaalhooldusesse, kuna algselt oli aeg 03.04.2019 ja selle muutmisega puhtalt inimlikkusest unustasin tulla 02.04.2019, kuna jäi meelde ikkagi 03.04.
2. 09.04.2019 muutsin aega, kuna olin tööl ja tegin asendust ja tööpäev oli kella 20.00-ni“. X.G ei ilmunud 06.08.2019 ja 13.08.2019 registreerimisele ega teavitanud eelnevalt ametnikku. 06.08.2019 ja 13.08.2019 rikkumise kohta andis X.G 27.08.2019 järgmise seletuse: „Ei jõudnud 13.08.2019 kriminaalhooldusesse, kuna olen tööga hõivatud ja ununes. Käisin 09.08.2019, kuna kuupäev läks sassi. 06.08.2019 ununes samuti, kuna mul on igast kuupäevasid ja aegu meelde jätta“. Ametnik reageeris 02.04.2019, 06.08.2019 ja 13.08.2019 rikkumistele hoiatusega 15.10.
3. 02.01.2020 kontrollis patrullpolitseinik Keiu Saar väljakutse käigus X.G , kelle puhul tuvastati alkoholijoobe tunnused. Indikaatorvahendiga AlcoQuant tuvastati X.G-l alkoholijoove -alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,12 mg/l kohta. Isik toimetati agressiivse käitumise (millega kaasnes oht hooldusaluse elukaaslasele) tõttu kainenema (

§ 42lg 1).

Sellest tulenevalt rikkus X.G temale Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (

§ 75lg 2 p 2).

Antud küsimuses andis X.G 22.01.2020 järgneva seletuse: „Läksime tülli elukaaslasega, kes oli alkoholijoobes. Olin närvis ja ta pakkus mulle alkoholi, et maha rahuneksin, seal viibis veel tema sõber Marek, kellega mul hea läbisaamine pole. Marek ajas Ivariga juttu ja ässitas teda, et too mulle politsei kutsuks, kuna mul on alkoholikeeld. Ivar alguses ei teinud tema jutust välja ja ütles mulle, et tema minule nii ei tee. Kuid tarvitades veel Marek alkoholi ja olles ebakaine oli Mareku 3 mangumise peale sellega lõpuks nõus. Olen veendumusel, et ei ole vaja kuulata ega usaldada joobes inimesi“. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega 06.01.2020. 25.02.2020 kell 12.30 oli hooldusalusega kokku lepitud registreerimisaeg. 25.02.2020 hommikul helistas hooldusalune kriminaalhooldusametnikule ning teavitas, et ei jõua kokkulepitud ajaks registreerimisele. Antud küsimuses andis X.G 27.02.2020 järgneva seletuse: „Elukaaslane läks hommikul 8-ks tööle ja ma ei saanud linna selleks ajaks, kuna minu elukohast tuleb buss linna poole 12.40 ja ei saanud õigeks ajaks linna“. 27.02.2020 registreerimisel tutvustas ametnik hooldusalusele kohtu poolt määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning andis teada, et isik on lisatud 11.03.2020 algava sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ planeeritute nimekirja (ametnik teavitas hooldusalust programmi toimumise aegadest ja tingimustest, sh tingimusest, et põhjuseta puudumine on rikkumine). Isik 11.03.2020 kell 15.30 sotsiaalprogrammi kohtumisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest ka eelnevalt ametnikku. 11.03.2020 rikkumise kohta andis X.G 11.03.2020 telefoni teel selgituse, mille kohaselt ei teadnud isik, et sotsiaalprogrammis osalemine on kohustuslik ning et unustas sotsiaalprogrammi toimumise aja. Sellest tulenevalt rikkus X.G Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (

§ 75lg 2 p 8).

Ametnik reageeris 11.03.2020 rikkumisele erakorralise ettekande esitamisega kohtule 17.03.2020. 28.04.2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega nr 1-18-9364 jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne X.G-le Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendati

§ 74

lg 4 alusel X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja loeti katseaja lõpptähtajaks 07.12.2021. Vahetult peale eelmainitud kohtumääruse jõustumist saadeti kriminaalhooldusametnikule Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatis (ja protokoll), et 16.05.2020 on X.G Kõvak-Pikal tuvastatud alkoholijoove. 16.05.2020 kell 12.22 kontrolliti patrullpolitseinik Hanno Kirschfeldti poolt X.G , kellel tuvastati alkoholijoobe tunnused. Indikaatorvahendiga AlcoQuant tuvastati isikul alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta. Sellest tulenevalt on X.G rikkunud Tartu Maakohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (

§ 75lg 2 p 2).

Ametnik reageeris rikkumisele erakorralise ettekandega 17.06.

1. 24.07.2020 kohtumäärusega jäeti ametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ja isikule määrati täiendav lisakohustus alluda sõltuvusravile (jõustunud 13.08.2020). X.G läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 17.09.2020 – 05.11.
2. Toimus kuus rühmakohtumist ja üks individuaalvestlus. Sekkuja hinnangul isik endal alkoholi tarvitamise osas probleemi ei näe, siiski avaldas soovi vähendada alkoholi tarvitamist. Programmi käigus selgus, et liigset alkoholi tarvitamist on varasemalt põhjustanud traumeerivad sündmused elu ning pinged kodus. 16.07.2021 Viljandi Haigla päringu vastusest nähtub, et isik on peale 24.07.2020 kohtumääruse jõustumist pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 16.07.
3. 13.08.2021 registreerimisel avaldas isik, et enne 16.07.2021 vastuvõttu on toimunud nõustamised telefoni teel. Lisaks on väidetavalt üks vastuvõtt toimunud ka 11.08.
4. 11.08.2021 laekus Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatis, et väljakutse käigus tuvastati 14.07.2021 kell 05.57 X.G-l alkoholijoove 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Protokollist nähtub, et naine tarvitas koos Ivar Sindiga koos alkoholi, et minna kalale. Kuna hooldusalune kardab paadisõitu, siis I. Sindi ütles, et kui tarvitada alkoholi, siis hirmutunne kaob. 13.08.2021 seletuses tugineb isik rikkumise toimepanemise põhjendustel hoopis alkoholismi taha ega maini paadisõitu. Isiku väidete kohaselt ei olnud tal alkoholi tarvitamise hetkel veel tabletiravi peal, kuid nüüdseks on arst kirjutanud talle ravimid. Ravimitega on alkoholi keelatud tarvitada ning isiku väidete kohaselt on ta sellest ka kinni pidanud. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 32 registreerimist. Isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi on teadaolevalt kontrollitud 18 korral, millest kolmel korral on isikul esinenud joobe tunnused (02.01.2020; 16.05.2020; 14.07.2021). Kriminaalhooldusametis on eelmainitud 4 kohustust kontrollitud 15 korda ( tulemused negatiivsed) ja 3 korda Politsei- ja Piirivalve ameti poolt (tulemused positiivsed). X.G on senise kriminaalhoolduse jooksul pannud toime eriliigilisi rikkumisi. Kohus on isikule andnud kahel korral võimaluse enda käitumist parandada, pikendades katseaega 6 kuu võrra ja määrates lisakohusena sõltuvusravi. Toimepandud rikkumisi arvesse võttes ei ole kriminaalhooldusele allutamine X.G alkoholi tarvitamise harjumustele mingisugust mõju avaldanud. Isik tugineb rikkumiste toimepanemisel alkoholismile ja varasemale tabletiravi puudumisele, kuid enda rolli ja vastutust alkoholi tarvitamisel ei näe. Alkoholi tarvitamise keeld on X.G-le määratud põhjusega, kuna alkoholi tarvitamisel võib isik olla ühiskonnale ohtlik (juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes). Käitumiskontroll ei ole X.G käitumise muutmiseks piisav meede ning ennast õigustavas käitumises näeb ametnik pigem riski kui soovi probleemile lahendust leida. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata X.G kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
5. Kohtuistung 18.10.
6. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Alternatiivselt palus ta kohtul anda süüdimõistetule veelkord võimalus, kuna isik on oma sõltuvusprobleemiga tegelema hakanud ja täidab ravikohustust. Arvestades asjaolusid võiks kaaluda varianti pikendada katseaega ja määrata süüdimõistetule lisakohustus vereanalüüside esitamiseks. Süüdimõistetu X.G Kõvak-X.G avaldas, et asjaolud, mis on erakorralises ettekandes toodud rikkumiste kohta, on õiged. Palub anda talle veel üks võimalus katseaja pikendamise ja lisakohustusena vereanalüüside andmisega. Süüdimõistetu kaitsja kohtuistungil toetab kriminaalhooldusametniku tehtud ettepanekut katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks, kuna see on reaalne ja täidetav. II KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, 5 käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 07.12.2018 otsusega on X.G süüdi mõistetud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõistetud talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti X.G-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 25.-26.08.2018 ja 30.09.-02.10.2018, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja X.G-l loeti kandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 10 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 7 kuud 15 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. X.G-le määrati katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva ei pöörata täitmisele, kui X.G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

X.G-le määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati, et X.G on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti X.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Tartu Maakohtu 28.04.2020 määrusega on

§ 74

lg 4 alusel pikendatud X.G-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja katseaja lõpptähtajaks on

1. detsember
2. Tartu Maakohtu 24.07.2020 määrusega kohustati

§ 75

lg 2 p 5 alusel X.G käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). 5. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, kirjalikest materjalidest ning kriminaalhooldusametniku ja X.G kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et X.G on taaskord rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi.

Politsei- ja Piirivalveameti poolt 11.08.2021 laekunud teatise kohaselt tuvastati 14.07.2021 kell 05.57 väljakutse käigus X.G-l alkoholijoove 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Oma 13.08.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendab X.G alkoholi tarvitamist seoses temal tuvastatud alkoholismiga, mistõttu tuleb tema elus jätkuva alkoholismiraviga ette tagasilangusi (kd 2, tl 41). Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbis X.G ajavahemikul 17.09.2020 – 05.11.

1. Toimus kuus rühmakohtumist ja üks individuaalvestlus. Sekkuja hinnangul isik endal alkoholi tarvitamise osas probleemi ei näe, siiski avaldas soovi vähendada alkoholi 6 tarvitamist. Programmi käigus selgus, et liigset alkoholi tarvitamist on varasemalt põhjustanud traumeerivad sündmused elu ning pinged kodus. 16.07.2021 Viljandi Haigla päringu vastusest nähtub, et isik on peale 24.07.2020 kohtumääruse jõustumist pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 16.07.
2. 13.08.2021 registreerimisel avaldas isik, et enne 16.07.2021 vastuvõttu on toimunud nõustamised telefoni teel. Lisaks on väidetavalt üks vastuvõtt toimunud ka 11.08.
3. Kohtutoimiku tl 97 on X.G iseloomustus tööandjalt – xxxxxxxxx xxxxxxxx. Iseloomustuses märgitakse, et X.G töötab xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, ta suhtleb elanikega viisakalt, toiminguid teeb korrektselt, märkab muutusi xxxxxxx . Mõned tööalased toimingud tekitavad ebakindlust, aga on valmis õppima. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku ütlused ning uurinud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et antud juhul võib süüdimõistetule veel anda ühe võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses, kuna esineb tõenäosus süüdimõistetu suunamiseks täielikult alkoholi tarvitamise lõpetamiseks. Kuigi X.G on talle määratud katseajal rikkunud nii registreerimiskohustust, kui ka alkoholi tarvitamise keeldu peab kohus oluliseks, et X.G on igati püüdnud oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Ta on tunnistanud, et alkohol on tema jaoks väga suur probleem, aga tegeleb pidevalt sellega, et alkoholist hoiduda. Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ta püüab teha koostööd ning leida lahendust, peab kohus põhjendatuks anda X.G-le võimaluse alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses. Kohus annab X.G-le täiendava võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma ja võimeline kriminaalhoolduse abiga vabaduses alkoholitarbimist kontrollima. Tulenevalt eeltoodust, jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande X.G suhtes Tartu Maakohtu
4. detsembri 2018.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada X.G-le Tartu Maakohtu
5. detsembri 2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9364 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
6. veebruar 2022.a.

§ 75

lg 4 alusel määrata X.G-le katseajaks lisakohustusena hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, sealjuures mitte harvem kui üks kord kuus, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud X.G-le riigi õigusabi summas 196,80 eurot (s.h käibemaks 32,80 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb X.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 196,80 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 7 Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8