Obsah (16)

§ 371§ 338§ 363§ 3401§ 340§ 637§ 662§ 663§ 667§ 659§ 633§ 2§ 657§ 1§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17245 Kohtuasi

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei vasta

§ 338lg 1 p-s 1 sätestatule.

Hageja on märkinud kostjaks Eesti Vabariigi, mis ei ole piisav. Hagejal tuleb hagiavalduses märkida, millise konkreetse ametiasutuse või ministeeriumi tegevuse tõttu on talle kahju tekkinud. Hagiavalduses on kirjeldatud ka Harju Maakohtu, XXX KÜ juhatuse liikmete, kohtpsühhiaatria eksperdi, riigi poolt määratud kaitsja, SA Viljandi Haigla, Politsei- ja Piirivalveameti, piirkonnapolitseiniku, Kolde pst politseijaoskonna valvelaua ametniku, Põhja-Tallinna Sotsiaalosakonna, Tallinna Ülikooli ning Credit Invest OÜ tegevust. Hagiavaldusest ei selgu, kas ning milliste nimetatud isikute vastu on hagi esitatud. 2.

1. Maakohus viitas, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Kohus selgitas, et kui hagejale on tekitatud kahju kohtumenetlusega, tuleb nõue esitada riigivastutuse seaduse sätete kohaselt halduskohtule. Isikul on õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Hageja ei ole selliseid asjaolusid käesolevalt esile toonud. 2.
2. Kohus selgitas, et kriminaalmenetlusega kahju tekitamisele rakenduvad ka tavapärased kahju hüvitamise piirangud, sh peab kahju olema kriminaalmenetlusega põhjuslikult seotud. Tsiviilkohtumenetluses kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludest ei ole selgelt aru saada, millist kohustust kostja rikkus. Kui kostja rikkumine seisnes tegevusetuses, tuleb hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtuvalt saab järeldada, et nõutava tegevuse kostja poolt tegemise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et kui 3 kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (võlaõigusseadus § 128). Hageja ei ole selgelt märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt on hagejale mittevaraline kahju tekkinud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Samuti ei vasta hagiavaldus

§ 363lg 1 p-le 3, kuna hageja esitatud tõendid ei ole seotud asjaoludega.

2.

1. Maakohus märkis, et üldreeglina tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda kohtule riigilõiv. Riigilõivu kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuma ei pea. Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest ei ole selge, kas hageja soovib kahjunõuet esitada ka muude isikute vastu peale Eesti Vabariigi. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. 2.
2. Kahjunõuetes, mis ei sõltu menetluse tulemusest, on tähtajaks kolm aastat kahjust teada saamisest, kuid mitte üle 10 aasta. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja sidunud endale kahju tekkimise sündmustega, mis leidsid aset alates
3. aastast. Kriminaalasja XXX-XXXX menetlus on kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimunud
4. aastal, seega rohkem kui kolm aastat tagasi. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, millal on hageja teada saanud temale tekkinud kahju olemasolust. 2.
5. Kohus selgitas, et süüdistusakti koostamine ei kuulu kohtu pädevusse ning sellist nõuet kohus menetleda ei saa. Menetluslikult on võimalik hageja nõue temale kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid hagejal tuleb nõude aluseks olevaid asjaolusid konkretiseerida ning jätta välja asjaolud, mis ei ole haginõude aluseks. Hageja on hagiavalduses ning selle täiendustes kirjeldanud elusündmuseid, kuid hageja kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole kohtule arusaadav, millise tähenduse kirjeldatud asjaoludele hageja omistab ning mida hageja nende asjaolude pinnalt kohtult nõuab. Hageja on kirjeldanud korteriühistu, naabrite ja ametnike tegevust, kuid kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav, kuidas jõuab hageja järeldusele, et nimetatud isikute tegevusega kaasnenud kahju eest vastutab Eesti Vabariik. Samuti ei nähtu kohtu hinnangul hageja kirjeldatud asjaolude ning hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost või on seos nii kaudne, et hagejale tekkinud kahjulikku mõju ei ole mõistliku isiku seisukohast võimalik omistada hagiavalduses nimetatud isikutele. Hagiavaldusest peavad selgelt nähtuma nõude aluseks olevad asjaolud. 2.7.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et ei 03.11.2021 esitatud avaldus ega 04.03.2022 esitatud puuduste kõrvaldamine, 08.03.2022 avaldus ega 17.07.2022 vastus ei vasta

§ 363

lg 1 nõuetele, sest hagi ese ei ole selge, hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole välja toodud ega tõenditega seotud.

§-s 363 sätestatud sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on

§ 371lg 1 p 9 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

Juhindudes

§ 3401 lg-st 2 jättis kohus puudustega esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.

2.

1. Kohus märkis, et kuivõrd kohtule esitatud nõue ei ole perspektiivikas, tuleb jätta füüsilise isiku menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Hageja 14.03.2023 määruskaebus ja selle põhjendused 4
2. Hageja esitas 14.03.2023 Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse ning teha uue otsuse, millega hüvitatakse hagejale puuduliku kriminaalmenetlusega tekkinud kahjud, nii varaline kui mittevaraline ning määrata õiglane hüvitis kogukahjude eest kohtu äranägemisel.
3. Hageja märkis, et hagi on esitatud seoses menetleja poolt tehtud oluliste vigadega süüteomenetluses ja hageja taotleb kahju hüvitamist Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu. Kahju tekkis Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas süüteomenetlust läbi viinud uurija hooletu suhtumise, valede tegevuste ja tegevusetuse tõttu. Hageja märkis, et palub tühistada Harju Maakohtu 01.02.2012 kohtumääruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2012 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hageja sundkorras raviasutusse paigutamise kohta ning kustutada politsei ja kohtute andmebaasidest sissekanded, mis kajastavad hagejale sundravi määramist, ning Viljandi Psühhiaatriakliiniku ja politsei andmebaasist ning karistusregistrist kõik kriminaalasjaga X-XX-XXXX seotud sissekanded, mis viitavad hagejale kui õigusvastase teo toimepanijale. Hageja palub teha otsuse, millega mõistetakse hagejale välja hüvitis moraalse ja materiaalse kahju eest. Menetluse vahepealne käik
4. Harju Maakohus jättis 12.04.2023 määrusega hageja 14.03.2023 määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus märkis, et hagejal tuleb esitada määruskaebuse põhjendus ning selge taotlus, millise sisuga määruse tegemist hageja taotleb ning tasuda riigilõiv 70 eurot.
5. Hageja esitas 26.04.2023 menetlusdokumendi, milles märkis, et määruskaebus on esitatud Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, milles keelduti hagi kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning hageja palub võtta hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse, võtta vastu õigeksmõistva otsuse ja hüvitada kahju. Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus jättis 02.05.2023 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. 7.
7. Maakohus viitas, et määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Kohus selgitas 12.04.2023 määruses, et määruskaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb jätta käiguta ning anda hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas, et määruskaebuses 5 tuleb selgelt välja tuua, millist eesmärki hageja määruskaebusega saavutada soovib ning määruskaebuse taotlust tuleb ka faktiliselt ja õiguslikult põhjendada (

§ 662lg 1 p 4 ja lg 2).

Praegu ei selgu määruskaebusest üheselt, milles kohus on hageja hinnangul eksinud. Puudused määruskaebuses tuli kõrvaldada hiljemalt 27.04.2023. Hageja tasus riigilõivu 70 eurot, kuid sisulisi puuduseid määruskaebuses kõrvaldanud ei ole. Kuna hageja ei ole esitanud

§-s 662 ettenähtud tingimustele vastavat määruskaebust, tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2 ja

§ 340¹ lg 2 alusel keelduda.

Hageja 16.05.2023 määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 16.05.2023 määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta.
2. Maakohus käsitles hageja 16.05.2023 menetlusdokumenti määruskaebusena Harju Maakohtu 02.05.2023 määruse peale, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023 määruskaebust menetlusse võtmast, tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Hageja 16.05.2023 määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10.1. Harju Maakohus on 02.05.2023 määrusega keeldunud menetlusse võtmast hageja 14.03.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes ning jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on keeldunud hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2 ja

§ 340

¹ lg 2 alusel, kuna see ei vasta

§ 662

lg 1 p-s 4 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, mille kohaselt tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus. Maakohus leidis, et määruskaebusest ei selgu, milles on kohus hageja hinnangul eksinud ning hageja ei ole seda puudust kõrvaldanud. 10.2.

§ 659

tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Riigikohus on selgitanud, et mitte igasugune

§-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust

§ 637

lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Apellatsioonkaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses sisaldub apellandi selgelt väljendatud taotlus

§ 633

lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud (RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Hageja 6 14.03.2023 määruskaebusest nähtuvalt on hageja palunud tühistada Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse ning teha uue määruse, millega võetakse hagi menetlusse. Seega sisaldub määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, millest on võimalik aru saada, millise lahendi tegemist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt ei esine kolleegiumi hinnangul hageja 14.03.2023 määruskaebuses selliseid sisulisi puuduseid, mis takistaks selle läbivaatamist ning mis annaks alust määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 11. Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus ebaõigesti

§ 637

lg 2 ja

§3401

lg 2 alusel hageja 14.03.2023 määruskaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus tühistada. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (

§ 2

), ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks saata hageja määruskaebust tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise ja rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamiseks, vaid peab võimalikuks määruskaebuse ise lahendada.

§ 663

lg 1 järgi ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kuna praeguses menetlusetapis ei ole kaastatud teisi menetlusosalisi, ei ole vajalik neile määruskaebust kätte toimetada ning sellele vastust küsida. 12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata 28.02.2022 menetlusabi taotluse. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹ ja § 659).

Hageja 14.03.2023 määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning nendega seotud menetlusabi taotluste lahendamiseks. 12.

1. Harju Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hagiavaldusest ning selle täiendustest nähtuvalt on hagi Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) vastu esitatud hagejale süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on tuginenud hagi alusena sellele, et temale on tekkinud varaline- ja mittevaraline kahju seonduvalt kriminaalasja nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) menetlemisega, mille tulemusena kohaldati hageja suhtes psühhiaatrilist sundravi. Hagiavaldusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kriminaalasja nr X-XXXXXX menetlus toimunud
2. aastal. Hageja suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi ja ta paigutati sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega. Määrus on jõustunud. Hageja suhtes lõpetati psühhiaatriline sundravi Tartu Maakohtu 19.09.2012 määrusega. 12.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse ajal kehtinud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p 5 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud. Sama seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Kui avaldus hüvitise saamiseks jäi rahuldamata või läbi vaatamata, võis isik esitada sama paragrahvi lõike 6 järgi 7 kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt eeldas riigi vastu nõude esitamine seda, et sundravile paigutamise määrus on tühistatud, milline tingimus ei ole täidetud. Samuti tuli hüvitise saamise nõue esitada Rahandusministeeriumile. 12.
4. Alates 01.05.2015 on menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS). SKHS § 23 lg 3 sätestab, et kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt. SKHS § 7 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Seega eeldab ka SKHS järgi riigi vastu nõude esitamine seda, et sundravile paigutamise määrus on tühistatud. Samuti tuleneb SKHS
5. peatüki
6. ja
7. jaost, et kahju hüvitamise nõuet ei esitata tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 12.4.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole tsiviilasi, siis ei ole kohus pädev hageja kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras lahendama. Samuti ei ole tsiviilasja läbivaataval maakohtul võimalik lahendada hageja taotlust kriminaalasjas jõustunud kohtulahendite tühistamiseks. 12.5.

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti Eesti Vabariigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuna kohus ei ole pädev asja tsiviilkohtumenetluse korras lahendama. 13. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse lisana esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub Qlt ja Clt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 50 000 eurot ning lisaks Qlt kahju hüvitise kohtu äranägemisel (pealkirjastatud kui all-hagi I) (dtl 527-532) ning hagiavalduse, milles palub Wlt välja mõista 5000 eurot (pealkirjastatud kui all-hagi II) (dtl 550-551). Maakohus on vaidlustatud määruses keeldunud menetlusse võtmast hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes ning on jätnud läbi vaatamata hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse.

§ 372

lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus hageja poolt 04.03.2022 Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlemise osas seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata eelnimetatud hagiavalduste menetlemise üle otsustamiseks tagasi maakohtule.

1. Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega läbi vaatamata ka hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse. Ringkonnakohus märgib, et kuna 28.02.2022 menetlusabi taotlus oli seotud W vastu esitatud hagiga, kuid selle hagi menetlusse võtmise küsimust maakohus ei lahendanud, siis tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud menetlusabi taotluse ka 04.03.2022 ning seda seonduvalt Q ja C vastu esitatud hagiga. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jäävad ka nende hagidega seotud menetlusabi taotlused maakohtu lahendada. 8
2. Määruskaebemenetluse kulud, mis seonduvad hagiga Eesti Vabariigi vastu, jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi menetlusosalisi kaasatud, puuduvad menetluses hüvitatavad kulud. Hageja on esitanud 14.04.2023 ja 13.05.2024 taotluse riigilõivu summas 340 eurot tagastamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja Q ja C ning W vastu esitatud hagide menetlusse võtmise üle otsustamiseks maakohtule, saab riigilõivu tagastamise üle otsustada maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9