4-24-3751/8

KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus 07.01.2025 4-24-3751 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Daniil KLIMENKO väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Daniil KLIMENKO sünd. 10.09.2003, isikukood 50309103710, elukoht xxx, töökoht xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,24,005058 Daniil KLIMENKO karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. Mõista Daniil KLIMENKOLE Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Daniil KLIMENKO kaebus jätta rahuldamata. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Annika Kivimägi koostas 26.09.2024 väärteoprotokolli nr. AB 1558446 Daniil Klimenko kohta selles, et viimane juhtis 26.09.2024 kell 11.09 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu - Valga maantee 36-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf Plus (registreerimismärk XXXXXX) asulasisesel teel kiirusega 77 +/- 6 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 50 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Sellega rikkus Daniil Klimenko Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 25.10.2024 otsusega väärteoasjas nr.2440,24,005058 määrati Daniil Klimenkole Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 €. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selles esindaja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Kiiruse oletamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Kiirust ei tohi ületada ka sel juhul, kui asula lõpu märgini jääb väike vahemaa. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik Daniil Klimenko esitas 12.11.2024 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada trahvisummat. Kaebuse kohaselt leiab selle esitaja, et tegemist on põhjendamatult kõrge trahvisummaga ja arvestades rikkumise asjaolusid on ebaproportsionaalne. Rikkumise koht ei oma tüüpilisi linnapiirkonna tunnuseid. Kõnniteede, ristmike, tiheda asustuse ja suure liikluskoormuse puudumise tõttu ei kujutanud kiiruse ületamine 21 km/h võrra ohtu teistele ja ei tekitanud riski liikluses osalejatele. Kiirus fikseerimisel jäi asula lõpuni 100 m. Kaebuse esitaja soovis kohtumenetluse toimumist kirjalikus vormis. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 13.12.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/16789-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt karistatakse Liiklusseaduse §227 lg.2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lg.5 p.1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 – 3 kuud. Menetlusalune isik juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 77 km/h +/- 6 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse väidetega, et kuna kiiruse fikseerimise kohas on kiiruspiirangu märgi lõpuni umbes 100 m, sõidutee on sirge, mõlemal pool sõiduteed on põllud ja mõned hooned, puuduvad ristmikud ja 2 kõnniteed, mis ei vasta linnapiirkonnale, ei seadnud ta oma käitumisega ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline menetlusaluse isiku seisukoht näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja Liiklusseadusega kehtestatud nõuetesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Esitatud argumentidega vabandab menetlusalune isik oma rikkumist. Mootorsõidukijuht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ja neid järgima. Liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud piirkiirused on kohustuslikud. Piirkiirust ei tohi ületada. Antud kohustus on nõue, mida mingil juhul ei tohi jätta täitmata. Väärtegu on toime pandud asulas, kus liikumas on jalakäijad, suure liiklustihedusega kohas, kõrval on ristmik ja Olerex tankla. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv liiklusalane väärteokaristus Liiklusseaduse §223 lg.1 ja §236 lg.1 järgi. Kahjuks varem määratud rahatrahv summas 200 € oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Otsuse vastuvõtmisel arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. vähem, kui sanktsiooni keskmine määr. Antud karistuse määr on vastavuses nii karistuse määramise põhimõtetega kui ka teo raskusega ning isiku süüga, karistus on eesmärki täitev. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Daniil Klimenko kaebuse väited rahatrahvi suuruse osas väärivad tähelepanu ning kohtuvälise menetleja poolt on rikutud menetlusnorme. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule kaebusest, et ta soovib kohtumenetluse toimumist kirjalikus vormis. esitatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 13.12.2024 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/16789-5 Viru Maakohtu 06.12.2024 päringule nr.4-24-3751 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 3 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 26.09.2024 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1558446 ja 25.10.2024 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2440,24,005058, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 26.09.2024 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1558446 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 11.09 Jõhvi – Tartu - Valga maantee 36-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 +/- 6 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt ülekuulamise protokolli. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud politseisõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestised ja Kiirusmõõturi kasutamise 26.09.2024 protokoll. Viimasest nähtub, et 26.09.2024 kell 11.09 kasutati Jõhvi – Tartu – Valga maantee 36-ndal kilomeetril kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP021146, antennid KC068289 ja KR021387, tabloo DI014709, seadme testid olid tehtud 26.09.2024 kell 08.22, seade oli töökorras. Mõõtmine toimus hea nähtavusega valgel ajal sademeteta kuiva kattega asulasisesel teel. Sõiduradade arv 1 + 1, kahesuunaline tee. Mõõtja liikus 1 sõidurajal, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt vastutuleva objekti kiiruse mõõtmisest liikuvast sõidukist ja kiirema objekti jälgimiseks. Mootorsõiduk liikus 1 pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirus mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul ning segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane, kiirusmõõturi lugem 77 km/h, laiendmääramatus +- 6 km/h, lõplik mõõtetulemus 71 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati videoregistraatorit Kenwood DRV-A501W. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. 4 Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 €. Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena kergem karistuse liik – rahatrahv. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et rangema karistuse liigi – juhtimisõiguse äravõtmine – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Tegemist ei ole kiiruse ületamisega. 08.03.2024 toimepandud kahe väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv kokku 50 trahviühiku ulatuses, karistuse täitis menetlusalune isik 07.08.2024. Käesolevas 5 kohtuasjas menetletava kiiruse ületamise pani menetlusalune isik toime 26.09.2024, s.o. vaid veidi rohkem kui kuu möödumisel peale eelmise rahatrahvi tasumist. Käesolevas väärteoasjas ei olnud ilmselgelt tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, teades, et juhil on ettenähtud sihtkohta vaja jõuda kellaajalise täpsusega, tuleb sellega arvestada juba liiklema asudes ja jätta piisav ajavaru. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades, on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Käesolevas väärteoasjas tuleb tähelepanu osutada ka asjaolule, et tegemist oli asulasisese teega ning Jõhvi – Tartu – Valga põhimaanteega. Oma kaebuses on menetlusalune isik viidanud, et maantee ääres on lai teepeenar paremal. Maakohus leiab, et see viitab igal juhul sellele, et kõnnitee puudumisel on see ettenähtud jalakäijate liikumiseks. Kaebuses märgib menetlusalune isik ka sellele, et rikkumise kohas puuduvad kõnniteed, koolid, ristmikud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kõnnitee puudumisele maakohus juba viitas, samuti on enne asulasisese kiiruse piirangu lõppu ristmik ja tankla. Ristmiku olemasolu on selgelt nähtav ka kaebusele lisatud fotodel. Sõidukiiruse valik liikluses on alati juhi enda otsustada. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et ületas kiirust, kuna hilines kutseeksamile. Sellele kaebusele väitele maakohus juba vastas. Kui ka lähtuda asjaolust, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust vaid lühiajaliselt, siis näitab see, et menetlusalune isik lihtsalt ei järgi kehtestatud kiirusepiiranguid, kuna tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti vähemalt 71 km/h. Nagu maakohus juba varasemalt käesolevas kohtuotsuses varasemalt märkis, on Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 alusel suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Järgnevalt hindab maakohus karistuse ja selle suuruse määramist kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud KarS §56 lg.1 ja toodud välja, et karistamise aluseks on isiku süü. Maakohus nõustub selle seisukohaga igati. Samas ei nähtu samast otsusest, kui suureks on selle tegija menetlusaluse isiku süüd hinnanud ja missugustel põhjendustel. Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestab maakohus käesolevas kohtuotsuses juba ülalviidatud asjaolusid – asulasisene tee, kõnnitee puudumine maantee ääres, ristmiku olemasolu, menetlusaluse isiku põhjendused kiiruse ületamisele. Samuti arvestab 6 maakohus ka seda, et kiiruse ületamine oli sanktsiooni algmääras, samuti varasemat väärteokaristust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning asjaolu, et Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus menetlusalune isik kiiruse mõõtmise ajal maanteel üksinda. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist. Kõike eelnevat kokku võttes leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule oma otsusega määranud karistuse veidi väiksemana sanktsiooni keskmisest määrast ja põhjendanud seda üleüldise tõdemusega kiiruse ületamise ohtudest. Konkreetselt antud menetlusaluse isiku osas karistuse suuruse määramise kohta on kohtuvälise menetleja otsuses vaid 2 lauset, need puudutavad varasemat väärteokaristust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumist. Ka oma 13.12.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/16789-5 on kohtuvälise menetleja esindaja põhjendanud määratud karistuse suurust peamiselt argumentidega, mis sobivad igasse otsusesse, mitte sidunud neid konkreetse menetlusaluse isikuga. Maakohus peab siinkohal vajalikuks ka rõhutada, et kõik argumendid tuleb siiski välja tuua kohe väärteootsuses, mitte hilisemas kirjalikus vastuses maakohtu päringule. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga leiab maakohus, et arvestades kõike eeltoodut, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust. Maakohus leiab, et põhjendatud on Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 €. Maakohus arvestab siinkohal konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega, isiku süü suurusega ja menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist rahatrahvi suuruse osas, arvestades kaebuse põhjendusi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus kuulub osaliselt tühistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7