KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-24-2139 Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Harju Maakohus 14.10.2024.a, Tallinn 4-24-2139 Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kohtuasi Estonian Lines OÜ (reg kood 12483162) väärteokaebus nr 4-24-2139 Vaidlustatud lahend Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr.
- 07.08, 05.09, 01.10.2024.a Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja seaduslik esindaja P. K. kaebuse esitaja kaitsja Janne-Liisa Ottis kohtuvälise menetleja esindaja, Transpordiameti esindajad K. O., K. J. RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr. 950024000007 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja kaitsja Janne-Liisa Ottise taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning mõista Eesti Vabariigilt Estonian Lines OÜ kasuks välja 1414,58 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 14.11.2024.a. Asjaolud Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist K. J. koostas 02.05.2024.a väärteoasjas nr. 950024000007 väärteoprotokolli Estonian Lines OÜ-le selle eest, et 22.02.2024.a kell 17:54, Tallinna bussijaamas, Lastekodu 46, Tallinnas, Harju maakonnas, järelevalveametnikud viisid läbi järelevalvetoiminguid, läksid kontrollima Estonian Lines OÜ riigisisest kaugliini nr X. Ametnikud ootasid Tallinna bussijaamas riigisisest kaugliini nr X teenindava Estonian Lines OÜ ühissõiduki saabumist liiniloa nr KL-585 kinnitatud sõiduplaani ja riiklikus ühistranspordiregistris avalikustatud sõiduplaani kohaselt kell 18:
- Liini nr X teenindanud ühissõiduk, riikliku registreerimismärgiga XXX, liikumisteel xxx, saabus Tallinna bussijaama kell 17:
- Kontrollimisel majandustegevuse registrist selgus, et sõitjate vedu liinil nr X teostati ühissõidukiga, millel kontrolli hetkel oli väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ainult ettevõttele X OÜ. Ühissõidukil puudus kehtiv ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele. Estonian Lines OÜ korraldas tasu eest sõitjatevedu ühissõidukiga registreerimismärgiga XXX, millel puudus ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele, kui T. O., X OÜ juhatuse liikme ja Estonian Lines OÜ poolt renditud bussijuhina saatis kaugliini nr X teenindama bussi, millel puudus ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele. Hoolsa töökorralduse korral oleks pidanud Estonian Lines OÜ-l olema reservis nõuetekohane ning korras dokumentidega asendusbuss ning eelnevalt täpsemalt juhendama renditavat bussijuhti T. O. olukordades, kui põhibuss peaks katki minema ja on vaja võtta asendusbuss, kuid juhatuse liikme P. K. telefoni teel ühendust ei saa. Väärteoprotokolli kohaselt rikuti sellega ühistranspordiseaduse nõudeid, kuivõrd tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja arvatud sõitjatevedu trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud. T. O. tegutses juriidilise isiku huvides ehk siis juriidilise isiku tegevusega seonduvalt, kuivõrd juriidiline isik sai veoteenuse osutamise eest tasu. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Estonian Lines OÜ ühistranspordiseaduse § 41 lg 1 sätet, pannes sellega toime ühistranspordiseaduse § 87 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist K. J. koostas 03.06.2024.a väärteoasjas nr. 950024000007 Estonian Lines OÜ suhtes väärteootsuse ning KarS § 14 lg 1 p 2, § 56 lg 1, § 63 lg 1 ja VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel karistas Estonian Lines OÜ-d ühistranspordiseaduse § 87 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot. Estonian Lines OÜ kaitsja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuses palub kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti palub jätta menetluskulud Transpordiameti kanda. Kaebuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 22.02.2024.a toimus sõitjatevedu bussiga, millel puudus Estonian Lines OÜ nimele välja antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Vaidlus seisneb selles, kas liiniveoks korralduse andnud T. O. teo saab KarS § 14 lg 1 kohaselt omistada juriidilisele isikule. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole T. O. kunagi olnud Estonian Lines OÜ veokorraldaja, mistõttu ta ei vastutanud selle eest, et bussidel oleksid ühenduse tegevusload ning T. O. ei saa seetõttu käsitada Estonian Lines OÜ pädeva esindajana. Bussivedu bussiga reg nr. XXX korraldamist ei nõudnud Estonian Lines OÜ juhtkond, vaid T. O. tegi isetegevust. T. O. tegevus oli Estonian Lines OÜ jaoks vältimatu (KarS § 37¹), kuivõrd Estonian Lines OÜ ei olnud T. O. tegevusest teadlik. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja P. K., et jäädakse esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et T. O. ei ole Estonian Lines OÜ töötaja, tal ei ole õigust vahetada Estonian Lines OÜ nimel liinile määratud busse ning 22.02.2024.a ei andud keegi Estonian Lines OÜ-st nõusolekut bussi vahetuseks, kuivõrd ei oldud teadlikud antud olukorrast. Kaitsja lisaks kaebuse esitatule selgitas istungil, et X OÜ-le oli liini teenindamiseks Estonian Lines OÜ poolt antud üle nõuetele vastav buss koos nõuetele vastava dokumentatsiooniga. Kaebaja ei oleks saanud enam hoolsam olla, et kontrollida, et liinile läheks õige buss, sest kaebuse esitajale ei olnud teada, et koostööpartner poole päeva pealt vahetab kaebuse esitajale teadmata viisil bussi. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et pole vahet, kas bussi juhib bussijuht töölepingu alusel või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, sest veokorraldajale kehtivad kohustused neid reeglitest teavitada ja vedaja vastutab selle eest, et tema poolt oma tegevuseks kasutatavad sõidukijuhid täidaksid kõiki kehtestatud nõudeid ning ettevõttes vedusid tegevaid sõidukijuhte nõuete täitmise osas pidevalt juhendatakse ja kontrollitakse. Kohtuvälise menetleja hinnangul valitseb kaebuse esitaja töökorralduses segadus ning vedaja kohustused on pidevalt täitmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub põhjus, sest teos on väärteotunnused. 22.02.2024.a oleks xxx-xxx liini pidanud nõuetekohaselt teenindama Estonian Lines OÜ, ehk et liini teenindamise eest on vastutav Estonian Lines OÜ. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 41 lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja arvatud sõitjatevedu trollibussiga, ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et vedajale Estonian Lines OÜ on väljastatud riigisisene kaugliini luba nr KL-585 teenindamaks liini nr x xxx-xxx. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Maanteeameti poolt 15.12.2020.a väljastatud bussiliini luba, millest nähtuvalt on luba nr KL-585 kehtiv 27.12.2020-26.12.2025.a (lk 66). Niisamuti puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas viisid järelevalveametnikud läbi järelevalvetoiminguid ning kontrollisid Tallinna bussijaamas riigisisest kaugliini nr x (xxx-xxx) teenindava Estonian Lines OÜ ühissõiduki saabumist. Transpordiameti poole kinnitatud sõiduplaani kohaselt pidi liini nr x teenindav buss saabuma Tallinna bussijaama kell 18:00 (lk 67). Samuti puudub vaidlus selles, et liini nr x teenindanud ühissõiduk, reg nr XXX, saabus Tallinna bussijaama kell 17:54, bussi juhtis P. R.. Seda kinnitab riikliku järelevalve läbiviimise käigus koostatud kontroll-leht (lk 70-71). Niisamuti puudub vaidlus selles, et 22.02.2024.a riigisisesel kaugliinil nr x teostati tasu eest sõitjatevedu bussiga reg nr. XXX, millel puudus kehtiv ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele. Seda kaebuse esitaja ka ei eita ning seda kinnitab esmalt riikliku järelevalve läbiviimise kontroll-leht (lk 70, 71), samuti Majandustegevuse registri väljatrükk, millest nähtuvalt oli sõidukile reg nr. XXX väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia X OÜ nimele (lk 73). Seega on tõendamist leidnud, et rikuti ühistranspordiseaduse § 41 lg 1 sätet. Käesolevas väärteoasjas seisneb vaidlus selles, kas antud konkreetseks liini teenindavaks sõiduks bussiga reg nr XXX, korralduse andud isiku T. O. tegu saab omistada juriidilise isikule Estonian Lines OÜ-le. Kaebuse esitaja leiab, et ei saa, kohtuvälise menetleja esindaja on vastupidisel seisukohal. KarS § 14 lg 1 p 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud mistahes isik KarS § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. 3 Kohus asub seisukohale, et liiniveoks korralduse andnud isiku, X OÜ juhatuse liikme T. O. tegu ei saa KarS § 14 lg 1 p 2 kohaselt omistada juriidilisele isikule Estonian Lines OÜ-le. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja P. K. selgitas kohtuistungil, et teine buss, s.o buss reg nr. XXX, mis omas tegevusloa tõestatud koopiat Estonian Lines OÜ nimele, anti T. O. üle P. K. abikaasa V. T. poolt 22.02.2024.a kella 14 paiku ja Estonian Lines OÜ-l puudus igasugune teave selle kohta, et liinivedu läks teostama teine vastava loata buss. Sellekohaste ütlustega riimuvad tunnistaja T. O. poolt kohtus antud ütlused, kes samuti kinnitas, et kahjuks neile Estonian Lines OÜ poolt üle antud buss läks katki (t kd 1 lk 176), ta ei saanud Estonian Lines OÜ juhatuse liikme P. K.ga kontakti telefoni teel, ta ei tea, kas tema poolt saadetud sõnum läks kohale, ka ei püüdnud ta helistada P. K. abikaasale, kuigi eelnevalt oli talle selgitatud, et kontakti mittesaamisel tuleks seda teha (t kd 1 lk 168, 174, 176 jt). T. O. otsustas saata liinile tema ettevõttele X OÜ, mitte Estonian Lines OÜ-le kuuluva bussi reg nr. XXX. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Estonian Lines OÜ oleks olnud teadlik bussi vahetusest selle liinile asumisel ega asjaolust, et nende poolt üle antud buss reg nr. xxx läks katki. Kohtus üle kuulatud tunnistaja P. R. ütlustest nähtuvalt sai ta vahetult T. O. korralduse minna teenust osutama liinile nr x vahetatud bussiga reg nr. XXX. Seega ka antud tunnistaja ütlusest ei nähtu, et busside vahetusse oleks sekkunud või oleks seda korraldanud kaebuse esitaja Estonian Lines OÜ. Ka kinnitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja kohtus, et T. O. ei ole õigust Estonian Lines OÜ nimel vahetada liinile määratud busse. Kohtule esitati Estonian Lines töökorralduse reeglid (t kd 2 lk 5-11), mida kohus aga tõendina ei käsitle, kuna see dokument on allkirjastamata, ning sel puudub ka kuupäev. Küll aga riimuvad P. K. ütlustega tunnistaja T. O. kohtus antud ütlused, kes kinnitas, et ta teeb Estonian Lines OÜ-le alltöövõttu X OÜ alt, kõik töökorraldusreeglid ja muud seda puudutav sai läbi räägitud siis, kui nad koostööd alustasid (t kd 1 lk 165-166). Ta selgitas, et enne liinile minekut peab ta veenduma, et buss oleks töökorras, et kõik vajalikud dokumendid oleksid bussis olemas ning töö lõppedes peab veenduma, et tal järgmiseks päevaks oleksid töövahendid korras liini teenindamiseks (t kd 1 lk 166). Niisamuti selgitas tunnistaja, et kui buss läheb katki, siis ta kõigepealt üritab fikseerida põhjuse, seejärel teavitab Estonian Lines OÜ omanikku ning kontakti mittesaamisel tuleb proovida helistada P. K. naisele. Samuti riimuvad eelnimetatud tõenditega kohtule esitatud 01.01.2023.a allkirjastatud teenuse osutamise leping kaebuse esitaja ja X OÜ vahel (t kd 2 lk 1-4), millisest nähtub samuti, et käsundisaaja (X OÜ) peab bussi üle vaatama enne reisi (p 2.7.2); teavitama juhtkonda, kui buss on avariitunnustega (p 2.7.5); teavitama käsundiandjat kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse osutamist või selle tulemust (p 2.8.4); informeerima käsundiandjat jooksvalt kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse osutamist või selle tulemust või mis sunnivad käsundisaajat viidatud juhiseid muutma, samuti kõigist asjaoludest ja teenuse käigus tekkinud probleemidest, mis võivad ohustada käsundiandjat, tema mainet või vara (p 2.8.6). Kohtus ei leidnud tõendamist, et antud busside vahetust puudutavas osas informatsiooni mitteliikumises oleks olnud roll juriidilise isiku puudulikul töökorraldusel (või- järelevalvel). Nimelt kinnitas kohtus P. K. muuhulgas ka seda, et bussidel mida nemad kasutavad liiniveos on kõigil korrektsed dokumendid sees ja vastavalt juhenditele peavad juhid veenduma, et bussis on dokumendid olemas ja kui neid ei ole, võtma kohe ühendust tema või tema abikaasaga (t kd 1 lk 123). Ka on antud korraldus bussijuhtidele, et nad peavad kontrollima dokumentide olemasolu enne väljasõitu (t kd 1 lk 125). Tunnistaja T. O. kinnitas, et Estonian Lines OÜ töökorraldus on talle olnud selge, arusaadav ja alati oli võimalus üle küsida (t kd 1 lk 173). Vastusena kohtule selgitas tunnistaja, et tema võttis otsuse vastu, aga paberid olid kontrollimata ja tema on süüdlane (t kd 1 lk 180). Kohus selgitab, et tühised vastuolud üksikutes detailides ei mõjuta tõendi kvaliteeti, kuna sündmustest on möödunud hulk aega ja isikud ei pruugigi täpseid detaile mäletada, küll aga P. K. ja tunnistajate ütlused ning teised tõendid riimuvad olulises osas, selles, et alltöövõtja oli teadlik oma kohustustest, kuid sellest hoolimata neid ei täitnud, tegutses omapäi ja kaebuse esitaja ei teadnud mitte midagi bussi 4 vahetusest ega rikkumise võimalikkusest. Kohus märgib, et kohtule esitatud telefonikõnede, sõnumite väljavõtteid (pildid telefoni ekraanist) kohus tõendina ei arvesta kuna need ei ole ametliku päringu tulemina saadud vastused telefonioperaatorilt ning pole kontrollitav, kas antud pildid kajastavad kõiki tegelikkuses aset leidnud kõnesid. Seega saab kohtus uuritud ja eelrefereeritud, kohtu poolt arvestatavate tõendite pinnalt asuda seisukohale, et kaebuse esitaja tegi kõik endast oleneva seaduste täitmiseks ning töökorraldusreeglid antud ettevõttes ei olnud puudulikud, kuna alltöövõtja oli teadlik kohustustest, ta lihtsalt eiras neid. Kuna alltöövõttu teostanud T. O. ei olnud Estonian Lines OÜ-lt saanud korraldust Estonian Lines OÜ bussi vahetuseks, niisamuti ei leidnud tõendamist, et Estonian Lines OÜ töö oli puuduliku töökorraldusega või puuduliku järelevalvega, mis tingis rikkumise, ei saa kanda Estonian Lines OÜ vastutust, mistõttu tuleb tühistada kohtuvälise menetleja Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr. 950024000007 täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis ei ole viidet juriidilise isiku süüle KarS § 14 lg 1 p 2 näol. Väärteootsuses on selgitatud, et käsitletav on KarS § 14 lg 1 p 2 ja seda põhjusel, et juriidilise isiku puudlik töökorraldus (või- järelevalve) oli põhjuseks miks juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes vastutab väärteo toimepanemise eest Estonian Lines OÜ. Eelnevalt on kohus sellise väite ümber lükatud. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse kaebuse esitaja Estonian Lines OÜ suhtes, siis on kaebuse esitajal õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva väärteokaebuse raames esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1618,75 eurot ilma käibemaksuta, lisaks 01.10 istungil osalmine. Kaitsja töötunni hind on 175 eurot (ilma käibemaksuta), millist suurust peab kohus põhjendatuks. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks rahuldada menetluskulusid täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hüvitada kaitsjatasu kohtuistungitel osalemise eest summas 632,91 eurot (07.08 istung 65 minutit, 05.09 istung 72 minutit, 01.10 istung 80 minutit). Arvestades kaebuse sisu, samuti asjaolu, et istungitel kajastas kaitsja osaliselt argumente, millised olid kohtule kaebuses, kohtuvälises menetluses esitatud, ei pea kohus ettevalmistust istungiteks täies ulatuses põhjendatuks. Kohus peab istungiväliseid tegevusi põhjendatuks 781,67 eurot ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsjatasu suuruseks 1414,58 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb mõista Eesti Vabariigilt Estonian Lines OÜ kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 5